Fidži

Fidži, ametlikult Fidži Vabariik on saareriik Melaneesias, osa Okeaaniast Vaikse ookeani lõunaosas, Uus-Meremaa Põhjasaarest umbes 1100 meremiili kirdes. Tema lähimad naabrid on läänes Vanuatu, edelas Uus-Kaledoonia, kagus Uus-Meremaa Kermadeci saared, idas Tonga, kirdes Samoa ning põhjas Tuvalu. Fidži koosneb enam kui 330 saarest, millest 110 on alaliselt asustatud. Saarte kogupindala on umbes 18 300 ruutkilomeetrit. Kõige kaugem saar on Ono-i-Lau. Kahel peamisel saarel, Viti Levu ja Vanua Levu, elab 87% kogu populatsioonist. Pealinn Suva asub Viti Levu peal ja on riigi peamine kruiisilaevade sadam. Ligikaudu kolmveerand fidžilastest elab Viti Levu rannikul, kas Suvas või väiksemates linnakeskustes, nagu Nadi – kus turism on peamine kohalik tööstusharu – või Lautoka, kus omab olulist tähtsust suhkruroo tööstus. Maastiku iseärasuste tõttu on Viti Levu hõredalt asustatud.

Fidži Vabariik inglise Republic of Fiji fidži Matanitu ko Viti
Fidži lipp Fidži vapp
Riigihümn	God Bless Fiji, Meda Dau Doka
Pealinn	Suva
Pindala	18 270 km²
Riigikeel	inglise ja fidži
Rahvaarv	905 502 (2017)
Rahvastikutihedus	49,6 in/km²
President	Wiliame Katonivere
Peaminister	Josaia Voreqe Bainimarama
Iseseisvus	10. oktoober 1970
SKT	5,061 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	5589 $ (2017)
Rahaühik	dollar (FJD)
Ajavöönd	maailmaaeg +12
Tippdomeen	.fj
ROK-i kood	FIJ
Telefonikood	679

Suurem osa Fidži saartest moodustus umbes 150 miljonit aastat tagasi alanud vulkaanilise tegevuste kaudu. Geotermilist aktiivsust esineb tänapäevalgi Vanua Levu ja Taveuni saartel. Inimasustus sai alguse II aastatuhandel eKr – esmalt saabusid saartele austroneeslased ja hiljem melaneeslased. Eurooplased külastasid Fidžit alates 17. sajandist ja pärast lühikest perioodi iseseisva kuningriigina muutsid britid 1874. aastal Fidži enda kolooniaks. Fidži tegutses kolooniana kuni 1970. aastani, mil saavutati iseseisvus Suurbritannia dominioonina. Pärast mitmeid riigipöördekatseid kuulutas 1987. aastal sõjaväeline valitsus välja vabariigi. 2006. aasta riigipöördega haaras võimu kommodoor Josaia Voreqe Bainimarama. Kõrgem kohus kuulutas 2009. aastal aga selle riigipöörde ebaseaduslikuks tekitades nii konstitutsioonilise kriisi. Pärast aastaid kestnud viivitusi toimusid demokraatlikud valimised 17. septembril 2014. Bainimarama partei FijiFirst kogus 59,2% häältest ja rahvusvahelised vaatlejad pidasid valimisi usaldusväärseteks.

Fidži on rikkalike metsa-, mineraal- ja kalavarude tõttu üks Vaikse ookeani arenenumaid majandusi. Rahaühik on Fidži dollar. Peamisteks välisvaluutaallikateks on turismitööstus, välismaal töötavate fidžilaste rahaülekanded ja pudelivee eksport. Kohaliku omavalitsuse ja linnaarengu ministeerium teostab järelevalvet Fidži kohaliku omavalitsuse üle.

