Trier

Trier
	[ tr'iir ]
saksa	Trier
	Vaade Trierile
	Trieri lipp Trieri vapp
Pindala	117,06 km²
Elanikke	110 570 (31.12.2021)
Koordinaadid	49° 45′ N, 6° 38′ E

See artikkel räägib linnast; endisaegse peapiiskopkonna kohta vaata Trieri peapiiskopkond ja kuurvürstiriigi kohta vaata Trieri kuurvürstkond.

Trier on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Moseli kaldal.

Ajalugu muuda

Antiikaeg muuda

Trier on üks Saksamaa vanimaid linnu. Sel kohal oli keltide hõimu treeverite asula, mille 50. aastatel eKr alistas Julius Caesar. Hõimu nimi on tänapäevalgi linna nimes tunda. Aastal 16 eKr rajasid roomlased selle asemele Augusta Treverorumi linna. Nimetamine augustuse järgi oli suur au; ainult Augsburg ja Augst saavad samaga kiidelda. Asula sai Gallia Belgica provintsi pealinnaks. Umbes 70. aastal muudeti see Rooma kolooniaks. 2. sajandil algas selle halduskeskuse ja liiklussõlme õitseng.

259 lõi Gallia Rooma impeeriumist lahku. Tekkinud Gallia impeeriumi valitses Postumus ja selle pealinn oli Trier. Pärast Postumuse surma hävitasid frangid ja alemannid 275 linna, kuid see taastati peagi.

Constantius I Chlorus ehitas selle üles ja tegi 293 oma residentsiks. Tollal oli Trieris ka rahapaja. Linnas käis elav ehitustegevus ja õukondlik kultuur. See oli üks impeeriumi kõige tähtsamaid keskusi. 350 ründasid Trieri germaanlased, kuid Julianus Apostata lõi kallaletungi tagasi.

Umbes 395 viidi õukond ja haldusasutused Trierist Milanosse ja Arles'i. On säilinud palju 2.–4. sajandi ehitiste varemeid (amfiteater umbes aastast 100, linnavärav Porta Nigra, termid, palee koos basiilikaga, Roomlaste sild).

Kui Rooma riik 5. sajandil loobus piiri kaitsmisest Reinil, tähendas see linna hiilguse lõppu. Trieri vallutasid ja rüüstasid frangid 413 ja 421 ning hunnid Attila juhtimisel 451. Aastal 475 läks Trier frankide valdusse. Selle sajandiga vähenes linnaelanike arv 60 000 pealt viie tuhandeni.