Teaduskeskus Heureka

Heureka on Soome teaduskeskus, mis asub Helsingi naaberlinnas Vantaas. Teaduskeskus asub Tikkurila raudteejaama lähedal.

Heureka
Heureka Tiedekeskus
[[Fail:
Heureka logo
|250px]]
Asutatud 1989
Asukoht Vantaa, Soome
Aadress Tiedepuisto 1
Direktor Tapio Koivu

Heureka teaduskeskuse projekt valmis 1982. aastal. 1984. aastal nõustus Vantaa linn teaduskeskuse ehitust osaliselt finantseerima, mistõttu otsustati see rajada Vantaasse. Teaduskeskust hakati ehitama 1987. aasta oktoobris, hoone sai valmis aasta hiljem. Heureka avati pidulikult 28. aprillil 1989.

Nimi "Heureka" tuleb vanakreeka sõnast "ηὕρηκα" või "εὕρηκα", mis tähendab "ma leidsin".

Teaduskeskuse ülevaade muuda

Heureka eesmärk on tutvustada üldsusele teadust ja tehnoloogiat kaasahaaraval viisil. Selleks korraldatakse näitusi, näidatakse planetaariumifilme, viiakse läbi töötube, etendatakse teadusteatrit ja korraldatakse muid teadusteemalisi üritusi.

Teaduskeskust Heureka juhib Soome Teaduskeskuste Sihtasutus. Igapäevatöö eest vastutab Heureka juhatus koos korraldusmeeskonnaga. Heureka direktor on Tapio Koivu. Heurekal on kaks allettevõtet: OÜ Teaduspood Magnet (Tiedekauppa Magneetti Oy) ja Heureka Overseas Productions LTD Oy

2003. aastal loodud Heureka Overseas Productions LTD müüb ja rendib Heureka valmistatud näitusi ja eksponaate. Heureka loodud näitusi on külastanud ligi 20 riigis üle 16 miljoni inimese.

Heureka maja muuda

Heureka teaduskeskuseks on valge kahekorruseline hoone. Selle autorid on Mikko Heikkinen, Markku Komonen ja Lauri Anttila, kes võitsid 1984. aastal korraldatud konkursi. Maja tunneb ära selle küljel oleva värvispektrit kujutava klaaspaneeli ja sissekäigu juures asuva värvilistest kuubikutest illusiooni järgi. Hoone on 8200 m2 suur, millest 2500 m2 on külastajateala. Külastajateala moodustavad planetaarium, näitustesaalid, teaduspood Magnet, teadusrestoran Einstein, laborid, seminariruumid, auditoorium. Lisaks on suviti külastajatele avatud teaduspark Galilei.

Näituseala muuda

Põhiekspositsioon asub Heurekas silindrikujulises saalis. Silmapaistvamad eksponaadid on Foucault' pendel ja trossil liikuv jalgratas.

Püsiekspositsiooni osad muuda

  • "Kõhutuul" – näituseala tutvustab inimese seedekulglat ja selle talitlust.
  • "Peidus!" – näituseala tutvustab Soome militaarüksuste kaitsevarustust ja kaitsemeetodeid ning räägib, kuidas on nende puhul eeskuju võetud loodusest.
  • "Mündi lugu" – koostöös Soome Mündiga (Suomen Rahapaja) valminud näituseala räägib rahatootmise protsessist. Kõik külastajad saavad seal vormida oma portreega mündi.
  • "Maakera teadus" – näitusealal ripub laest alla suur kera, kuhu vaheldumisi projekteeritakse pildid maakera pinnasest, ookeanitest, atmosfääridest ning maakeraga seotud astronoomiast.
  • "Intelligentne linn" – näituseala annab ülevaate informatsiooni ja kommunikatsiooni tehnoloogiast, mis aitavad linnades korraldada turvalisust, transpordi- ja energiamajandust ning mõjutavad inimeste igapäeva elu.
  • "Heureka klassika" – näituseala valmis 2009. aastal, tähistamaks Heureka 20. tegevusaastat. See koosneb "klassikalistest" teaduseksponaatidest, mis seletavad füüsikanähtusi meie ümber. Eksponaatide tekstid on ka eesti keeles.

Teaduspark Galilei muuda

Teaduspark Galilei on Heurekat ümbritsev välieksponaatidega õu. See on avatud külastajatele suviti. Näiteks kuuluvad Heureka teaduspargi juurde teaduskeskuse pääsla juures olev kivila, kasulike taimede rada, Linnaeuse aed.[viide?] Kivilas on kokku 124 liiki kivimeid eri Soome paigust. Kasuliku taimede rajal on ligi 100 taimeliiki, mis kasvavad ka Soome looduses.

Ajutised näitused muuda

Aastas on Heurekas vähemalt kaks vahetuvat näitust. Need asuvad kas kuubiku- või kaarsaalis. 2018. aastal on külastajatele avatud näitused "Nakkav!" ja "Seitse õde-venda". Viimane on valminud Soome 100. aastapäeva puhul. Näitus aluseks on võetud Aleksis Kivi romaan "Seitse venda". Näituse keskmes on seitse eri maailmavaadetega õde-venda ning nende elu tulevikus.

Planetaarium muuda

Heureka planetaarium on üks suuremaid digitaalseid planetaariume Euroopas. Planetaariumis on 135 istekohta ning selle kuppelekraani diameeter on 17,5 m. Planetaarium avati 1989. aastal ning seda on renoveeritud 2007. ja 2011. aastal. Sisult on planetaariumi filmid seotud enamasti astronoomiaga, kuid valikus on ka maisemaid loodusfilme (näiteks "Pandad" 2018. aastal). Kõik filmid on soomekeelsed, kuid kõrvaklappidega on võimalik kuulata nende inglise, rootsi ja vene keele tõlkeid.

Tehnilised andmed muuda

  • Formaat: 2D
  • Projektor: 2 Sony SXR T615 HD 4K
  • Projektori süsteem: Sky-Skan Definiti System
  • Projektori tüüp: digitaalne

Muu muuda

 
Pildil on rott spetsiaalse "korvpalliga"

Rottide korvpall muuda

Heureka üheks tõmbenumbriks on korvpalli mängivad rotid. Selleks on teaduskeskuses eraldi ruum, kus iga päev tehakse külastajatele mänguseansse ning räägitakse rottide treenimisest ja elust.

Välislingid muuda