Trier

Trier
	[ tr'iir ]
saksa	Trier
	Vaade Trierile
	Trieri lipp Trieri vapp
	Pindala: 117,06 km²
	Elanikke: 112 737 (31.12.2023)
	Koordinaadid: 49° 45′ N, 6° 38′ E

See artikkel räägib linnast; endisaegse peapiiskopkonna kohta vaata Trieri peapiiskopkond ja kuurvürstiriigi kohta vaata Trieri kuurvürstkond.

Trier on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Moseli kaldal.

Ajalugu

Antiikaeg

Trier on üks Saksamaa vanimaid linnu. Sel kohal oli keltide hõimu treeverite asula, mille 50. aastatel eKr alistas Julius Caesar. Hõimu nime võib aimata ka linna nimes. Aastal 16 eKr rajasid roomlased asula kohale linna, mis nimetati keiser Augustuse järgiAugusta Treverorumiks. Keisri nime kasutamine oli suur au, mis on osaks saanud veel ainult Augsburgile ja Augstile. Linnast sai Gallia Belgica provintsi pealinn. Umbes 70. aastal muudeti see Rooma kolooniaks. 2. sajandil algas selle halduskeskuse ja liiklussõlme õitseng.

259. aastal lõi Gallia Rooma impeeriumist lahku. Tekkinud Gallia impeeriumi valitses Postumus ja impeeriumi pealinn oli Trier. Pärast Postumuse surma hävitasid frangid ja alemannid 275. aastal linna, kuid see taastati peagi.

Constantius I Chlorus ehitas selle üles ja sellest sai aastal 293 tema residents. Tollal oli Trieris ka rahapaja. Linnas käis elav ehitustegevus ja valitses õukondlik kultuur. See oli üks Gallia impeeriumi tähtsamaid keskusi. 350. aastal ründasid Trieri germaanlased, kuid Julianus Apostata lõi kallaletungi tagasi.

Umbes aastal 395 viidi õukond ja haldusasutused Trierist Milanosse ja Arles'i. On säilinud palju 2.–4. sajandi ehitiste varemeid (amfiteater umbes aastast 100, linnavärav Porta Nigra, termid, palee koos basiilikaga, Roomlaste sild).

Kui Rooma riik loobus 5. sajandil piiri kaitsmisest Reini jõel, tähendas see linna hiilguse lõppu. Trieri vallutasid ja rüüstasid frangid aastatel 413 ja 421 ning hunnid Attila juhtimisel 451. aastal. 475. aastal läks Trier frankide valdusse. Selle sajandiga vähenes linnaelanike arv 60 000 pealt 5000ni.