Kristlik-Sotsiaalne Liit
Kristlik-Sotsiaalne Liit Baieris (saksa keeles Christlich-Soziale Union in Bayern, lühend CSU) on kristlik-demokraatlik ja konservatiivne erakond Saksamaal, Kristlik-Demokraatliku Liidu sõsarpartei.
Partei erineb CDUst selles, et tegutseb ainult Baieri liidumaal (samal ajal kui teistel liidumaadel tegutseb CDU) ning olemuselt on regionaalsem, keskendudes rohkem Baieri huvidele ja sotsiaalselt mõnevõrra konservatiivsem, järgides katoliiklikku sotsiaalõpetust.[1]
Partei esimeheks on alates 19. jaanuarist 2019 Markus Söder, kes on ka Baieri liidumaa peaminister (Ministerpräsident).[2]
Ajalugu muuda
Partei moodustati 1945. aastal Baieris, mis peale teist maailmasõda kuulus USA okupatsioonitsooni. Parteid saab sisuliselt pidada Weimari vabariigi-aegse Baieri Rahvapartei (Bayerische Volkspartei) järglaseks, mis oli 1918. aastal eraldunud Keskparteist (Zentrum), soovides föderalismi ja rohkem autonoomiat Baierile, samal ajal kui Keskpartei pooldas tsentraliseeritumat riiklikku valitsust. Paralleelselt BVPga osalesid ka paljud Baieri Talunikeliidu (Bayerischer Bauernbund) endised liikmed CSU rajamisel. Siiski ei ole partei ametlikult BVP õigusjärglane, näiteks CSU liikmete hulgas on ka protestante (Frangimaa Baieri põhjaosas on rohkem luterlikum), kuid BVP oli eksklusiivselt katoliiklik.[3]
Oma algusaastatel oli CSU võimuvõitluses teiste Baieri parempoolsete parteidega, näiteks täielikku iseseisvust pooldav Baieri Partei (Bayernpartei). 1960. aastateks olid aga need parteid Baieri Maapäevast ja Liidupäevast välja langenud ning CSU jäi ainsaks Baieri konservatiivseks parteiks.
Pärast teise maailmasõja lõppu on CSU Baieris praktiliselt alati võimul olnud, erandiks sotsiaaldemokraat Wilhelm Hoegneri aastane valitsus 1945-1946 ja uuesti kolmeaastane valitsus 1954-1957. Peale Hoegneri on kõik Baieri liidumaa peaministrid olnud CSU liikmed. 1962-2008 ja uuesti 2013-2018 kuulus parteile Baieri Maapäevas alati absoluutenamus kohti, kõige edukamad olid parteile 1974. aasta valimised, kui nad võitsid kokku 62% hääli ja 132 kohta 204st (64.7%) ning 2003. aasta valimised, kui võitsid 60.7% häältest ja 124 kohta 180st (68.9%), mis on ainus kord, kui ühelgi Saksa liidumaal on ükski partei võitnud kahe kolmandiku kohtadest, mis on liidumaa põhiseaduse muutmiseks vajalik.[4][5] Kuigi viimastel aastatel on partei populaarsus mõneti langenud, on partei endiselt Baieris arvestatavaks jõuks ja ilma nende osavõtuta on valitsuse moodustamine praktiliselt võimatu.
Kõige suurema pärandi jättis parteile pikaajaline esimees Franz Josef Strauß, kes sai parteijuhiks 18. märtsil 1961. Ta oli ka Liidupäeva liige alates esimesest Liidupäevast 1949. aastal (lisaks 1953-1966 neljal ministrikohal) kuni novembrini 1978, kui ta peale Baieri Maapäeva valimisi astus tagasi, et saada Baieri peaministriks. Kuni surmani 3. oktoobril 1988 oli ta Baieri peaminister ja partei esimees ühes isikus.
Föderaaltasandil moodustab CSU koos CDUga ühtse fraktsiooni. Liidupäeva valimistel kandideerib CSU ainult Baieris ja CDU teistes liidumaades. Alates 1972 on mõlemal parteil Liidupäeva valimisteks ühine valimismanifest, mõlemad parteid valivad ühtse kantslerikandidaadi. Ainult kaks kantslerikandidaati on olnud CSUst, mõlemad olid valimiste ajal samaaegselt partei esimeheks ja Baieri peaministriks: Franz Josef Strauß 1980. aastal ja Edmund Stoiber 2002. aastal.[6][7] Kummalgi ei õnnestunud aga valimistei kantsleriks saada.
Viited muuda
- ↑ Beck, Sebastian (19. mai 2010). "Streit in der CSU über Sozialpolitik entbrannt". Süddeutsche Zeitung (saksa). Vaadatud 22. veebruaril 2023.
- ↑ "Leader of Bavarian CSU promises new start with Merkel's party". Reuters (inglise). 19. jaanuar 2019. Vaadatud 22. veebruaril 2023.
- ↑ Bildung, Bundeszentrale für politische. "Etappen der Parteigeschichte der CSU | Parteien in Deutschland | bpb". bpb.de (saksa). Vaadatud 22. veebruaril 2023.
- ↑ "Wahl zum 18. Bayerischen Landtag in Bayern am 14. Oktober 2018" (PDF). Der Landeswahlleiter des Freistaates Bayern (saksa). Veebruar 2019. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 15. märts 2023. Vaadatud 22. veebruaril 2023.
- ↑ "Art. 75 - Bürgerservice". Baieri riigikantselei (saksa). 15. detsember 1998. Vaadatud 22. veebruaril 2023.
(2) Beschlüsse des Landtags auf Änderung der Verfassung bedürfen einer Zweidrittelmehrheit der Mitgliederzahl. Sie müssen dem Volk zur Entscheidung vorgelegt werden.
- ↑ "Bonn's Governing Party Criticizes Strauss Nomination for Chancellor". The New York Times (inglise). 4. juuli 1979. ISSN 0362-4331. Vaadatud 22. veebruaril 2023.
- ↑ "Stoiber Launches Election Campaign". Deutsche Welle (inglise). 14. jaanuar 2002. Vaadatud 22. veebruaril 2023.