Liidunõukogu
 |
See artikkel kirjeldab Saksamaa parlamendi ülemkoda. Teiste tähenduste jaoks vaata Liidunõukogu (täpsustus) |
Artiklis puuduvad viited. |
Liidunõukogu (saksa Bundesrat) on Saksamaa parlamendi ülemkoda, mis esindab riiklikul tasandil Saksamaa 16 liidumaa huve. Liidunõukogu koguneb Berliinis Leipzigi väljaku juures endises Preisi maapäeva ülemkoja (Herrenhaus) majas.
| Saksamaa Liidunõukogu Deutscher Bundesrat | |
|---|---|
 Liidunõukogu suur logo | |
| Tüüp | |
| Tüüp | Saksamaa parlamendi ülemkoda |
| Ajalugu | |
| Asutatud | 23. mai 1949 |
| Eelnev | Riiginõukogu |
| Juhtkond | |
| Liidunõukogu president | Peter Tschentscher, SPD |
| Liidunõukogu asepresident | Bodo Ramelow, Die Linke |
| Struktuur | |
| Kohtade arv | 69 |
 | |
| Kogunemispaik | |
 | |
| Herrenhausgebäude, Berliin | |
| Veebileht | |
| https://www.bundesrat.de/ | |
Liidunõukogu jagab seadusandlikku võimu Liidupäevaga. Seadused, mis mõjutavad liidumaade võimu ja ka põhiseaduslikud muudatused vajavad mõlema koja heakskiitu.
Erinevalt Liidupäevast Liidunõukogu otse ei valita, liikmed nimetatakse ametisse liidumaade valitsuste poolt. Iga liidumaa delegatsiooniks on parasjagu vastaval liidumaal võimul oleva koalitsiooni parteid. Liidunõukogu liikmeteks on tavaliselt liidumaa peaminister ja valitsuskabineti ministrid.
2022. aasta seisuga on Liidunõukogu 69-kohaline. Igale liidumaale on määratud vähemalt 3 kohta, kahe miljoni elanikuga liidumaad saavad 4, kuue miljoni elanikuga 5 ja seitsme miljoni elanikuga 6 kohta. Seega jagunevad kohad järgmiselt:
- 6 kohta - Põhja-Rein-Vestfaal, Baieri, Baden-Württemberg ja Alam-Saksi
- 5 kohta - Hessen
- 4 kohta - Saksimaa, Reinimaa-Pfalz, Berliin, Schleswig-Holstein, Brandenburg, Saksi-Anhalt, Tüüringi
- 3 kohta - Hamburg, Mecklenburg-Vorpommern, Saarimaa, Bremen
Nimetamistava kohaselt nimetatakse SPD juhitud liidumaid "A-Länder" ja CDU/CSU juhitud liidumaid "B-Länder".
Liidunõukogu president (kelleks on alati liidumaade peaministrid) vahetub igal aastal, võimu edasiandmine toimub suurema rahvaarvuga liidumaadelt väiksema suunas kuni lõpuni välja ja siis algab uuesti suurimast.
Iga liidumaa delegatsioon on kohustatud hääletama üksmeelselt. Kui liidumaa delegatsiooni hääled on vastuolus, on kõik liidumaa hääled kehtetud. Kuna koalitsioonivalitsused on tavalised, siis liidumaade delegatsioonid tihti ei osale hääletustel, kui koalitsioon ei jõua üksmeelele. Kuna kõik Liidunõukogu hääletused vajavad absoluutenamust kohtade arvu (mitte hääletajate) poolthääli (2022. aasta seisuga 35 69st), on mitteosalemine sama tulemusega kui vastu hääletamine.