Herald Eelma
Herald Eelma (sündinud 26. märtsil 1934 Võhmutal) on eesti graafik.
| Herald Eelma | |
|---|---|
| Sündinud |
26. märts 1934 Võhmuta |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Eesti Riiklik Kunstiinstituut |
| Tegevusala | graafik |
Elukäik muuda
Eelma sündis Järvamaal Võhmuta vallas Võhmuta külas metsavahi perekonnas. Ta lõpetas 1953 Paide Keskkooli ja astus ERKI-sse, mille lõpetas 1959 graafikuna. Ta töötas 1960-62 ERKI-s akvarelliõpetajana, 1962–92 oli vabakunstnik. 1992 asus ta Tallinna Kunstiülikoolis tööle joonistamise õppejõuna (aastast 1994 kateedrijuhatajana) ja oli ühtlasi ka Paimios Varsinais-Suomen Kansanopisto kunstiõpetaja.
Herald Eelma on Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 1961.
Looming muuda
Eelma alustas näitustel esinemist vaba- ja raamatugraafikuna kohe pärast kunstiinstituudi lõpetamist. Tema kui omapära ilmnes juba diplomitöös, milleks olid illustratsioonid A. H. Tammsaare romaanile "Tõde ja õigus". Ta tutvustas end sedasi kui rahulikku, elu ja elunähtusi kainelt vaatlevat ning oma vaatlustes hindavat kunstnikku. Kainelt vaatleva loomelaadi juurde jäi ta edaspidigi. Tuntud on tema graafiliste lehtede seeriad "Tüdrukud" ja "Kodumaa" ning üksiklehed "Kaks tüdrukut", "Mehed ja suured kalad" ja "Möödunudaastane bukett". Ka vana Tallinna teema on kunstnikku köitnud korduvalt.[1]
Eelma 1960. aastate linoollõiked on tulvil neil aastatel kohustuslikku optimismi. Eelma ja Peeter Ulas olid eesti graafika mehelikus, karmi stiili vaimus uuendajad. 1970. aastatel jätkusid Eelmal helge meeleoluga teemad ("Jalutuskäik" 1973, sari "Pühapäev" 1972), ta varases graafikas pakuvad aga pinget pigem abstraktsed kõrgtrükid ("Etnograafiline" 1964, "Kriitiline moment" 1967, "Õitsemine" 1968), kus tema tasakaalukas loomus on leidnud ideaalse vormi. Näib, et Eelmal pole olnud järske murranguid ja siseheitlusi, tema kunst on arenenud sujuvalt läbi mitme etapi. 1970. aastate lõpu Eelma litograafiates on näha paralleele Marju Mutsu tolleaegse graafikaga. Iseendasse tõmbuvad ruumid, rehealusest tühjusesse, kõiksusesse avanemine ("Värav" 1978), tihedalt kokku põimitud inimese eluruum, lokkav loodus ja kosmos ("Lagi" 1979) jt seostuvad Mutsu samaaegsete väikeste graafiliste kalambuuridega. Veel rohkem on motiivide sugulust 1980. aastate alguse litograafiates "Suvi" (1980) ja "Tiib" (1983). Seejärel kristalliseerub litograafiates üks Eelma lemmikmotiiv, kivide teema, mis jõuab kindlusetaoliste struktuurideni teostes "Pank" (1989) ja "Kaitsevall" (1990).[2]
Tunnustus muuda
- 1975 Eesti NSV teeneline kunstnik
- 1983 Eesti NSV rahvakunstnik
- 1981 Kristjan Raua preemia (graafilised lehed "Suvi", "Sügis", "Häll", "Tants" ja "Mehed")
- 1986 Kristjan Raua preemia ("Kalevala" illustratsioonid)
- 1982 Jaan Jenseni raamatugraafika aastapreemia (raamatuillustratsiooni preemia - "Kalevala lood" ja Fr. R. Kreutzwaldi "Põhja konn")[3]
- 1986 Jaan Jenseni preemia
- 1976 Rijeka joonistusbiennaali eripreemia
- 1984 Rijeka joonistusbienaali eripreemia
- 1980 Tallinna graafikatriennaali peapreemia
- 1999 Valgetähe IV klassi teenetemärk[4]
Isiklikku muuda
Herald Eelma abikaasad olid Õnne Eelma (1960-1977), kunstnik Marju Mutsu (1977-1980) ja graafik Kaisa Puustak (alates 1982). Herald Eelma on kunstniku Sirje Eelma onu. Esimesest abielust on tütar Mae Vahur s. Eelma. Tema pojad Kaarel Eelma ja Pärtel Eelma on kunstnikud. Kunstnik on ka minia Sirja-Liisa Eelma. Tema poeg Martin Eelma on graafiline disainer.
Viited muuda
- ↑ Vaade linnale (linoollõige, 1972) Kunstiteose autorist - Sirp ja Vasar, nr. 6, 11 veebruar 1972
- ↑ Anne Untera, Herald Eelma näitus "Aeg" Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 6. IV ja Vabaduse galeriis 13. III – 1. IV. - Sirp, 4.04.2014
- ↑ Jaan Jenseni nim. aastapreemiad. Sirp ja Vasar, 23. aprill 1982.
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3237