Ava peamenüü

Jaan Einasto (kuni 1933 Jaan Eisenschmidt; sündinud 23. veebruaril 1929 Tartus) on eesti astrofüüsik, aastast 1981 Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Jaan Einasto
Jaan Einasto Marcel Grossmanni preemiaga.jpg
Jaan Einasto Marcel Grossmanni preemiaga, 2009 (foto: Peter Murdmaa)
Sündinud 23. veebruar 1929 (90-aastane)
Tartu
Teaduskarjäär
Tegevusala(d) astrofüüsika

Sisukord

Haridus- ja töökäikRedigeeri

Aastal 1947 lõpetas Tartu 1. Keskkooli, 1952. aastal Tartu Riikliku Ülikooli. Täiendusõpet on ta saanud mitmes välisriigis, näiteks Taanis, Saksamaal ja USA-s.

1952. aastal asus tööle Tartu Observatooriumis.

Aastail 19831995 oli Eesti Teaduste Akadeemia füüsika, matemaatika ja tehnikateaduste osakonna, aastast 1985 füüsika ja astronoomia osakonna akadeemik-sekretär.

TeadustööRedigeeri

Einasto on põhjalikult uurinud galaktikate ja universumi ehitust, samuti kosmoloogiat. Ta oli üks esimesi astronoome, kes uurides galaktikate kinemaatikat ja selle seoseid teiste galaktikate parameetritega põrkus tumeda aine olemasolu probleemiga.

Teda ning Mihkel Jõeveeru, Enn Saart ja Erik Tagot peetakse Universumi kärjetaolise struktuuri avastajateks.[viide?]

TeoseidRedigeeri

Lisaks teaduslikele publikatsioonidele on Einasto avaldanud ajakirjanduses arvamust ka päevapoliitilistes küsimustes alates haridusest kuni maaelu edendamiseni.

LiikmesusRedigeeri

Poliitiline tegevusRedigeeri

Einasto kuulus Res Publicasse. Ta astus sealt välja 2005. aasta septembris koos mõne mõttekaaslasega, kelle hulka kuulusid Rein ja Mare Taagepera. Lahkumise puhul kirjutatud avalduses kirjutasid nad, et Res Publica on kaldunud paremtsentrismist paremäärmuslusse, kus hoolitakse ainult neist, kes ise suudavad läbi lüüa. "Tsentristidena hoolime meie ka neist oma rahva liikmeist, kes pole osavad, terved ja rikkad," kirjutasid nad. Avalduses teatasid nad, et üksikküsimustes, näiteks hariduse ja teaduse edendamise alal ei välista nad koostööd ühegi erakonnaga.[1]

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema isa Elmar Einasto (enne eestistamist Eisenschmidt) oli eesti geograaf ja pedagoog.

Tema vend Rein Einasto on eesti geoloog.

Tema vanaema (Anna Lammase) kasuema Lilli Suburg oli eesti kirjanik, ajakirjanik, haridustegelane ja naisõiguslane.[4]

Tema vana-vanaisa onupoeg Wilhelm Gottfried Eisenschmidt oli Tartu Peetri koguduse õpetaja.

Tema vana-vana-vanaonu pojapoeg Aleksander Eisenschmidt oli eesti põllumajandusteadlane.

Jaan Einasto üks esiisa oli Põhja-Saksamaalt pärit kõrgaadlik, kelle kaudu viisid vereliinid nii viikingite, hunnide kui ka roomlaste ja isegi egiptlasteni välja. Tuleb välja, et antiikajast kuni keskajani välja ei ole ühtegi suurt impeeriumi, mille mõned keisrid või vaaraod ei oleks tema kauged esivanemad, tunnistab Einasto. Loetelus on Rjurik, Jaroslav Tark, Aleksander Suur, Attila jpt. "Seda kõike tuleb aga huumoriga võtta," lisab Einasto[5].

Jaan Einasto abiellus 10. märtsil 1951[6] Liia Einastoga (sündinud Tiit). Neil on kolm last: tütred Maret ja Riina ning poeg Indrek[7]. Nende tütar Maret Einasto on astrofüüsik, teine tütar Riina Einasto on kirjanik ja luuletaja.

Jaan Einasto 2009. aastal sündinud seitsmes lapselaps sai vanaisa järgi nimeks Jaan.[8]

ViitedRedigeeri

  1. "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 127
  2. "Jaan Einasto pälvis Viktor Ambartsumjani nimelise rahvusvahelise auhinna" ERR Teadus, 25. juuli 2012
  3. Tunnustusavaldused. UT 3/2019, lk 48
  4. Imbi Paju: ka Eesti vajaks võrdõiguslikkuse päeva ehk teadvustamata Lilli Suburg
  5. Merilyn Merisalu. Värvika taustaga Jaan Einasto teab maailma saladusi. Universitas Tartuensis, detsember 2013, nr. 11, lk. 19.
  6. [1]
  7. Väinu Rozental, Tsikliproff käivitab ärimasina, Äripäev, 13. september 2010
  8. Vilja Kohler, Astrofüüsik tegeleb ka maiste asjadega, Tartu Postimees, 7. august 2009

PersonaaliaRedigeeri

Jaan Einasto artiklid ja intervjuudRedigeeri

Artikleid Jaan Einasto kohtaRedigeeri

Esinemisi televisioonisRedigeeri

VälislingidRedigeeri