August Jürima

Eesti poliitik
(Ümber suunatud leheküljelt August Jürmann)
 See artikkel räägib ministrist; samanimelise poliitiku kohta vaata artiklit August Jürima (Järvamaalt).

August Jürima (1937. aastani August Jürman[1] või August Jürmann[2]; 22. august (ukj) 1887 Vaimastvere vald[2]15. august 1942 Vjatlagi vangilaager, Kirovi oblast) oli eesti agronoom, poliitik ja majandustegelane.

Elulugu muuda

August Jürima sündis Vaimastvere vallas Tartumaal eestimeelse taluperemehe Mart Jürmanni pojana. Ta kasvas Järvamaal Koeru kihelkonnas Udeva vallas (praeguses Koigi vallas) Vaali külas Palso talus.

Sai alghariduse Vaali vallakoolis, seejärel õppis Paide linnakoolis ja Tartu Treffneri gümnaasiumis. Kõrghariduse omandas Königsbergi ülikooli põllumajandusosakonnas, mille lõpetas 1914. aastal. Kuulus korp! Sakala liikmeskonda.

Detsembris 1905 osales ta koos isa Mardi, vend Voldemari jt kohalike meestega Eesti Vabariigi väljakuulutamisel Vaalis. Isa ja vend koos teiste mõttealgatajatega lasti Koerus jõululaupäeval maha, August vabastati karistusest alaealisuse tõttu.[3][4]

Veebruaris 1918 korraldas August Jürima Pärnus Maanõukogu (Maapäeva) Vanematekogu 21. veebruaril koostatud Eesti iseseisvuse manifesti käsikirja trükkimise ja laialijagamise.[3] Manifest kleebiti kiiresti üles ja 23. veebruari õhtul loeti see Endla teatri rõdult kokkutulnud rahvale ette. Nii kuulutati avalikult välja Eesti Vabariik.

Jürima oli Eesti Maarahva Liidu üks asutajaid 1917. aastal, Pärnu Maakonna-Komitee esimees. Novembris 1918, kui Saksa okupatsioonivõimud keeldusid Lõuna-Eestis valitsusvõimu eestlastele loovutamast, kujundati Pärnus Jürima algatusel parteide vaheline büroo, mis suunas ja koordineeris Eesti riikluse ülesehitamisele sihitud samme. Ühtlasi oli Jürima juhtivalt tegev Kaitseliidu Pärnumaa maleva loomisel. Peagi valiti ta Pärnu maakonnavalitsuse liikmeks, seejärel Ajutise Valitsuse usaldusmehe abiks Pärnumaal ning alates jaanuarist 1919 Ajutise Valitsuse Pärnu maakonna ja linna komissariks. Seega avaldas August Jürima aastatel 1917–1919 märkimisväärset mõju kogu Eesti talurahva poliitilisele organiseerimisele, kui ka Eesti omariikluse väljakuulutamisele ja tegelikule rajamisele Pärnumaal [5].

August Jürima oli Asutava Kogu ja Riigikogu kõikide koosseisude liige (põllumeestekogude rühmas), Rahvuskogu liige, I Riigivolikogu liige, 19291931 Eesti teedeminister, 1931 Eesti põllutöö- ja majandusminister ja 19391940 siseminister. 1938. aastal oli ta Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde esimees.

Ta oli ka Põllumajandusliku Keskühingu Estonia nõukogu esimees 1921–1929, Maapanga nõukogu esimees 19221927, Tallinna Majandusühisuse juhatuse liige 19231928, Eesti Panga nõukogu liige 1926–1927, Põllumeeste Keskpanga asutajaid ja juhatuse esimees 1928–1936, Pikalaenu Panga nõukogu liige 1928–1931, Eesti Maakrediidiseltsi juhatuse liige ja esimees 1934–1940, Riigi Majandusnõukogu president 19351938, Põllutöökoja esimees 1936–1940 ja Raudteede Talituse Nõukogu esimees.

August Jürima 50. sünnipäeva puhul ütles Konstantin Päts: "See mees on alati tasakaalu piirides püsinud ja tarbekorral ohjeldanud ka nooremaid tulipäid. Tema tegevus ja töö on rajatud olnud moraalsele alusele, sündsus- ja õiglustundele."[viide?]

Pärast Eesti okupeerimist arreteeriti ta 5. oktoobril 1940 Tallinnas ja toimetati Keskvanglasse (Patareisse). Vahistamise ja läbiotsimise orderi on vigases eesti keeles täitnud Eesti NSV SARKi Riikliku Julgeoleku Valitsuse 3. eriosakonna ülem Sergei Kingissepp. Jürima esimeseks ülekuulajaks oli Aleksei Škurin. August Jürima saadeti Kirovi oblastisse Vjatlagi vangilaagrisse, oblasti julgeolekuvalitsuse erinõupidamine vormistas 10. jaanuaril 1942 esitluse, nn "povestka", tema surmamõistmiseks.[3][6]

Mälestuse jäädvustamine muuda

  • August Jürima 125. sünniaastapäeva tähistati 23. augustil 2012 Koigi ja Koeru vallas ajaloopäeva ja -konverentsiga "August Jürima 125 – eestluse mõtet kandes"[7]. Konverentsil esinesid ettekannetega Küllo Arjakas "Poliitikust riigimeheks – ülevaade August Jürima elust ja tegevusest", TÜ doktorant Mari-Leen Tammela "1905. a. revolutsioon ja Vaali Vabariik", TÜ dotsent Ago Pajur "August Jürima ja Eesti Vabariigi väljakuulutamine", Ants Käärma "Põllumajandus ja agronoomia omariiklusperioodi aegses Eesti Vabariigis", Anne Eenpalu "Eestluse aadete hoogne suunamine ja kujundamine 1930. aastate teises pooles" ja Indrek Paavle SA Eesti Mälu Instituudist "Poliitrepressioonid ning riigijuhtide saatus NKVD haardes".[viide?] Konverentsi lõpul astus tänusõnadega rahva ette ka Kanadas sündinud Madis Jürima.
  • Vaali külas Palso talu elumaja seinal avati 15. augustil 1997 August Jürima mälestustahvel.[4][8]
  • Talu ees muruplatsil märgib mälestuskivi ka Eesti oma riigi mõtte sünnikohta.[viide?]

Tunnustus muuda

Viited muuda

  1. Eesti entsüklopeedia, 14. köide.
  2. 2,0 2,1 EELK Koeru koguduse personaalraamat (Piibe, Raigu, Preedi, Rõhu, ...; EAA.1236.1.196; 1892–1910 lk 155, Saaga kaader 177.
  3. 3,0 3,1 3,2 August Jürima (a-ni 1937 Jürman) jarvamaamuuseum.ee
  4. 4,0 4,1 "Koigi valla vaatamisväärsused: Palsu talu". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. detsember 2014. Vaadatud 5. augustil 2012.
  5. Ago Pajuri ettekandest 23. augusti 2012 konverentsil
  6. Kaljo-Olev Veskimägi. Kagebiidid ja ohvrid kultuur.elu.ee
  7. Ajaloopäev ja -konverents "August Jürima 125 – eestluse mõtet kandes" jarvamaamuuseum.ee
  8. Fotod mälestustahvli avamisest www.konstantinpaetsimuuseum.ee

Kirjandus muuda

Välislingid muuda

Eelnev
Richard Veermaa
Eesti siseminister
19391940
Järgnev
'