Jaan Einasto

Jaan Einasto (kuni 1935 Jaan Eisenschmidt; sündinud 23. veebruaril 1929 Tartus) on eesti astrofüüsik, aastast 1981 Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Jaan Einasto
Jaan Einasto Marcel Grossmanni preemiaga.jpg
Jaan Einasto Marcel Grossmanni preemiaga, 2009 (foto: Peter Murdmaa)
Sündinud 23. veebruar 1929 (93-aastane)
Tartu
Teadlaskarjäär
Tegevusala(d) astrofüüsika

Haridus- ja töökäikRedigeeri

Aastal 1947 lõpetas Tartu 1. Keskkooli ja 1952. aastal Tartu Riikliku Ülikooli. 1955. aastal kaitses ta samas kandidaaditöö teemal “Regulaarsete galaktikate struktuuridest peamises järjestuses” ja 1972. aastal doktoritöö teemal “Regulaarsete galaktikate struktuur ja evolutsioon”. Täiendusõpet on ta saanud näiteks Taanis, Saksamaal ja USA-s. 1952. aastal asus tööle Tartu Observatooriumis, kus ta on töötanud teaduri, vanemteaduri, astrofüüsika sektori ja galaktikse füüsika sektori juhataja, kosmoloogia osakonna juhataja ja vanemteaduri ametikohtadel. Aastatel 1980-1994 oli ta seotud erinevate uurimisprojektide ja ametikohtadega Pariisi, Cambridge’i, California ja Harvardi Ülikoolides.[1] Käesoleval ajal töötab Jaan Einasto Tartu Observatooriumis teadusliku nõustajana.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Jaan Einasto 1981. aastal astrofüüsika alal. Aastail 19831995 oli Eesti Teaduste Akadeemia füüsika, matemaatika ja tehnikateaduste osakonna, aastast 1985 füüsika ja astronoomia osakonna akadeemik-sekretär. Akadeemia presiidiumi liikmena osales ta aastatel 1988-1995 Eesti teaduskorralduse reformimisel.

TeadustööRedigeeri

Einasto on põhjalikult uurinud galaktikate ja Universumi ehitust, samuti kosmoloogiat ning Maa tehiskaaslaste jälgimise seadmeid. Ta on tõestanud Universumi varjatud massi käsitlevates uurimustes Galaktika massiivse krooni olemasolu (1970-1974) ja Universumi rakustruktuuri olemasolu (1977-1997).[2] Viimasel perioodil on tema teadustöö olnud suunatud tumeaine ja Universumi suuremastaabilise struktuuri avastamisele.

Teda ning Mihkel Jõeveeru, Enn Saart ja Erik Tagot peetakse Universumi kärjetaolise struktuuri avastajateks.[viide?]

TeoseidRedigeeri

Tema suletst on ilmunud üle 200 teaduspublikatsiooni ja lisaks on ta avaldanud ajakirjanduses arvamust ka päevapoliitilistes küsimustes alates haridusest kuni maaelu edendamiseni.

LiikmesusRedigeeri

Poliitiline tegevusRedigeeri

Einasto kuulus Res Publicasse. Ta astus sealt välja 2005. aasta septembris koos mõne mõttekaaslasega, kelle hulka kuulusid Rein ja Mare Taagepera. Lahkumise puhul kirjutatud avalduses kirjutasid nad, et Res Publica on kaldunud paremtsentrismist paremäärmuslusse, kus hoolitakse ainult neist, kes ise suudavad läbi lüüa. "Tsentristidena hoolime meie ka neist oma rahva liikmeist, kes pole osavad, terved ja rikkad," kirjutasid nad. Avalduses teatasid nad, et üksikküsimustes, näiteks hariduse ja teaduse edendamise alal ei välista nad koostööd ühegi erakonnaga.[3]

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema isa Elmar Einasto oli eesti geograaf ja pedagoog, vend Rein Einasto on eesti geoloog. Tema vanaema (Anna Lammase) kasuema Lilli Suburg oli eesti kirjanik, ajakirjanik, haridustegelane ja naisõiguslane.[7] Tema vanavanaisa onupoeg Wilhelm Gottfried Eisenschmidt oli Tartu Peetri koguduse õpetaja. Tema vanavanavanaonu pojapoeg Aleksander Eisenschmidt oli eesti põllumajandusteadlane.

Jaan Einasto üks esiisa oli Põhja-Saksamaalt pärit kõrgaadlik, kelle kaudu viisid vereliinid nii viikingite, hunnide kui ka roomlaste ja isegi egiptlasteni välja. Tuleb välja, et antiikajast kuni keskajani välja ei ole ühtegi suurt impeeriumi, mille mõned keisrid või vaaraod ei oleks tema kauged esivanemad, tunnistab Einasto. Loetelus on Rjurik, Jaroslav Tark, Aleksander Suur, Attila jpt. "Seda kõike tuleb aga huumoriga võtta," lisab Einasto[8].

Jaan Einasto abiellus 10. märtsil 1951[9] Liia Einastoga (sündinud Tiit). Neil on kolm last: tütred Maret ja Riina ning poeg Indrek[10]. Nende tütar Maret Einasto on astrofüüsik, teine tütar Riina Einasto on kirjanik ja luuletaja. Einasto 2009. aastal sündinud seitsmes lapselaps sai vanaisa järgi nimeks Jaan.[11]

Tema järgi on nimetatud 1994. aastal avastatud asteroid 11577 Einasto.

ViitedRedigeeri

  1. https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/02/einasto_2021.pdf
  2. Margus Maidla. Teaduste Akadeemia - Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 132
  3. "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 127
  4. "Jaan Einasto pälvis Viktor Ambartsumjani nimelise rahvusvahelise auhinna" ERR Teadus, 25. juuli 2012
  5. Tunnustusavaldused. UT 3/2019, lk 48
  6. Teaduste akadeemia aastaraamat 2019 (Vaadatud 03.08.2020)
  7. Imbi Paju: ka Eesti vajaks võrdõiguslikkuse päeva ehk teadvustamata Lilli Suburg
  8. Merilyn Merisalu. Värvika taustaga Jaan Einasto teab maailma saladusi. Universitas Tartuensis, detsember 2013, nr. 11, lk. 19.
  9. [1]
  10. Väinu Rozental, Tsikliproff käivitab ärimasina, Äripäev, 13. september 2010
  11. Vilja Kohler, Astrofüüsik tegeleb ka maiste asjadega, Tartu Postimees, 7. august 2009

KirjandusRedigeeri

  • Mihkel Jõeveer. Akadeemik Jaan Einasto 60. – Horisont, 1989, nr 3, lk 35
  • Ene Ergma. Ühe mehe elust (raamatu "Tumeda aine lugu" arvustus). – Akadeemia, 2007, nr 4, lk 869–872
  • Margus Maidla. Teaduste Akadeemia - Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, kj 125-132

VälislingidRedigeeri

Jaan Einasto Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel

Jaan Einasto Eesti Teadusinfosüsteemis

Jaan Einasto artiklid ja intervjuudRedigeeri

Artikleid Jaan Einasto kohtaRedigeeri

Esinemisi televisioonisRedigeeri

YouTube`isRedigeeri

  • [2] Jaan Einasto. Mõtted teadusest, elust ja armastusest