Uisutamine

Uisutamine on uiskudega jääl liikumine.

Uisutajad New Yorgi Central Parkis 1900. aastal

Uisutajad Hollandis

Uisutatakse mitmel põhjusel, sealhulgas vaba aja veetmise, meelelahutuse, harrastustreeningu, aga ka võistlemise eesmärgil. Uisutamine on mitme eri spordiala osa. Uisutatakse nii loomulikul jääl veekogudel (merel, järvel, jõel, tiigil) kui ka spetsiaalsel tehisjääl sise- või välitingimustes.

Ajalugu

Tritsud aastast 1936

Tallinna vanalinna uisupark 2007. aastal

Uiske kasutati juba vanaajal, et jääl paremini liikuda. Need olid algselt loomade luudest valmistatud ning uiskudel liikudes anti kepitõuketega hoogu.

Tänapäevastega sarnanevaid raudteraga puu-uiske hakati valmistama Hollandis 13. sajandi keskel. Varaseimad teated uisutamisvõistlustest on 16. sajandil Friisimaalt. Hollandis peeti uisutamist sobivaks kõigile sotsiaalsetele klassidele, nagu nähtub tolleaegsetelt maalidelt.

Inglismaale jõudis uisutamine Hollandist 17. sajandil, kõigepealt sai see populaarseks aristokraatia hulgas ja siis ka laiemalt. 1662. aastal teatasid Samuel Pepys ja John Evelyn uisutamisharrastusest Londonis St. James's Parkis.

Võistlusspordina hakati kiiruisutamist harrastama 18. sajandil Inglismaal ning 19. sajandil Hollandis, Skandinaavia maades, Saksamaal, Venemaal ja Põhja-Ameerikas.

1742. aastal asutati Edinburghis esimene uisutajate klubi (mis tegeles pigem iluuisutamise kui kiiruisutamisega) ja 1772. aastal andis briti kapten Robert Jones välja esimese uisutamisõpiku "A Treatise on Skating".

1840. aastatel rajati Suurbritannia mitmeid uisuväljakuid, mis kunstliku jäätamise tehnoloogia puudusel olid valmistatud teistest materjalidest. 1844. aastal avati Londonis esimene kunstjääväljak Glaciarium.

1848. aastal patenteeris Emma William Bushall Philadelphias esimesed terasuisud. 1858. aastal avati New Yorgi Central Parkis esimene rahvale avatud liuväli.

1865. aastal alustas New Yorgist pärit "iluuisutamise isa" Jackson Haines koolitus- ja treeneritööd Euroopas.

• 1889 – Amsterdamis peeti mitteametlikult esimesed maailmameistrivõistlused uisutamises.
• 1891 – toimusid esimesed Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises.
• 1892 – moodustati Rahvusvaheline Uisuliit (ISU).
• 1893 – toimusid esimesed ametlikud maailma- ja Euroopa meistrivõistlused.
• 1908 – alustas tegevust reeglite loomise toimkond.
• 1924 – Chamonix' olümpiamängudel oli esimest korda kavas kiiruisutamine.

Aastast 1997 on kasutusel nn klappuisud. Uisutera on kinnitatud uisusaapa külge ainult ühest punktist. Klappuisuga on jala liikumisulatus palju suurem ja uisutamine dünaamilisem. Võisteldakse paarikaupa ja võistlejad vahetavad rada. Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast ja vabakavast. Iluuisutamises võisteldakse neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud ja paarissõit ning jäätants mehe ja naise koostööna. Kesk-Euroopas levis 1800. aastate alguses mood, kus koguneti uisuväljakutele kenasti riietatult harrastama uisutamist kas üksi, paariti või rühmiti. Muusika tuli kasutusele 1870. aastatel ja uisutamisele lisandusid erilised hüpped, pöörded ja piruetid.

Iluuisutamine Eestis

Eesti meistrivõistlused toimuvad aastast 1915. Uisuliit asutati 28. novembril 1921 Eesti Talvespordi Liiduna. Pärast Teist maailmasõda toimus tegevus Eesti NSV Iluuisutamisföderatsioonina. Eesti Uisuliidu tegevus taastati Eesti NSV Iluuisutamisföderatsiooni õigusjärglasena.

• 19.–24. jaanuaril 2010 toimusid ISU Euroopa Meistrivõistlused Iluuisutamises 2010 Saku Suurhallis Tallinnas.

Vaata ka

• Eesti Uisuliit
• uisusport
• rulluisutamine