Vaba Demokraatlik Partei

Vaba Demokraatlik Partei (saksa keeles Freie Demokratische Partei, lühend FDP) on liberaalne Saksamaa partei.

Logo 2015
FDP 1949. aasta valimisplakat, mis kutsub üles denatsifitseerimist lõpetama

2009. aasta septembris toimunud Bundestagi valimistel sai FDP oma seni parima tulemuse: 14,6% häältest ning 93 kohta. FDP fraktsioon oli Bundestagis suuruselt kolmas. Kristlik-Demokraatlik Liit ja FDP moodustasid valitsuskoalitsiooni. 2013. aasta oktoobris toimunud Bundestagi valimistel sai FDP ainult 4,8% häältest ja jäi parlamendi koosseisust välja.

Partei moodustati 1948. aastal maailmasõjaeelsete liberaalsete parteide (Saksamaa Demokraatlik Partei, Saksamaa Rahvapartei) liikmete poolt. Samuti oli FDP esialgu endiste natsistide ja neonatsistide meelispartei.[viide?] FDP positsioneerus selgelt CDU/CSU blokist paremale, kutsus üles denatsifitseerimist lõpetama jne. Samuti nõudis partei natsistlike sõjaroimarite vabastamist. FDP tervitas ka ühingu Verband Deutscher Soldaten asutamist, mis ühendas endisi Wehrmachti ja SS-i liikmeid.[1] I Bundestagis moodustas FDP ühise fraktsiooni paremradikaalse Saksa Parteiga (Deutsche Partei (DP)). Samas suutsid CDU/CSU denatsifitseerimise Bundestagis läbi suruda vaid opositsiooniliste sotsiaaldemokraatide häälte abiga, sest koalitsioonipartnerid FDP-st ja paremäärmuslikust DP-st vastustasid natsistlike roimarite denatsifitseerimist – FDP omalt poolt nõudis "nn sõjaroimarite vabastamist"[1]

Paremäärmuslike elementide mõjule FDP-s ja sellega sõbralikes suhetes DP-s pöörasid tähelepanu ka Ameerika Ühendriikide okupatsioonivõimud.[2]

1960. aastate lõpus saavutas FDP-s ülekaalu sotsiaalliberaalne tiib ja partei moodustas koalitsiooni sotsiaaldemokraatidega. Willy Brandti nn Uus Idapoliitika viis paljude tuntud natsionaalliberaalide (nt Erich Mende) lahkumiseni vabade demokraatide ridadest. SPD ja FDP valitsesid aastatel 1969-1982, kui FDP lahkus koalitsioonist eriarvamuste tõttu majanduspoliitikas. Sellest ajast on FDP olnud föderaaltasandil koalitsioonis ainult paremtsentristliku CDU/CSU blokiga. 1982. aastal lahkus seoses partei uue parempöördega erakonnast rida sotsiaalliberale. Günter Verheugen astus SPD ridadesse; mõned muud sotsiaalliberaalid aga asutasid (pisi)erakonna "Die Liberalen", mis aga osales valimistel ainult ajuti, ja teda tabas siis ebaedu, enamasti on aga kutsunud oma toetajaid lihtsalt üles hääletama SPD poolt.[3]

2011. aasta maist kuni 2013. aasta detsembri alguseni juhtis parteid Philipp Rösler. Rösler astus aga valimiskaotuse tõttu ametist tagasi ja uueks parteijuhiks sai Christian Lindner.

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 Schwarz-weiß-rot mit braunen Flecken
  2. Most significant politiual trend showing growing rightist influence is reflected in increasing power of extremists in FDP, DP, and “Gesamtdeutsche Block” (formerly BHE). - https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1952-54v07p1/d161
  3. https://www.udo-leuschner.de/liberalismus/fdp19.htm