Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldav Komitee

Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldav Komitee oli 1934. aastal asutatud Eesti poliitiline ühing. Tema eesmärk oli Konstantin Pätsi seadmine Riigivanema kandidaadiks ja valimine Riigivanemaks 1934. aasta valimistel.

Komitee registreeriti 8. veebruaril 1934, tema asutajaliikmed olid Nikolai Kann, Mihkel Juhkam, Jaan Maasing, August Jürmann, Leopold Raudkepp, Ernst Peterson ja Eduard Sahkenberg.

Komitee koosnes kohalikest linna-, alevi- ja vallakomiteedest ning abikomiteedest ja komitee juhatusest. Juhatuse asukoht oli Tallinnas.

Kohaliku komiteed asutati Tallinnas^[1], Rakveres^[2], Petseris^[3], Kärevere ja Laeva vallas Tartumaal^[4], Valgas^[5], Tartus, Pärnus, Haapsalus, Tapal, Võrus, Mõisakülas, Väike-Maarja vallas^[6], Viljandis, Kuressaares^[7], Lihula vallas^[8], Viljandis, Võhma alevikus^[9], Suure-Jaanis^[10] ja Türil^[11].

Konstantin Pätsi Riigivanema kandidaadiks ülesseadmise nõudmise Valimiste Peakomiteele esitas August Jürman 23. veebruaril 1934, lisades juurde Põllumeeste Keskpanga kviitungi 750-kroonise kautsjoni sissemaksmise kohta ja Konstantin Pätsi nõusoleku lasta end üles seada Riigivanema kandidaadiks ja kandideerida Riigivanema valimistel 1934. aastal.

Nõudmisele olid alla kirjutanud 39 hääleõiguslikku kodanikku: Nikolai Kann, Johannes Mürk, Timotheus Kuusik, Reinhold Julius Tammemägi, Paul Luttein, August Kurs, Viktor Viilup, Aleksander Borell, Ernst Peterson, Aleksander Veiderman, Johannes Reinthal, Reinhold Mühlbaum, Artur Tupits, August Peet, Mihkel Juhkam, August Jürman, Hans Kõrgesaar, Eduard Sahkenberg, Leopold Raudkepp, Jaan Masing, Ella Maring, August Einer, Nikolai Talts, Bernhard Etruk, Jaan Luu, Johan Holberg, Jaan Teemant, Aleksander Veiler, Hendrik Mikheim, Joonas Haarman, Aleksander Roots, Ernst Tults, Paul Männik, Hugo Tallenhof, Alfred Gross, Elfriede Ulm, Margarete Rebane, Oskar Suursööt, Oskar Amberg.

Allkirjade kogumise lõpetamise ajaks 21. märtsil 1934 oli Konstantin Pätsi kandidatuuri ülesseadmiseks antud vähemalt 18 501 toetusallkirja, neist Harjumaal 1875, Pärnumaal ilma Pärnu linnata 1782, Tartumaal ilma Tartu linnata 3448, Võrumaal koos Võru linnaga 1345, Läänemaal koos Haapsalu linnaga 1185, Petserimaal koos Petseri linnaga 245, Saaremaal koos Kuressaare linnaga 890, Valgamaal koos Tõrva linnaga 258, Järvamaal 258, Viljandimaal koos linnadega 2042, Virumaal koos linnade ja alevitega 2845, Tartus 505 ja Tallinnas 1823^[12]. Seega oli Konstantin Pätsi kandidatuuri ülesseadmise nõudmisega ühinenud üle kümne tuhande hääleõigusliku kodaniku, mis oleks talle Riigivanema valimise seaduse § 33 alusel andnud õiguse kandideerida 22. ja 23. aprillil 1934 toimuma pidanud Riigivanema valimistel.

Komitee loeti likvideerituks Poliitiliste parteide ehk erakondade ja teiste samu sihte taotlevate poliitiliste ühingute ja nende liitude likvideerimiskomisjoni otsusega 16. juunist 1939, mis teatati Mihkel Juhkamile 21. juulil 1939.

Viited muuda

[1] ttps://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19340211.2.3

[2] ttps://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19340217-1.2.4

[3] ttps://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19340217-1.2.4

[4] ttps://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19340217-1.2.4

[5] ttps://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19340220-1.2.35

[6] ttps://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19340302-1.2.41

[7] ttps://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19340309-1.2.4

[8] ttps://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19340308-1.2.74

[9] ttps://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19340309-1.2.65

[10] ttps://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19340314-1.2.59

[11] ttps://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19340315-1.2.46

[12] Kandidaatide soovitusallkirjad arhiivi. Postimees, 23. märts 1934, nr. 81, lk. 1

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]