Ava peamenüü

Karl August Hindrey

Kirjanik
(Ümber suunatud leheküljelt Karl-August Hindrey)

Karl August Hermann Hindrey (pseudonüüm Hoia Ronk; 15. august 1875 Abja9. jaanuar 1947 Tallinn) oli eesti kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik.

Hindrey oli Eesti esimene kunstikooli haridusega karikaturist. Ta algatas Postimehe satiirilise lisalehe Sädemed ja pilkeajakirja Kratt. Temast alates sai alguse lasteraamatute illustreerimine Eestis. Ta kirjutas romaane, novelle, reisiraamatuid, näidendeid, vesteid ja muid teoseid. Hindrey oli ka ühe Eesti esimese mängufilmi "Karujaht Pärnumaal" stsenaariumi autor.

Eesti Kirjanike Liidu liige (1922) ja Eesti Ajakirjanike Liidu liige (1921–1925).

EluluguRedigeeri

Karl August Hindrey tegi pseudonüümi initsiaalidest K. A. H.. Kirjandusliku pseudonüümi "Hoia Ronk" võttis ta raudteeülesõidukoha vigaselt hoiatussildilt. Maeti ta aga hoopis Hans Kuuse nime all.[1]

Ta sündis Abja mõisas Viljandimaal õllepruulija pojana. Alustas õpinguid paruni koduõpetaja juures. Õppis 18831886 Viljandi Poeglaste Elementaarkoolis Friedrich Kuhlbarsi käe all, 18871889 Liivimaa maagümnaasiumis, 18891891 Pärnu Gümnaasiumis ja 1891 Hugo Treffneri Gümnaasiumis.

Aastatel 18941904 õppis Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskoolis joonistamist ja maalimist, Müncheni (Anton Ažbe kunstikool) ja Pariisi Filippo Colarossi[2] erakunstikoolides.

Töötas ajavahemikul 19041928 Postimehe ja Päevalehe toimetuses. Asutas pilkelehe Sädemed, kus avaldas umbes 3000 karikatuuri,[2] ja 1924. aastal ajalehe Kratt ning sai nende kaudu tuntuks karikaturistina. Hindrey oli Eesti esimene kunstikooli haridusega karikaturist. Tema esimesed karikatuurid ilmusid 1901 Teataja Nalja Lisas. Aastast 1928 oli vabakutseline kirjanik.

Aastatel 1917–1918 võttis Hindrey osa Eesti rahvuslike väeosade asutamisest, olles Eesti Sõjaväelaste Tartu komitee esimees[2].

Nõukogude okupatsiooni tulekul läks Hindrey põranda alla ja alustas vastutegevust. Järgnenud Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944) kirjutas ta ajakirjanduses nõukogude võimu metsikustest. 1944. aastal üritas ta pealetungiva Punaarmee eest ebaõnnestunult Eestist põgeneda.
1944. aasta oktoobrist varjas ta end valenime Hans Kuuse[3] all Iru vanadekodus, kus ta armetutes oludes suri vähki[3].

Maetud Tallinna Metsakalmistule.

Tegevus karikaturistinaRedigeeri

Karikatuurilooming arvustab tsarismi, baltlust ja tõusiklust ning joonistuslaad kõneleb Simplicissimuse koolkonna juugendlikust mõjust. Algatas eesti lasteraamatute illustreerimise ("Pambu-Peedu", "Lõhkiläinud Kolumats"). Tema karikatuure avaldati järgmistes väljaannetes:

Tegevus kirjanikunaRedigeeri

Kirjutanud lasteraamatuid, mälestustesarja, reisiraamatuid, näidendeid, vesteid, teatri-, kirjandus- ja kunstikriitikat jm. Loomingu väärtuslikum osa on psühholoogilised novellid. Lisaks kirjutas ka ajaloolisi ja kaasajaainelisi romaane.

Karl August Hindrey oli ka mängufilmi "Karujaht Pärnumaal" stsenaariumi autor.

TeosedRedigeeri

LasteraamatudRedigeeri

  • "Pambu-Peedu" (1906)
  • "Piripilli Liisu"(1906)
  • "Seene Mikk" (1906)
  • "Lõhkiläinud Kolumats" (1918)
  • "Nina-Jass ja Näpu-Mall" (1918)
  • "Loomade mäss" (1920)
  • "Jaunart-Jauram" (1921)
  • "Jaunart-Jaurami jõngermannid" (1921)
  • "Summi-Sulpsu sekeldused" (1922)

MälestustesarjadRedigeeri

  • "Minu elukroonika" (3 köidet; 1929) – [Esimeses osas jõuab autor Pärnu gümnaasiumist väljalangemiseni, teine osa käsitleb põhiliselt Treffneri gümnaasiumis õppimise aega ja kolmas osa kunstiõpingud Peterburis ja Münchenis]
  • "Murrang" (1930) – [põhisisuks on Hindrey läbielamised Pariisis]
  • "Ararauna" (1930)
  • "Tõnissoni juures" (1931) – [katab aastad 1904–1910]
  • "Rowe rändab" (1933)

ReisiraamatudRedigeeri

  • "1914. Reisipildid" (1924)
  • "Kongosõit" (1929)
  • "Rännud, rannad, Riviera, Sõsarsaared ja Savoy" (1937)

NäidendidRedigeeri

  • Operett "Kooparüütel" (1916)
  • "Raidaru kirikumõis" (1935)

NovellikogudRedigeeri

  • "Välkvalgus" (1932) – [Riigivanema auhind]
  • "Armastuskiri" (1933) – [Riigivanema auhind]
  • "Sigtuna häving" (1937)
  • "Südamed" (1938) – [Vabariigi Presidendi auhind]
  • "Hukatus Mälaril" (1939)
  • "Kogutud novellid", Stockholm, 1962
  • "Ja oli kunagi keegi..." (valikkogu; 1968)
  • "Kaugekõne" (valikkogu; 1986)
  • "Aovalged aknad" (1995)

RomaanidRedigeeri

  • "Suremise eod" (1935)
  • "Urmas ja Merike" (19351936) – [Riigivanema auhind], (kordustrükk 1990)
  • "Loojak" I–II ("Nõid" ja "Lembitu"; 1938) – [Vabariigi Presidendi auhind]
  • "Sündmusteta suvi" (1937)
  • "Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka" (1939)
  • "Taaniel Tümmi tähelend" (1942)
  • "Iru päevik: sügis 1946" (1996)

ArtiklidRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. – Pärnu Postimees 27.10.2011 – Pilapiltnike plejaad Pärnu poistekoolist
  2. 2,0 2,1 2,2 Päewaleht 14 august 1935 (lk 5) K. A. Hindrey – 60
  3. 3,0 3,1 Eesti ajakirjanduse biograafiline leksikon 1689–1940, Tööversioon seisuga 1. detsember 2015, Elulood A – Lekstein (lk 130)

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri