Suur reede
Suur reede on kristlik püha, mil tähistatakse Jeesus Kristuse ristilöömist ja surma Kolgata mäel. See kuulub kokku rea teiste pühadega, mis seostuvad Jeesuse eluga. Suur reede eelneb ülestõusmispühadele ning võib läänekirikus langeda kokku juudi usu paasapühadega.
Kanooniliste evangeeliumite järgi löödi Jeesus tõenäoliselt risti reedel (päev enne sabatit; Johannese evangeelium 19:42). Tõenäoliselt toimus see kas aastal 33 või 34 (nagu pakkus välja Isaac Newton, võrreldes kuuseise ning piibliaegse ja Juliuse kalendri erinevust). Kuuvarjutuse järgi otsustades (ja kooskõlas Peetruse sõnadega Apostlite tegude raamatus, 2:20) toimus see reedel, 3. aprillil 33. aastal.
Ladina keeles oli katoliku kirikus kuni 1955. aastani suure reede kasutatav nimi Feria sexta in Parasceve (Hingamispäevaks valmistumise reede). 1955. aasta vaikse nädala reformimise käigus nimetati see ümber Feria sexta in Passione et Morte Domini (Issanda kannatuse ja surma reede) ning 1970. aastal võeti kasutusele lühendatult Feria sexta in Passione Domini (Issanda kannatuse reede).
Enamikus kristlikes konfessioonides on tavaks pidada suurel reedel erilisi jumalateenistusi. Selleks puhuks on kirjutatud ka arvukalt muusikateoseid, näiteks Johann Sebastian Bachi "Matteuse passioon".
Katoliku kirik
muudaKatoliku kirikus on suur reede paastupäev, mil ei tohi liha süüa. Kirik lubab seda teha vaid tasu ehk bulla (kiriklik luba) eest.
Katoliku kiriku riituses ei peeta missat suure neljapäeva õhtusöömaaja missa ja ülestõusmispühade vigiilia vahel, välja arvatud erandi harvadel pidulikel või tõsistel juhtudel. Ainsad sakramendid, mida sel ajal pühitsetakse on ristimine (surmaohus olijate jaoks), patukahetsus ja salvimine.[1] Kuigi armulauda ei pühitseta, jagatakse seda usklikele Issanda kannatuste pühitsemise ajal.[2]
Issanda kannatuste pühitsemine toimub pärastlõunal, üldjuhul kell kolm. Riikides, kus suur reede ei ole riigipüha, on lubatud liturgiat pidada varem.[3] Pühitsemine koosneb kolmest osast: sõnalisest liturgiast, ristikummardamisest ja armulauast.[4] Altar on tühi, ilma risti, küünlajalgade ja altarilinadeta. Traditsiooniliselt ei helistata suurel reedel ega vaiksel laupäeval kirikukellasid kuni ülestõusmispühade vigiiliani.[5] Kasutatavate rõivaste liturgiline värvus on punane. Enne suure nädala liturgiate reforme 1955. aastal kasutati musta värvi.[6]
Luteri kirik
muudaLuteri kirikus oli suur reede 16.–20. sajandil aasta suurim usupüha, mil töötegemine oli keelatud. Sel ajal ei olnud luterlusel piiranguid suurel reedel armulaua pühitsemisega, vastupidi, see oli parim päev armulaua vastuvõtmiseks. Jumalateenistusi rõhutas eriline vaimulik muusika, nagu "Matteuse passioon".[7]
Tänapäeval käsitleb luterlik liturgiline praktika suurt reedet osana kolmest suurest päevast: suurest neljapäevast, suurest reedest ja ülestõusmispühade vigiiliast. Nende kolme päeva liturgia toimub ühe liturgiana, tähistades Jeesuse surma ja ülestõusmist. Kolmepäevase liturgia raames paastuvad luterlased tavaliselt suurel reedel armulauast. Armulauda antakse suurel neljapäeval viimase õhtusöömaaja mälestuseks ja ülestõusmispühade vigiilia ajal. Üks luterlike kirikute tava on pidada suurel reedel jumalateenistust (Tenebrae), mis toimub tavaliselt küünlavalgel ja koosneb nelja evangeeliumi lugude kogumist.[8]
Suure reede kuupäev
muudaSuur reede on liikuv püha, mida tähistatakse ülestõusmispühadele eelneval reedel.
| Aasta | Kuupäev (katoliku kiriku järgi) |
|---|---|
| 2018 | 30. märts |
| 2019 | 19. aprill |
| 2020 | 10. aprill |
| 2021 | 2. aprill |
| 2022 | 15. aprill |
| 2023 | 7. aprill |
| 2024 | 29. märts |
| 2025 | 18. aprill |
Vaata ka
muuda |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Suur reede |
Viited
muuda- ↑ Roman Missal: Good Friday, 1.
- ↑ The Holy Week Missal, Friday of the Passion of the Lord No. 2
- ↑ V. Good Friday. The Catholic Liturgical Library. Archived from the original on 23 January 2013.
- ↑ The Holy Week Missal, Friday of the Passion of the Lord No. 4.
- ↑ Good Friday – Easter/Lent. Catholic Online. 12 January 2018.
- ↑ The Holy Week Missal, Friday of the Passion of the Lord No. 5.
- ↑ Gassmann, Günther; Oldenburg, Mark W. (2011). Historical Dictionary of Lutheranism. Scarecrow Press. p. 229. ISBN 978-0810874824.
- ↑ A Word About Tenebrae |". Historiclectionary.com. 22 March 2010.