Ülo Tedre

eesti folklorist

Ülo Tedre (12. veebruar 1928 Tallinn9. märts 2015) oli eesti rahvaluuleteadlane.

Ülo Tedre, August Annist ja Matti Kuusi Helsingis 1965. aastal

Ülo Tedre sündis 1928. aastal Tallinnas kooliõpetajate peres. Ta astus 1937. aastal Jakob Westholmi Gümnaasiumi, kuid lõpetas 1946. aastal Tallinna 7. Keskkooli. Aastatel 19461951 õppis ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna eesti filoloogiat, spetsialiseerudes rahvaluulele. Lõpetas ülikooli 1951. aastal eesti filoloogina, diplomitööga rahvaluule erialal. Järgnes kraadiõpe ja väitekiri teemal "Klassivõitluse kajastamine XX sajandi eesti lõppriimilises rahvalaulus", mis käsitles muu hulgas kirjalikke riimilisi rahvalaule ning rahvalauluvormide paralleelset kirjalikku ja suulist levikut.[1]

Ta töötas pool sajandit Tallinnas asutatud Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvaluule sektoris (1949–1999, aastail 1962–1991 sektori juhatajana, 1991–2001 folkloristika osakonna vanemteadurina). Ülo Tedre uuris laulukultuure ja -stiile (regilaul, uuemad laulud), kombestikku ja eriti maskeerimist, folkloristika ajaloo käsitlemist.[1]

Ülo Tedre on umbkaudu 400 kirjatöö autor, millest mahukamad on "Eesti rahvalaulud. Antoloogia I–IV" (1969–1974), koostöös Hilja Kokamäega 1999 lõpetatud Jõhvi ja Iisaku regilaulude suurteos "Vana kannel 8". Kombestiku alal valmis tal ülevaade "Eesti pulmad" (1973), 2000. aastatel osales ta Carsten Bregenhoj ja Terry Gunnelli juhitud Põhjamaade maskeerimistavade projektis "Masks and mumming in the Nordic area", mille tulemusena valmis poolesajaleheküljeline ülevaade "Masks and mumming in Estonia" (2007).[1]

Folkloristika ajaloo kirjutised on seotud Walter Andersoni, August Annisti, Matthias Johann Eiseni, Oskar Kallase, Oskar Looritsa, Juhan Peegli jt tegevusega. Samuti on ka kirjutanud enam kui 80 arvustust erialastele raamatutele, olnud viljakas toimetaja, keskkooliõpikute ja kirjanduslugude rahvaluule käsitluste autor.[1]

Nõukogude Eestis oli ta üks rahvusvahelisemaid folkloriste nii suhteid sõlmides ja hoides kui ka teaduspublikatsioone võõrkeeltes avaldades: näiteks folkloristika ajaloo ja rahvajuttude käsitlused, eesti, vene, inglise ja saksa keeles ilmunud populaarsed kombestikukäsitlused jpm. Viljakas oli koostöö helilooja Veljo Tormisega: ta lõi ja seadis kooriseadetele tekste, koostas populaarse "Regilauliku".[1]

Tedre abikaasa oli geograaf Virma Murel.[2]

Tunnustus

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Anne Ostrak, Ülo Tedre artiklid folkloorist ja folkloristikast. Kirjandusmuuseumi pressiteade.
  2. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/murel_virma
  3. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Välislingid

muuda