Rein Einasto

Rein Einasto (sündinud 7. juulil 1934) on eesti geoloog ja ühiskonnaaktivist, Eesti Rooma Klubi liige.

Rein Einasto 7. mail 2010 Saku Suurhallis

HaridusRedigeeri

Ta on lõpetanud Tartu I keskkooli. Seejärel õppis ta Tartu Riikliku Ülikoolis geoloogiat ning lõpetas ülikooli 1957. aastal geoloogilise kaardistamise ja maavarade otsimine erialal. Aastatel 1959–1962 oli ta ENSV Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudi aspirantuuris litoloogia erialal. Geoloogia-mineraloogiateaduste kandidaat 1979. aastast (kaitses väitekirja Üleliidulises Geoloogia Instituudis).

Teadustegevus, töö geoloogiateadlase ja õppejõunaRedigeeri

Ta on uurinud vara-paleosoikumi settebasseinide paleogeograafiat ja tsüklilist sedimentatsiooni. Nõukogude ajal korraldas Rein Einasto kaks üleliidulist paekonverentsi – „Karbonaatkivimite faatsiesed ja geokeemia” (1973) ja „Tsüklilisus ja stratigraafia” (1978) – ning on alates 1990. aastast iga-aastaste asutustevaheliste paekonverentside korraldaja Eestis. Ta on ette valmistanud / koostanud üle 30 paenäituse Eesti eri paikades, 1994. aastal ka Kopenhaagenis.

Einasto on töötanud TA Geoloogia Instituudis (1996–2003), aga ka Tallinna Tehnikaülikoolis, Riigikantseleis, Tallinna Paekivitoodete Tehases ja Paldiski põhikoolis. Ta on olnud Tallinna Tehnikakõrgkooli geoloogiaprofessor (2002–2014).

Tegevus ühiskonnaaktivisti ja teaduse propageerijanaRedigeeri

Rein Einasti oli Eesti Kongressi liige, ta osales Eesti Rohelise Liikumise initsiatiivgrupi töös.

Koos Anto Raukasega esindas ta eesti geolooge initsiatiivgrupis, kes tegi ettepaneku, et paekivi saaks Eesti rahvuskiviks, ning propageeris seda ideed laialdaselt nii riiklikes instantsides kui ka avalikkuse ees. 4. mail 1992 see eesmärk täituski – paekivi tunnistati ametlikult Eesti rahvuskiviks ja 4. maist sai paepäev. Sestpeale hüütakse Rein Einastot Paevanaks.[1]

2007. aastal valis Vabaühenduste Liit ta aasta missiooniinimeseks.

2010. aastal esines Rein Einasto Teater NO99 projekti "Ühtne Eesti" suurkogul.[2]

2011. aastal võttis Einasto osa Teaduskabareest.[3]

Rein Einasto on Eesti Rooma Klubi liige.

Einasto on avaldanud geoloogia- ja looduskaitseteemalisi aimeartikleid Loodusajakirjas ning esinenud sadakonnas raadiosaates, rääkides Põhja-Eesti pankranniku eripärast, paekivist, looduskaitsest ja Eesti loodusvarade kaitse nimel peetud võitlusest.[3]

Poliitiline tegevusRedigeeri

2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Einasto Sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirjas valimisringkonnas nr 4 (Harju- ja Raplamaa). Ta sai 332 häält ega osutunud valituks.

Aastatel 2014–2018 oli ta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige, seejärel Elurikkuse erakonna liige.

Aastatel 2020–2021 oli ta Eesti Tulevikuerakonna liige, 7. septembrist 2021 Isamaa erakonna liige.[4] 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris ta Tallinnas Isamaa nimekirjas ja sai 18 häält.[5]

LiikmesusRedigeeri

Einasto on mitme rahvusvahelise teadusliku geoloogiaühingu liige. Ta on ka Eesti Stratigraafia komisjoni, Eesti Geoloogia Seltsi, Eesti Geograafia Seltsi, Eesti Kodu-uurimise Seltsi liige; Eesti Paeliidu asutajaliige, paevanem ja juhatuse liige.