Lipp ja vapp

Fidži lipu helesinine taust sümboliseerib Vaikset ookeani, millel on oluline osa saarlaste elus nii kalatööstuses kui ka tohutus turistide kaubanduse osas. Suurbritannia riigilipp kajastab riigi sidemeid Ühendkuningriigiga. Kilp on saadud riigi vapilt, mille andis kuningas Warrant välja 1908. aastal. See on valge kilp, millel on punane rist ja punane riba (kilbi ülemisel kolmandikul). Kilbil kujutatud pildid tähistavad saarte põllumajandustegevust ja ajaloolisi seoseid Ühendkuningriigiga. Kilbi ülaosas hoiab Briti lõvi käppade vahel kakao kauna. Esimesel veerandil on suhkruroog, teisel ​​veerandil on kookospalm , kolmandal veerandil on rahutuvi ja neljandal veerandil on hunnik banaane.

Fidži vapp on heraldiline seade, mis koosneb kilbist, mis jagatakse veeranditeks punase Püha Georgi risti poolt ja kilbi ülemisel kolmandikul on punane riba. Kilbi toetavad kaks Fidži rahvuslikus riietuses sõdalast, mõlemal küljel üks ja millest üleval on kanuu, mis tähistab saarte põllumajandustegevust ja ajaloolisi seoseid Ühendkuningriigiga. Kilbi ülaosas hoiab Briti lõvi käppade vahel kakao kauna. Kilbi esimesel veerandil on suhkruroog, teisel ​​veerandil on kookospalm , kolmandal veerandil on rahutuvi ja neljandal veerandil on hunnik banaane. 1908. aastal kuningliku käsu alusel vastu võetud Fiji vapp on sellest aastast alates säilinud pärast iseseisvumist 1970. Relvadest saadud eskaart on kujutatud Fidži lipul.

Etümoloogia

Fidži peamine saar on tuntud kui Viti Levu ja just sellest tuleneb nimi "Fidži", ehkki üldine ingliskeelne hääldus põhineb nende saarenaabritelt Tongalt. Selle tekkimist saab kirjeldada järgmiselt:

Fidžlased avaldasid esmakordselt Euroopale muljet Tongal kohtunud Cooki ekspeditsiooni liikmete kirjutiste kaudu. Neid kirjeldati kui hirmuäratavaid sõdureid ja metsikuid kanniballe, parimate Vaikse ookeani laevade ehitajaid, kuid mitte häid meremehi. Nad innustasid tongalaste seas aukartust ja kõik nende tooted, eriti koorekangad ja klubid, olid kõrgelt hinnatud ja nõutud. Nad nimetasid oma kodu Vitiks, kuid tongalased nimetasid seda Fisiiks ja just selle võõra häälduse, Fidži kaudu on need saared nüüd tuntud.

Misjonärid ja muud Fidžit külastanud rändurid kasutasid kuni 19. sajandi lõpuni raamatupidamises ja muudes kirjutistes tongakeelset hääldust koos anglitseeritud õigekirjaga "Feejee".

Ajalugu

Fidži mäesõdalane, Francis Herbert Dufty tehtud foto 1870. aastatest

Vaikse ookeani keskosas asuv Fidži geograafia on muutnud selle paljude sajandite jooksul nii rännete sihtkohaks kui ka ristteeks. Suulise traditsiooni kohaselt on tänapäeva põlisfidžlased pealiku Lutunasobasoba järeltulijad ja need, kes saabusid koos temaga Kaunitoni kanuuga. Maandunud praeguse Vuda juurde, asusid asunikud sisemaale Nakauvadra mägedesse. Kuigi seda suulist traditsiooni pole iseseisvalt tõestatud, reklaamib Fidži valitsus seda ametlikult ja paljud hõimud väidavad, et nad on pärit Lutunasobasoba lastest.

