Herald Eelma
Herald Eelma (sündinud 26. märtsil 1934 Võhmutal) on eesti graafik.
| Herald Eelma | |
|---|---|
| Sündinud |
26. märts 1934 Võhmuta |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Eesti Riiklik Kunstiinstituut |
| Tegevusala | graafik |
Elukäik muuda
Sündis Järvamaal Võhmuta vallas Võhmuta külas metsavahi perekonnas. Lõpetas 1953. aastal Paide Keskkooli ning astus ERKI-sse, mille lõpetas 1959. aastal graafikuna. Töötanud 1960-1962 ERKIs akvarelliõpetajana. 1962-1992 oli vabakunstnik. 1992 asus Tallinna Kunstiülikoolis tööle joonistusõppejõuna (aastast 1994 kateedrijuhatajana) ning oli samal ajal ühtlasi ka Paimios Varsinais-Suomen Kansanopisto kunstiõpetajana.
Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 1961
Looming muuda
Eelma alustas näitustel esinemist vaba- ja raamatugraafikuna kohe pärast kunstiinstituudi lõpetamist. Tema kui graafiku omapära ilmnes juba diplomitöös, milleks olid illustratsioonid A.H. Tammsaare romaanile « Tõde ja õigus ». Eelma tutvustas end nende illustratsioonide kaudu kui rahulikku, elu ja elunähtusi kainelt vaatlevat ja oma vaatlustes hindavat kunstnikku. Kainelt vaatleva loomelaadi juurde jäi kunstnik ka oma järgnevas loomingus. Tuntud on tema graafiliste lehtede seeriaid "Tüdrukud", "Kodumaa" ning üksiklehed "Kaks tüdrukut", "Mehed ja suured kalad", "Möödunudaastane bukett". Ka Vana Tallinna teema on kunstnikku köitnud korduvalt.[1]
Eelma 1960. aastate linoollõiked on tulvil neil aastatel kohustuslikku optimismi. Herald Eelma ja Peeter Ulas olid eesti graafika mehelikus, „karmi stiili” vaimus uuendajad. 1970. aastatel jätkusid Eelmal helge meeleoluga teemad („Jalutuskäik”, 1973; sari „Pühapäev”, 1972), ta varases graafikas pakuvad aga pinget pigem abstraktsed kõrgtrükid („Etnograafiline”, 1964; „Kriitiline moment”, 1967; „Õitsemine”,1968), kus tema tasakaalukas loomus on leidnud ideaalse vormi. Näib, et Eelmal pole olnud järske murranguid ja siseheitlusi, tema kunst on arenenud sujuvalt läbi mitmete etappide. 1970. aastate lõpu Eelma litograafiates on näha paralleele Marju Mutsu tolleaegse graafikaga. Iseendasse tõmbuvad ruumid, rehealusest tühjusesse, kõiksusesse avanemine („Värav”, 1978), tihedalt kokku põimitud inimese eluruum, lokkav loodus ning kosmos („Lagi”, 1979) jt seostuvad Mutsu samaaegsete väikeste graafiliste kalambuuridega. Veel rohkem on motiivide sugulust 1980. aastate alguse litograafiates „Suvi” (1980) ja „Tiib” (1983). Seejärel kristalliseerub litograafiates üks Eelma lemmikmotiiv, kivide teema, mis jõuab kindlusetaoliste struktuurideni teostes „Pank” (1989) ja „Kaitsevall” (1990).[2]
Tunnustus muuda
- 1975 Eesti NSV teeneline kunstnik
- 1983 Eesti NSV rahvakunstnik
- 1981 Kristjan Raua preemia (graafilised lehed "Suvi", "Sügis", "Häll", "Tants" ja "Mehed")
- 1986 Kristjan Raua preemia ("Kalevala" illustratsioonid)
- 1982 Jaan Jenseni raamatugraafika aastapreemia (raamatuillustratsiooni preemia - "Kalevala lood" ja Fr. R. Kreutzwaldi "Põhja konn")[3]
- 1986 Jaan Jenseni preemia
- 1976 Rijeka joonistusbiennaali eripreemia
- 1984 Rijeka joonistusbienaali eripreemia
- 1980 Tallinna graafikatriennaali peapreemia
- 1999 Valgetähe IV klassi teenetemärk[4]
Isiklikku muuda
Abikaasad Õnne Eelma (1960-1977), kunstnik Marju Mutsu (1977-1980) ja graafik Kaisa Puustak (alates 1982). On kunstnik Sirje Eelma onu. Tema pojad Kaarel Eelma ning Pärtel Eelma on kunstnikud. Kunstnik on ka minia Sirja-Liisa Eelma. Tema poeg Martin Eelma on graafiline disainer.
Viited muuda
- ↑ Vaade linnale ( linoollõige, 1972) Kunstiteose autorist - Sirp ja Vasar, nr. 6, 11 veebruar 1972
- ↑ Anne Untera, Herald Eelma näitus „Aeg” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 6. IV ja Vabaduse galeriis 13. III – 1. IV. - Sirp, 4.04.2014
- ↑ Jaan Jenseni nim. aastapreemiad. Sirp ja Vasar, 23. aprill 1982.
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3237