TunnustusRedigeeri

 
Rein Einasto 2011. aastal Teaduskabarees

LoomingRedigeeri

ElulooraamatRedigeeri

  • Rein Einasto on kirjutanud autobiograafia "Nähtust ja tehtust" (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2009, 242 lk), mis keskendub paeuuringutele ja tema tegevusele looduskaitse vallas.

Esinemisi raadio- ja telesaadetesRedigeeri

  • "Aga teie arvamus? Juttu muusikast. 07. Kaasaeg I" – Eesti Raadio (esmaeeter 06.06.1966)
  • "Muusikaline tund. Juttu improvisatsioonist" – Eesti Raadio (esmaeeter 10.01.1967)
  • "Eestimaa Rahvuste Foorum. 05" – Eesti Raadio (esmaeeter 24.09.1988)
  • "Muusikaline tund. Naelatagujad Naissaarel. 02" – Eesti Raadio (esmaeeter 27.07.1995)
  • "Loodushoid. Väo karjäär" – Eesti Raadio (esmaeeter 09.05.1996)
  • "Kes on kes? Rein Einasto" – portreesaade Vikerraadios (esmaeeter 15.03.1997)
  • "Argipäev. Paldiski Põhjasadam 01" – Eesti Raadio (esmaeeter 21.05.1997)
  • "Argipäev. Paldiski sadam" – Eesti Raadio (esmaeeter 18.11.1998)
  • "Spekter. Keskkond" – Eesti Raadio (esmaeeter 14.10.1999)
  • "Eestimaast, kivist ja veest" – Eesti Raadio (esmaeeter 24.12.1999)
  • "Osoon: Kunstimuuseumi paekallas" – ETV (esmaeeter 16.04.2003)
  • "Päevasüda. Rein Einasto - 70" – Vikerraadio (esmaeeter 02.07.2004)
  • "Päevatee suvekülaline. Rein Einasto" – Vikerraadio (esmaeeter 12.07.2004)
  • "Uudised. Algasid Sakala keskuse lammutustööd" – Eesti Raadio (esmaeeter 05.03.2007)
  • "Saame kokku Tomi juures. Homme on paepäev. Külas on Paevana Rein Einasto" – Lasteekraani saade ETV-s (3 osa, esmaeeter 03.05.2010)
  • "Reporteritund. Nabala arutelu" – Eesti Raadio (esmaeeter 26.05.2010)
  • "Puust ja punaseks" – Raadio 2 (esmaeeter 13.12.2013)

IsiklikkuRedigeeri

Tema isa oli geograaf ja pedagoog Elmar Einasto.

Rein Einasto on pärit kaheksalapselisest perest; tema vanem vend on rahvusvaheliselt tunnustatud astrofüüsik, akadeemik Jaan Einasto ja noorim õde pianist Kersti Sumera.

Rein Einasto vanaema Anna Lammase kasuema Lilli Suburg oli eesti kirjanik, ajakirjanik, haridustegelane ja naisõiguslane. Tema vanavanaisa onupoeg Wilhelm Gottfried Eisenschmidt oli Tartu Peetri koguduse õpetaja. Tema vanavanavanaonu pojapoeg Aleksander Eisenschmidt oli eesti põllumajandusteadlane.[8]

Rein Einasto hobi on muusika, ta on õppinud Tallinna Kultuuriülikoolis muusikat.

ViitedRedigeeri

  1. „Paevana“ Rein Einasto sai nimelise pingi Tallinna Tehnikakõrgkooli koduleht. Vaadatud 15.05.2022.
  2. Ühtne Eesti kavaleht
  3. 3,0 3,1 Toomas Jüriado (13. veebruar 2018). "Uudistaja 14.02.2018". Uudistaja. MTÜ Loodusajakiri. {{netiviide}}: |arhiivimisurl= nõuab parameetrit |arhiivimisaeg= (juhend); kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)
  4. https://ariregister.rik.ee/est/political_party/member_history/2000058886?return_page=search&person_name=einasto&page=1
  5. https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0000-0784-2.html
  6. Eerik Kumari looduskaitsepreemia saab paevana Einasto
  7. "President Ilves annab teenetemärgi taas 99 inimesele" postimees.ee, 1. veebruar 2012
  8. Kuulsad mulgid; Jaan ja Rein Einasto Infoportaal Mulgimaa. Vaadatud 15.05.2022.

VälislingidRedigeeri