Kaart, mis näitab austerlaste rännet ja laienemist, mis algas umbes 3000 eKr Taiwanist

Fidži linnade keraamikakunst näitab, et Fidži asustasid austroneesia rahvad enne või umbes 3500–1000 eKr ning melaneeslased järgnesid umbes tuhat aastat hiljem, kuigi Vaikse ookeani piirkonna rände küsimus püsib endiselt. Arvatakse, et Lapita rahvas või polüneeslaste esivanemad asustasid saared kõigepealt, kuid pole palju teada, mis neist sai pärast melaneeslaste saabumist; neil võis oli uuele kultuurile teatav mõju ja arheoloogilised tõendid näitavad, et nad oleksid siis liikunud edasi Samoale, Tongasse ja isegi Hawaiile. Arheoloogilised tõendid näitavad asustustunnuseid Moturiki saarel aastast 600 eKr ja võimalik, et juba 900 eKr. Fidži kultuuri aspektid on sarnased Vaikse ookeani lääneosa melaneesia kultuuriga, kuid neil on tugevam seos vanemate Polüneesia kultuuridega.

10. sajandil loodi Tongas Tu'i Tonga impeerium ja Fidži kuulus selle mõjusfääri. Tongani mõju viis Polüneesia kombed ja keele Fidži keelde. Impeerium hakkas aga lagunema 13. sajandil.

Fidži drua

Fidži on paljude keeltega rahvus. Fidži ajalugu nii asustusena, kui ka liikuvusena on sajandite jooksul kujunenud välja ainulaadne Fidži kultuur. Fidžil ehitati suured elegantsed, tagurpidi purjedega veesõidukid, mida kutsuti druaks, millest osad eksporditi Tongasse . Kujunes välja omanäoline külaarhitektuur, mis koosnes kommunaalsest ja individuaalsest Bure'i ja oru elumajadest koos arenenud vallide ja vallikraavide süsteemiga, mis tavaliselt ehitati olulisemate asulate ümber. Sigu kodustati toidu jaoks ja mitmesugused põllumajandustaimed, näiteks banaanid, olid olemas juba varasemast ajast. Külad varustati veega, mis tuli sisse ehitatud puidust akveduktide abil. Fidžlased elasid ühiskondades, mida juhtisid pealikud, vanemad inimesed ja märkimisväärsed sõdalased. Vaimsed juhid, keda sageli nimetatakse bete'iteks, olid samuti olulised kultuuritegelased ning yaqona tootmine ja tarbimine oli osa nende tseremooniast ja kogukonnast. Fidžilased töötasid välja rahasüsteemi, kus spermavaala poleeritud hambad, mida nimetatakse tambuaks, sai uueks valuutaks. Samuti oli olemas teatud tüüpi kirjutamine, mida võib tänapäeval näha saarte ümbruse erinevates petroglüüfides. Nad tootsid ja rafineerisid masi- kanga tekstiilitööstust, mille materjali kasutati purjede ja riiete, näiteks malo ja liku valmistamiseks. Nagu enamiku teiste inimtsivilisatsioonide puhul, oli ka sõjad koloniaalieelses Fidži igapäevaelus oluliseks osaks. Fidžilased kasutasid palju erinevaid tüüpi nuiasid, mida saab üldjoones jagada kahte rühma. Kaks peamist nuialiiki, mida nad kasutasid, olid kahe käega nuiad ja väikesed spetsiaalsed viskenuiad nimega Ula.

Eurooplaste saabumisega ja kolonialismiga 1700. aastate lõpus suruti paljud Fidži kultuuri elemendid ümber või neid muudeti, et tagada Euroopa, nimelt brittide, kontroll. Eriti puudutas see Fidži traditsioonilisi vaimseid veendumusi. Varased kolonistid ja misjonärid kasutasid ja segasid Fidži kannibalismi kontseptsiooni, et anda koloonia sissetungile moraalne kohustus. Märgistades Fidži põliselanike kombeid kui "laastatud ja primitiivsed", nad suutsid reklaamida narratiivi, et Fidži oli "metsikute kannibalide raisatud paradiis". 19. sajandi jooksul tehtud ekstravagantsed lood, nagu näiteks Ratu Udre kohta, kes väidetavalt sõi 872 inimest ja on oma saavutuse registreerimiseks tegi kivihunniku. Kannibalism kui mulje oli kolonistide poolt kasutusele võetud tõhus rassiline tööriist, mis on kestnud läbi 1900. aastate ja tänapäevani. Sellised autorid nagu näiteks Deryck Scarr, on kasutanud 19. sajandi väiteid "värskelt tapetud surnukehad söömiseks" ja tseremoniaalseid massilisi ohverdused uute majade ja paatide ehitamiseks. Kuigi Fidžit tunti Kannibalismi saartena, kahtlevad muud hilisemad uuringud isegi kannibalismi olemasolu Fidžil. See seisukoht pole aga ilma kriitikata ja võib-olla kõige täpsema ülevaate saab 19. sajandi Fidži kannibalismist William MacGregorilt, kes oli Briti koloonia Fidži pikaajaline peaarst. 1876. aasta väikese sõja ajal väitis ta, et tehti harv juhus vaenlase liha maitsmiseks "selleks, et näidata kõrgemat viha".

