Priit Põdra

Priit Põdra (sündinud 4. märtsil 1963 Tallinnas) on Eesti tehnikateadlane.[1]

Priit Põdra on haritlase poeg.[1]

HaridusRedigeeri

Ta lõpetas Tallinna 1. Keskkooli (G. Adolfi Gümnaasium) 1981, Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) mehaanikateaduskonna peenmehaanikaseadmete erialal 1986 (cum laude); TTÜ aspirant/magistrant 1988–91, Rootsi Kuningliku Tehnikaülikooli doktorant 1993–97, väitekiri "FE wear simulation of sliding contacts" (Stockholm, 1997).

TäiendusõpeRedigeeri

Rootsi Kuninglik Tehnikaülikool 1992; De Montfort'i Ülikool (Suurbritannia) 1995.

TeaduskraadRedigeeri

Tehnikamagister (MEng) 1992; tehnikateaduste doktor (PhD tehnika alal) 1997 (Rootsi Kuninglik Tehnikaülikool, KTH).

TeenistuskäikRedigeeri

TTÜs 1986–...: peenmehaanika kateedri vaneminsener, nooremteadur; kulumis- ja dispergeerimisprotsesside laboratooriumi nooremteadur; aparaadiehituse instituudi assistent 1992–93, dotsent (0,5 koormusega) 1993–94, assistent (0,25 koormusega) 1996–97; masinaõpetuse instituudi dotsent 1997–98, masinaelementide professor ja õppetooli juhataja 1998–2000; mehhatroonikainstituudi masinaelementide õppetooli professor ja juhataja 2000–05, masinaelementide ja peenmehaanika õppetooli dotsent 2005–2010; mehhatroonikainstituudi mehhanosüsteemide komponentide õppetooli hoidja 2009-2012; dotsent 2010–2016; mehaanikateaduskonna õppeprodekaan 2015-2016; inseneriteaduskonna mehaanika ja tööstustehnika instituudi vanemlektor 2019-... ASi A&L Management Eesti konsultant 1997–99; Eesti Infrastruktuuri ja Transiidi Arendamise Sihtasutuse (EITAS) teadus- ja arendusala nõunik 1999–2000; ASi EDI Vektor juhatuse liige 2000–03; Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS, Inseneribüroo juhataja 2012-2015.[1]

Teadustöö mujalRedigeeri

Stockholmi Tehnikaülikooli külalisteadur 1992–94 (vaheaegadega).

Teadustöö põhisuunadRedigeeri

Triboloogia ning masinate ja aparaatide projekteerimine; käsitlenud hõõrdepaaride konstruktsiooni optimeerimise metoodikat lõplike elementide meetodit rakendades. Masinate tugevus ja töökindlus. Õpetanud tugevusõpetust ja triboloogiat; koostanud õppevahendeid.[1]

Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevusRedigeeri

Eesti Masinaehitusinseneride Seltsi liige.

Harrastused ja huvialadRedigeeri

Filosoofia, sõjaajalugu, tehnika. Korp! Fraternitas Estica vil.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

TeoseidRedigeeri

  • Contact temperature distribution between sliding bodies (kaasautor S. Andersson). // Nordtrib ‘94 Proc. 6th Nordic Symp. on Tribology. Uppsala, 1994
  • Wear simulation with the Winkler surface model (kaasautor S. Andersson). // Wear 207 (1997) 1
  • Finite element analysis of sliding wear of a conical spinning contact considering surface topography (kaasautor S. Andersson). // Wear 224 (1999) 1
  • Simulating sliding wear with finite element method (kaasautor S. Andersson). // Tribology International 32 (1999) 2
  • Tugevusanalüüsi alused. Mõningate probleemide kokkuvõtlik käsitlus. (võrguteavik).// ISBN 9985-894-73-1. TTÜ, 2004
  • Rough surface model using potential function superpositions (kaasautor T. Telliskivi). // Proc. Est. Acad. Sci. Eng. 12 (2006) 1.

KirjandusRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.