Liidupäev

See artikkel räägib parlamendist; metroojaama kohta vaata artiklit Bundestag (Berliini metroojaam).

---

Liidupäev (Bundestag) on kahekojalise Saksamaa parlamendi valitav koda. Liidupäev vastab oma ülesannete poolest teiste riikide parlamentide alamkojale, kuigi Saksamaa põhiseaduses ei ole sätestatud alam- ja ülemkoda. Parlamendi teiseks kojaks on Bundesrat ehk Liidunõukogu. Liidupäeva liikmed valitakse neljaks aastaks.

Liidupäev
Bundestag
21. Liidupäev
Tüüp
Tüüp	Parlamendi esimene koda
Ajalugu
Asutatud	7. september 1949
Eelnev	Riigipäev
Juhtkond
Liidupäeva president	Julia Klöckner, CDU alates 25. märtsist 2025
Liidupäeva asepresidendid	Josephine Ortleb, SPD alates 25. märtsist 2025
	Andrea Lindholz, CSU alates 25. märtsist 2025
	Omid Nouripour, Rohelised alates 25. märtsist 2025
	Bodo Ramelow, Vasakpartei alates 25. märtsist 2025
Struktuur
Kohtade arv	630
Fraktsioonid	Koalitsioon (328)      Liiduparteid (208)      Kristlik-Demokraatlik Liit (164)      Kristlik-Sotsiaalne Liit (44)      Sotsiaaldemokraatlik Partei (120) Opositsioon (302)      Alternatiiv Saksamaale (151)      Liit 90/Rohelised (85)      Vasakpartei (64)      Fraktsioonikuuluvuseta (2)      Lõuna-Schleswigi Valijateühing (1)      endine AfD (1)
Volituste kestus	Neli aastat
Valimised
Valimissüsteem	Proportsionaalse esindatusega segasüsteem
Viimased valimised	23. veebruar 2025
Järgmised valimised	Hiljemalt 25. märtsil 2029
Kogunemispaik
Riigipäevahoone, Berliin
Veebileht
https://www.bundestag.de/

Liidupäeva hoone

Seal on 598 regulaarset mandaati, millele võivad lisanduda mõned üksikud otsemandaadid. Liidupäeva otsepädevuses on kaitse- ja välispoliitika, muudes seadusküsimustes peab liidupäeva vastu võetud seadus ka veel liidunõukogust toetuse saama. Kui Saksamaa kavatseb väljaspool oma piire sõjaväelist abi osutada, ei tohi enne operatsiooni alustada, kuni liidupäev on selle operatsiooni heaks kiitnud. See kehtib ka rahuvalveoperatsioonide kohta.

Saksamaa valimissüsteem

Valimissüsteem on Saksamaal segasüsteem. Igal valijal on kaks häält. Esimene hääl läheb oma kohaliku ringkonna lemmiknimekirja kandidaadile, teine hääl läheb valija lemmiknimekirjale oma liidumaal. Bundestagi parlamendikohtade arvuks on 2025. aasta valimiste järgselt fikseeritud 630. Neist 299 jagatakse ühemandaadilistes ringkondades lihthäältenamuse põhimõttel (võitja võtab kõik). Ülejäänud pooled parlamendikohad jaotatakse teise hääle põhjal. Liidupäeva pääsemiseks peab nimekiri koguma 5% kehtivatest nimekirjahäältest või võitma ühemandaadilistes ringkondades kolm kohta (kohalikke regionaalparteide huvides). Rahvusvähemusi esindavad parteid, nagu näiteks SSW (Südschleswigscher Wählerverband / Lõuna-Schleswigi Valimisliit), mis esindab taani ja friisi vähemusi Schleswig-Holsteini liidumaal, on valimiskünnisest vabastatud. Algul selgitatakse ringkonnamandaatide jaotumine nimekirjade vahel (sõltumatuna kandideerimine on Saksamaal keelatud). Siis eelmainitud valimiskünnise ületamine. Siis arvutatakse hüpoteetiline kogu Bundestagi jaotus Hare-Nimemeyeri reegli alusel nimekirjade vahel, mis ületasid künnise. Nimekiri, mis ei ületanud 5% valimiskünnist ja võitis kas ühe või kaks kohta, jääb Liidupäevast välja. Pärast hüpoteetlise jaotuse selgumist jaotatakse nimekirja tulem liidumaade vahel, kasutades sama Hare-Niemeyeri reeglit. Kui nimekiri võidab ringkonnamandaatide järgi ringkonnas rohkem kohti kui liidumaa nimekirjahäälte kaudu, siis antakse nimekirjale vaid nii palju kohti, kui nimekirjahäälte järgi on ette nähtud, osad võidetud ringkonnamandaadid, selles järjestuses, kelle häälte osakaalud olid vastavas ringkonnas kõige väiksemad, jäävad seljuhul täitmata.

2020. aastatel kerkis päevakorda Liidupäeva vähendamine, eriti peale 2021. aasta valimisi. Valimisseaduse (Bundeswahlgesetz) kohaselt on Liidupäeva minimaalseks kohtade arvuks 598 kohta, kuid 2021. aasta valimiste järel oli Liidupäevas kokku 736 kohta, olles nii maailmas suuruselt kolmas parlamendikoda Hiina Rahvakongressi (2980) ja Suurbritannia lordide koja (784) järel, millest kumbki ei ole otsevalitud. Ka 2023. aasta riigieelarves sisaldus Liidupäeva kuludena 1.4 miljardit eurot. Seetõttu võeti vastu seadus, millega proovitakse Liidupäeva kärpida.

Valimisõigus on kõigil vähemalt 18-aastastel Saksamaa kodanikel. Välismaal elavad Saksamaa kodanikud, kellel ei ole registreeritud elukohta Saksamaal, tohivad hääletada, kui nad on viimase 25 aasta jooksul elanud Saksamaal alates 14-aastaseks saamisest vähemalt kolm kuud.