Geograafia

Fidži kaart

Fidži topograafia

Fidži pindala on umbes 194 000 ruutkilomeetrit (75 000 ruutmeetrit), millest umbes 10% on maismaad.

Fidži on Vaikse ookeani edelaosa keskus, mis asub Vanuatu ja Tonga vahel. Saarestik asub 176 ° 53 ′ ida ja 178 ° 12 ′ lääne vahel. Saarestiku laius on umbes 498 000 ruutmiili ja vähem kui 2 protsenti on kuiva maad. 180 ° meridiaan kulgeb läbi Taveuni, kuid rahvusvaheline kuupäevajoon on painutatud, et anda kogu Fidži rühmale ühtlane aeg (UTC + 12). Fidži rühm, välja arvatud Rotuma, asub lõuna pool 15 ° 42 ′ ja 20 ° 02 ′. Rotuma asub grupist 220 meremiili (410 km; 250 mi) põhja pool, 360 meremiili (670 km; 410 mi) Suvast, ekvaatorist 12 ° 30 ′ lõuna pool. Fidži asub Hawaiist umbes 5100 km edelas ja umbes 3150 km kauguselSydney, Austraalia.

Fidži koosneb 332 saarest (millest 106 on asustatud) ja 522 väiksemast saarestikest. Kaks kõige olulisemat saart on Viti Levu ja Vanua Levu, mis moodustavad umbes kolm neljandikku riigi kogupindalast. Saared mägised ja nende kõrgeim tipp on 1324 meetrit merepinnast. Saared on kaetud troopiliste metsadega.

Kõrgeim punkt on Titiivi mägi Viti Levu kohal. Viti Levu võõrustab pealinna Suva ja seal elab ligi kolmveerand elanikkonnast. Teiste oluliste linnade hulka kuuluvad Nadi (rahvusvahelise lennujaama asukoht), ja Lautoka, Fidži teine ​​linn, kus on suured suhkrurooveskid ja meresadam.

Vanua Levu peamised linnad on Labasa ja Savusavu. Muude saarte ja saaregruppide hulka kuuluvad Taveuni ja Kadavu (vastavalt suuruselt kolmas ja neljas saar), Mamanuca grupp (vahetult Nadi lähedal) ja Yasawa rühm, mis on populaarsed turismisihtkohad, Lomaiviti grupp Suva lähedal ja kauge Lau rühm.

Kliima

Fidži kliima on troopiline mereline ja soe aastaringselt. Soe aastaaeg on novembrist aprillini ja jahedam hooaeg maist oktoobrini. Temperatuurid jahedal aastaajal on keskmiselt 22 ° C (72 ° F). Vihmasadu on muutlik, sooja ilmaga sajab tugevamaid sademeid, eriti sisemaal. Suuremate saarte jaoks on sademete kaguosades rohkem sademeid kui loodeosas, mis mõjutab nende piirkondade põllumajandust. Tuul on mõõdukas, kuigi tsüklonid esinevad umbes kord aastas (10–12 korda kümne aasta jooksul).

