Massiturism (inglise keeles mass tourism) on turismiliik, mille korral suur hulk inimesi reisib tuntud puhkekeskustesse kasutades selleks standardseid puhkusepakette. Massiturism põhineb sageli reisibüroode kaudu ostetud reisipakettidel.[1] Kui esialgu (19. sajand) keskendus massiturism Euroopa suurlinnadele, siis tänapäeval esineb see suuresti ka Indoneesias, Tais, Austraalias, Indias ja Aafrikas.[2]

Ajalugu muuda

Põhieesmärk oli säästa reisijate kulutusi ja sellest tekkis Thomas Cookil idee võtta kasutusele pakettreisid ning nende kaudu võimaldada soodsalt reisimist kõigile. Esimesed rühmareisid toimusid 1840. aastal Thomas Cooki firma kaudu, mis viis 571 inimest Leicesterist Loughborough'sse. Thomas Cook tutvustas hotellidele kuponge ja turismibrošüüre, mis aitasid suuresti kaasa massiturismile. Tema idee oli tuua ülemklass ja alamklass kokku ning toitlustada mõlemaid ühes ruumis ja ühel reisil. [3]

Thomas Cook inspireeris ka teisi looma turismibüroosid ning sellele järgnesid reisid Euroopasse ja 1873. aastal ka Egiptusse. 1860. aastal peeti reisimist populaarseks ja ühiskonna abil trend levis.[4] Ühiskonnas toimunud muutuste tõttu hakati aktsepteerima olukorda kus eri sotsiaalsetesse klassidesse kuuluvad inimesed reisivad üheskoos. Sellele järgnes rongirööbaste ehitus ja hotellide loomine mis võimaldas turismi valdkonda laiendada. Tänu suurele huvile reisimise vastu tekkisid erinevad võimalused reisida Alpidesse ja mujale.[5]

20. sajandist tekkis võimalus reisida rongi ja laevaga sihtkohta ning reisimine muutus kättesaadavamaks. Tänapäeval on massiturism üks kõige populaarsemaid reisimisviise, sest tihtipeale reisitakse kindlal aastaajal ja kõige tuntumatesse kohtadesse.

Massiturismi mõju muuda

Massiturismil on positiivset ja negatiivset mõju nii inimestele kultuurile kui ka, keskkonnale. Eelkõige on see positiivselt mõjunud inimestele ja tekitanud töövõimalusi. Majandus on kasvanud tänu sellele, et tootmisvaldkonnas on suurem nõudlus, rääkimata hotellidest ja restoranidest. Massiturismi mõjul on paljud külad kujunenud suurteks linnadeks. Paljude kohalike jaoks peetakse massiturismi negatiivseks mõjuks suurt reostust samuti asendatakse ajaloolised hooned modernsete ja uute ehitistega.[6]

Hotellide, spaade ja restoranide teenuseid saavad kasutada ka kohalikud elanikud. Suurenenud tööhõive võimaldab makse tõsta ning valitsus saab investeerida koolidesse, tervishoidu ja sotsiaaltöösse. Kohalikud saavad osa erinevatest kultuuridest ja puutuda kokku eri keeltega ja selle kaudu arendada oma teadmisi arendada ja avardada mõtlemist.[7]

Enamik töid turismivaldkonnas on hooajaline ning ainult kindlal aastaajal teenib sissetulekut millest on võimalik elatuda. Samuti võivad turistid olla lärmakad ja segada öörahu piirkondades, tekitades konflikte turistide ja kohalike vahel. Kohalike jaoks võivad turistidele mõeldud hotellid ja restoranid olla liiga kallid ning nende loomisest pole neile kasu.[8]

Traditsioonilised maastikud on suuresti mõjutatud turismist ja hotellide loomisest just sellistesse piirkondadesse, kus selle küla olustikku ei tohiks muuta. Inimesed suunduvad aina rohkem suurlinnadesse, mistõttu põllumajandusega tegeletakse aina vähem.[9] Kuna lennukiga reisitakse üha rohkem, toob see kaasa globaalse soojenemise ja saastab vett mille mõjul hävivad veetaimed ja loomad.[10]

Massiturism Eestis muuda

Massiturism pole saavutanud sama ulatust Eestis, mis teistes suurtes sihtkohtades. Kruiisilaevad toovad tuhandeid rändajaid Tallinna vanalinna ja seda võib pidada ka väiksemat laadi massiturismiks. Võrreldes 2017. aastaga on välisturistide arv kasvanud 9% võrra ning suur osa neist tuleb Aasia piirkonnast.[11]

Populaarsemaid massiturismi sihtkohti muuda

  • Itaalias Colosseum ja Pisa torn
  • New Yorgis Time Square
  • Sydney ooperimaja
  • Londonis Big Ben
  • Pariisi Eiffeli torn
  • Disneylandid

Viited muuda

  1. BBC Bitesize. (n.d.). Changing patterns of tourism. Retrieved from https://www.bbc.com/bitesize/guides/z2nnqty/revision/3
  2. „Mass tourism paradises“ – Transforming local cultures. (2014). Retrieved from https://desaplatanate.org/en/mass-tourism-paradises-transforming-local-cultures/
  3. Gyr, U. (2010). The History of Tourism: Structures on the Path to Modernity. Retrieved from http://ieg-ego.eu/en/threads/europe-on-the-road/the-history-of-tourism
  4. Gyr, U. (2010). The History of Tourism: Structures on the Path to Modernity. Retrieved from http://ieg-ego.eu/en/threads/europe-on-the-road/the-history-of-tourism
  5. Sezgin, E., & Yolal, M. (2012). Golden age of mass tourism: Its history and development. Retreived from https://www.researchgate.net/publication/224830358_Golden_Age_of_Mass_Tourism_Its_History_and_Development
  6. Sezgin, E., & Yolal, M. (2012). Golden age of mass tourism: Its history and development. Retreived from https://www.researchgate.net/publication/224830358_Golden_Age_of_Mass_Tourism_Its_History_and_Development
  7. BBC Bitesize. (n.d.). Changing patterns of tourism. Retrieved from https://www.bbc.com/bitesize/guides/z2nnqty/revision/3
  8. Edexcel IGCSE geography. (n.d.). The impact of mass tourism. Retrieved from https://maxwatsongeography.wordpress.com/section-d/globalisation-and-migration/the-impact-of-mass-tourism/
  9. BBC Bitesize. (n.d.). Changing patterns of tourism. Retrieved from https://www.bbc.com/bitesize/guides/z2nnqty/revision/3
  10. Sezgin, E., & Yolal, M. (2012). Golden age of mass tourism: Its history and development. Retreived from https://www.researchgate.net/publication/224830358_Golden_Age_of_Mass_Tourism_Its_History_and_Development
  11. Visit Tallinn. (2018). Ülevaade Tallinna turismitrendidest 1 poolaasta 2018. Loetud aadressil https://www.visittallinn.ee/static/files/062/turismitrendid_2018_ipa_veeb_slaidid_est.pdf