Liidupäev

Liidupäev ; Bundestag
	20. Liidupäev
Tüüp
Tüüp	Parlamendi esimene koda
Ajalugu
Asutatud	7. september 1949
Eelnev	Riigipäev
Juhtkond
Liidupäeva president	Bärbel Bas, SPD ; alates 26. oktoobrist 2021
Liidupäeva asepresidendid	Aydan Özoğuz, SPD ; alates 26. oktoobrist 2021
	Yvonne Magwas, CDU ; alates 26. oktoobrist 2021
	Katrin Göring-Eckardt, Rohelised ; alates 9. detsembrist 2021
	Wolfgang Kubicki, FDP ; alates 24. oktoobrist 2017
	Petra Pau, Vasakpartei ; alates 7. aprillist 2006
Struktuur
Kohtade arv	736
Fraktsioonid	Koalitsioon (416) Sotsiaaldemokraatlik Partei (206); Liit 90/Rohelised (118); Vaba Demokraatlik Partei (92); Opositsioon (320) Liiduparteid (197) Kristlik-Demokraatlik Liit (152); Kristlik-Sotsiaalne Liit (45); ; Alternatiiv Saksamaale (79); Vasakpartei (39); Fraktsioonilise kuuluvuseta (5);
Volituste kestus	Neli aastat
Valimised
Valimissüsteem	Proportsionaalse esindatusega segasüsteem
Viimased valimised	26. september 2021
Järgmised valimised	26. september 2025
Kogunemispaik
	Riigipäevahoone, Berliin
Veebileht
	https://www.bundestag.de/

See artikkel räägib parlamendist; metroojaama kohta vaata artiklit Bundestag (Berliini metroojaam).

Liidupäev (Bundestag) on kahekojalise Saksamaa parlamendi valitav koda. Liidupäev vastab oma ülesannete poolest teiste maade parlamentide alamkojale, kuigi Saksamaa põhiseaduses ei ole sätestatud alam- ja ülemkoda. Parlamendi teiseks kojaks on Bundesrat ehk Liidunõukogu. Liidupäeva liikmed valitakse neljaks aastaks.

Liidupäeva hoone

Seal on 598 regulaarset mandaati, millele võivad lisanduda mõned üksikud otsemandaadid. Liidupäeva otsepädevuses on kaitse- ja välispoliitika, muudes seadusküsimustes peab liidupäeva vastu võetud seadus ka veel liidunõukogust toetuse saama. Kui Saksamaa kavatseb väljaspool oma piire sõjaväelist abi osutada, ei tohi enne operatsiooni alustada, kuni liidupäev on selle operatsiooni heaks kiitnud. See kehtib ka rahuvalveoperatsioonide kohta.

Saksamaa valimissüsteemRedigeeri

Valimissüsteem on Saksamaal segasüsteem. Igal valijal on kaks häält. Esimene hääl läheb oma kohaliku ringkonna lemmiknimekirja kandidaadile, teine hääl läheb valija lemmiknimekirjale oma liidumaal. Pooled Bundestagi parlamendikohad jagatakse ühemandaadilistes ringkondades lihthäältenamuse põhimõttel (võitja võtab kõik). Ülejäänud pooled parlamendikohad jaotatakse teise hääle põhjal. Nimekirjamandaatide jaotamisest osavõtmiseks peab nimekiri koguma 5% kehtivatest nimekirjahäältest või võitma ühemandaadilistes ringkondades kolm kohta (kohalikke regionaalparteide huvides). Rahvusvähemusi esindavad parteid, nagu näiteks SSW (Südschleswigscher Wählerverband/Lõuna-Schleswigi Valimisliit), mis esindab taani ja friisi vähemusi Schleswig-Holsteini liidumaal, on valimiskünnisest vabastatud. Algul selgitatakse ringkonnamandaatide jaotumine nimekirjade vahel (sõltumatuna kandideerimine on Saksamaal keelatud). Siis eelmainitud valimiskünnise ületamine. Siis arvutatakse hüpoteetiline kogu Bundestagi jaotus Hare-Nimemeyeri reegli alusel nimekirjade vahel, mis ületasid künnise. Kui ringkondade kaudu sai sisse nimekiri, mis ei ületanud valimiskünnist, siis jaotatakse Hare-Nimeyeri algoritmi alusel alla künnise koha saanute nimekirjade vahel kogutud mandaatide arvu võrra vähem. Pärast hüpoteetlise jaotuse selgumist jaotatakse nimekirja tulem liidumaade vahel, kasutades sama Hare-Niemyeri reeglit. Kui nimekiri võidab liidumaa nimekirja kaudu rohkem mandaate kui ringkonnamandaatide alusel, siis läheb kohtade vahe võrra kohti liidumaa nimekirja kinnisele nimekirjale. Kui nimekiri võidab ringkonnamandaatide järgi ringkonnas rohkem kohti kui liidumaa nimekirjahäälte kaudu, siis suurendatakse saadud vahe võrra Bundestagi kohtade arvu. Nii võidetud mandaate nimetatakse ülevõidetud mandaadiks.

Valimisõigus on kõigis vähemalt 18-aastastel Saksamaa kodanikel. Välismaal elavad Saksamaa kodanikud, kellel ei ole registreeritud elukohta Saksamaal, tohivad hääletada, kui nad on viimase 25 aasta jooksul elanud Saksamaal alates 14-aastaseks saamisest vähemalt kolm kuud.