Poliitika

Fidži poliitika toimub tavaliselt parlamentaarse demokraatliku vabariigi raames, kus Fidži peaminister on valitsusjuht ja president riigipea. Täidesaatev võim teostab valitsus, seadusandlikku võimu teostab nii valitsus ja parlament Fidži ja kohtusüsteemi on sõltumatu täidesaatvast ja seadusandlikust.

Majandus

Fidži majandus on Vaikse ookeani saarte seas üks arenenumaid. Sellele aitavad kaasa ulatuslikud metsa- , mineraal- ja kalavarud. Riigis on suur elatuspõllumajanduses tegutsev sektor, mis moodustab 18% sisemajanduse kogutoodangust ja seal töötas 2001. aastal umbes 70% tööjõust. Suhkrueksport ja kasvav turismitööstus on peamised välisvaluutaallikad. Suhkruroo töötlemine moodustab ühe kolmandiku tööstustegevusest. Märkimisväärsed on ka kookospähklite, ingveri ja kopra tootmine.

22. septembril 2006 kinnitas energiaminister Lekh Ram Vayeshnoit, et Southern Cross Management Company Limited on taotlenud litsentsi nafta puurimiseks Fidži vetes. Taotlus lükati hiljem tagasi pärast seda, kui ettevalmistavate aruannete kohaselt olid Fidži naftavarud tõsiselt ülehinnatud. Aktsepteeritud hinnangud on praegu vahemikus 500–600 miljonit barrelit Brenti toornaftat turuväärtusega umbes 4,7 miljardit dollarit.

Fidži elanikkond on 905 949 inimest. Riigi kõrgeim hoone on 14-korruseline Fidži reservpank Suvas.

Fidži on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liige.

Kultuur

Mitmed Bured (ühetoalised fidži majad) Nausla külas Nausori mägismaal

Fidži kultuur on rikas mosaiik põlistest Fidži, Indo-Fidži, Aasia ja Euroopa traditsioonidest, hõlmates ühiskondlikku viisakust, keelt, toitu (mis pärineb peamiselt merest), kostüüme, uskumussüsteeme, arhitektuuri, kunsti, käsitööd, muusikat, tantsu ja sporti.

Kui Fidži põliselanike kultuur ja traditsioonid on väga elujõulised ja moodustavad suurema osa Fidži elanike igapäevaelust, on Fidži ühiskond viimase sajandi jooksul arenenud nii India ja Hiina traditsioonide juurutamise kui ka Euroopa ja Fidži oluliste mõjutuste kaudu. Nii on Fidži erinevad kultuurid kokku tulnud, et luua ainulaadne multikultuurne rahvuslik identiteet.

Fidži kultuuri tutvustati koos teiste Vaikse ookeani paviljoni asuvate Vaikse ookeani piirkonna riikidega 1986. aastal Kanadas Vancouveris toimunud maailmanäitusel ja hiljuti ka 2010. aasta Shanghai maailmanäitusel Shanghais.

Pühad ja festivalid

Vt ka: Fidži festivalide loetelu

See on nimekiri Fidžis tähistatavatest pühadest:

• Uusaasta päev
• Hea reede
• Lihavõttelaupäev
• Ülestõusmispühade esmaspäev
• Põhiseaduse päev
• Fidži päev
• Diwali
• Jõulud
• Teine jõulupüha

• Prohvet Mohammedi sünnipäev

Riigipühade täpsed kuupäevad erinevad aastast-aastasse, kuid järgmise aasta kuupäevad leiate Fidži valitsuse veebisaidilt

Järgmisi pühi Fidžis enam ei tähistata:

• Kuninganna ametlik sünnipäev
• Riiklik noortepäev
• Ratu Sir Lala Sukuna päev

Vaata ka

• Fidži jalgpallikoondis

Välislingid

 Fidži – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus

 Fidži – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

• Fijian chiefly titles
• Fidži valitsuse ametlik veebisait
• Riigipea ja valitsuskabineti liikmed
• Fidži statistikabüroo