Tuula-Liina Varis

Tuula-Liina Irmeli Varis (sündinud 30. juunil 1942 Loimaal) on soome kirjanik. 2009–2014 oli ta Soome Kirjanike Liidu esimene naissoost esimees.

Tuula-Liina Varis (2009)

Ta õppis 1960–64 Turu ülikoolis soome keelt ja kirjandust ning sotsioloogiat. 1965–79 töötas ta ajalehes Kansan Uutiset toimetajana, seejärel vabakutselise ajakirjaniku ja kolumnistina.

Tema neiupõlvenimi oli Puuppo. Tema esimene abikaasa oli Rauno Setälä (1963–65), teine abikaasa Pentti Saarikoski (1967–75) ja kolmas abikaasa aastast 1978 Mikko Varis. Tal on kaks tütart.

Varis oli 2007–09 riigi kirjanduskomitee asejuhataja ja 2010–12 juhataja. 2009–14 oli ta Soome Kirjanike Liidu esimees.

Tunnustus

1994 pälvis Varis riikliku massiteabeauhinna, mille laureaate on igal aastal keskeltläbi 10–20.

1996 pälvis Varis Marja-Liisa Vartio kirjanduspreemia, mis antakse keskmiselt üle aasta ühele soome naiskirjanikule. Varis on selle preemia teine laureaat.

2000. aastal pälvis ta Runebergi auhinna romaani "Maan päällä paikka yksi on" eest.

2005 pälvis Varis Soome kriminaalkirjanduse auhinna romaani "Vaimoni" ("Minu naine") eest.

2014. aastal määras Soome valitsus talle riikliku kunstnikupensioni.

Teosed eesti keeles

• "Kilpkonn ja õlgmarssal" ("Kilpikonna ja olkimarsalkka"), tõlkinud Piret Saluri, Pentti Saarikoski luuletused tõlkinud Joel Sang (Tallinn: Perioodika, 1996; uustrükk Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012)
• "Tahan tunda, et elan" ("Että tuntisin eläväni"), tõlkinud Piret Saluri (Tallinn: Kultuurileht, 2020)

Välislingid

• Pille-Riin Larm "Oli tarvis ellu jääda", Sirp, 14. august 2020