Ava peamenüü

"Eesti mälu" on aastatel 2010–2011 ilmunud Eesti Päevalehe raamatusari.

Sarjas ilmus 50 raamatut, mis esitasid valiku Eesti memuaristika paremikust[1]. Raamatud annavad ülevaate Eesti ajaloost alates 19. sajandi keskpaigast[1].

Sarjas ilmunud raamatudRedigeeri

  1. Jaan Kross "Kallid kaasteelised"
  2. August Rei "Mälestusi tormiselt teelt"
  3. Anna Haava "Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest"
  4. Arnold Hinnom "Suur heitlus: Mälestusi rahvusväeosade ajast ja Vabadussõjast"
  5. Artur Rinne "Kui ma olin väiksekene"; "Laulud ja aastad"; "Ja kägu kukub raal…"
  6. Oskar Rütli "Oskar Rütli mälestusi: Ühe eesti sugupõlve tööst ja võitlusest (1871-1949)"
  7. Mari Möldre "Eesriie avaneb"
  8. Johan Pitka "Minu mälestused. I-III"; "Orkaanis ja džunglis: (Minu mälestused). IV"
  9. Heinrich Rosenthal "Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel: Mälestusi aastatest 1869-1900"
  10. Andres Tarand "Kiri ei põle ära: Päevaraamat 1980 -..."
  11. Artur Adson "Neli veskit"; "Väikelinna moosekant"; "Ise idas – silmad läänes"
  12. Mari Raamot "Minu mälestused I-II"
  13. Aleksei Bellegarde "Minu mälestused Eestimaa kubernerina"
  14. Paul Pinna "Minu eluteater ja teatrielu 1884-1944"
  15. Karl Ast Rumor "Aegade sadestus. I, Noorusmaa: olusid, iseloomustusi, hinnanguid"; "Aegade sadestus. II, Punane ja must: olusid, iseloomustusi, hinnanguid"
  16. August Kitzberg "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused. I-II"
  17. William Tomingas "Mälestused"
  18. Marta Lepp "1905. aasta romantika: Mälestused I"; "1905 aasta järellained: Mälestused II"; "Mälestused: 1905. aasta lõppvaatus. III"
  19. Dagmar Normet "Avanevad uksed", "…ainult võti taskus"
  20. Gustav Ränk "Sest ümmargusest maailmast"; "Laiemasse maailma"
  21. Hindrek Meri "Tagasivaateid veerevast vagunist"
  22. Aleksander Warma "Diplomaadi kroonika: Ülestähendusi ja dokumente aastatest 1938-44"
  23. Johan Kõpp "Mälestuste radadel 1, Kodu ja kool"; "Mäestuste radadel 2, Tartus, 1896-1906"; "Mälestuste radadel 3"; "Mälestuste radadel 4, Laiuse õpetaja"
  24. Oskar Luts "Ladina köök", "Kuningakübar"
  25. Erika Nivanka "Soome lahe kahel kaldal"
  26. Karl August Hindrey "Minu elukroonika I-III"; "Murrang: Eluloolised leheküljed"; "Tõnissoni juures: (Elukroonika V)"
  27. Ferdinand Kull "Mässumehi ja boheemlasi: Mälestusi 1905.a. revolutsionääridest, vanglatest ja Pariisi Eesti kunstiboheemkonnast"; "Esimesi Eesti diplomaate: Mälestusi Eesti välisdelegatsiooni tegevusest 1918. aastal"
  28. Elfriede Lender "Minu lastele"
  29. Karl Ipsberg "Ühe sirge mehe elukäik"
  30. Henrik Visnapuu "Päike ja jõgi: Mälestusi noorusmaalt"
  31. Elmar Tambek "Tõus ja mõõn. 1. raamat: Mälestusi kodumaalt"; "Tõus ja mõõn. 2. raamat: Kaks okupatsiooni. Mälestusi kodumaalt"
  32. Tamara Miljutina "Inimesed minu elus"
  33. Eduard Ole "Suurel maanteel I-II"
  34. Hindrik Prants "Minu elukäik: Mälestusi ja pärimusi"
  35. Lauri Vahtre "Meenutusi kadunud maailmast ehk keskkoolist, ülikoolist, matkadest, malevast, väljakaevamistest ja muust aastail 1975-1984"
  36. Daniel Palgi "Murduvas maailmas: Mälestusi I-III"
  37. Kaarel Robert Pusta "Kehra metsast maailma. 1. vihik: Mälestusi"; "Saadiku päevik. I"; "Kirjad kinnisest majast"
  38. Eduard von Stackelberg "Ühe baltlase võitlustee: Püüdlused, võidud ja kaotused"
  39. Elmar Salumaa "Tiib pandud aastaile õlale"
  40. Käbi Laretei "Peotäis mulda, lapike maad"
  41. Arno Raag "Kõuepilvede saatel: Mälestusi (1921-1939)"; "Saatuslikus kolmnurgas: Mälestusi 1939-1944"; "Läbi varemete: Mälestusi 1944-1949"
  42. Friedebert Tuglas "Noorusmälestused"; "Esimene välisreis: Pagulasmälestusi Prantsusmaalt ja Itaaliast 1909–1910"
  43. Elias Kasak "Mälestusi IV-VI"
  44. Anton Jürgenstein "Minu mälestused. I–II"
  45. Carl Mothander "Rootsi kuninga valge laev: Seiklusrikas mäng rannarootslastega"
  46. Edgar-Johan Kuusik "Mälestusi ja mõtisklusi I–V"
  47. Eduard von Dellingshausen "Kodumaa teenistuses"
  48. Ernst Jaakson "Eestile"
  49. Arnold Susi "Võõrsil vastu tahtmist. Mälestusi vangiajast ja laagripõlvest"
  50. Aleksander Torjus "Sina ei pea mitte imestama"

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri