Alice Imedemaal

Alice Imedemaal
	Saksa esmatrüki illustratsioon
Originaali pealkiri	Alice's Adventures in Wonderland
Autor	Lewis Carroll
Tõlkija	Linda Bakis (1940); Jaan Kross (1971)
Päritolumaa	Suurbritannia
Keel	inglise
Žanr	lastekirjandus
Kirjastaja	MacMillan (originaal); Eesti Kirjastuse Kooperatiiv (eesti keeles)
Ilmumisaeg	1865 (originaal); 1940 (eesti keeles)
Lehekülgi	117
Järgnev raamat	"Alice peeglitagusel maal ja mida ta seal nägi"

See artikkel räägib lasteraamatust, teiste tähenduste kohta vaata Alice Imedemaal (täpsustus).

"Alice Imedemaal" (inglise keeles "Alice in Wonderland", täispikalt "Alice's Adventures in Wonderland") on inglise kirjaniku Lewis Carrolli 1865. aastal ilmunud lasteraamat.

Kara Shallenbergi loetud "Alice Imedemaal" esimene osa

Raamatu põhjal valminud tummfilm (1903)

Lugu räägib tüdruk Alice'ist, kes kukub küülikuurgu ja satub fantaasiamaailma, kus elavad veidrad inimesesarnased olendid. "Alice imedemaal" kuulub maailma lastekirjanduse klassikasse, ühtlasi peetakse seda briti absurdikirjanduse üheks parimaks näiteks^[1]^[2]. Raamatu järg on "Alice peeglitagusel maal ja mida ta seal nägi".

Raamatu autor Lewis Carroll, kodanikunimega Charles Lutwidge Dodgson, oli tuntud matemaatik. Tekstis on ohtralt loogika- ja sõnamänge, mistõttu raamat on populaarne mitte üksnes lastekirjandusena, vaid ka täiskasvanute seas. Sageli tuuakse sellest näiteid filosoofia- ja loogikateostes.^[1] "Alice'i" narratiiv, struktuur, tegelased ja kujundid on olnud väga mõjukad kultuuris ja kirjanduses, eriti fantaasiažanrides^[2]. Selle ainetel on loodud rohkesti filme, koomikseid, mänge, maale, näidendeid jm teoseid – "Alice'i" jäljendusi loodi juba 19. sajandil nii palju, et raamatu autor Lewis Carroll hakkas neid koguma. Raamatu illustraatoritest tuntuim on selle esmaväljaande kunstnik John Tenniel.

Peategelase prototüüp Alice Pleasance Liddell (hiljem Alice Hargreaves) oli Oxfordi Ülikooli Christ Churchi kolledži dekaani Henry Liddelli tütar. Paljude raamatutegelaste aluseks on olnud Liddellide pereliikmed, sõbrad ja tuttavad.

Raamatu esmatrükk 1865. aastal müüdi kiiresti läbi. Algusest peale oli "Alice imedemaal" populaarne nii laste kui ka täiskasvanute seas, selle esimeste andunud lugejate seas olis ka kuninganna Victoria^[3] ja noor Oscar Wilde^[4] . Tänini ei ole teos kordagi müügilt kadunud. See on tõlgitud eri andmetel kas 97^[5] või 174 keelde^[6]. Esimestena ilmusid 1869. aastal saksa-^[7] ja prantsuskeelne tõlge^[8].

Eestikeelsed väljaanded

Eesti keelde on "Alice Imedemaal" tõlgitud neljal korral: Linda Bakis ja Ants Oras 1940. aastal, Jaan Kross 1971. aastal, Anna-Liisa Tiisma 2015. aastal ning Mari Klein ja Leelo Märjamaa 2018. aastal.^[9]

"Alice Imedemaal". Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1940.
"Alice Imedemaal". Tallinn: Eesti Raamat, 1971.
"Alice Imedemaal". Tallinn: Tänapäev, 2004. ISBN 9985622650
"Alice Imedemaal. Alice peeglitagusel maal ja mida ta seal nägi". Tõlkinud Jaan Kross ja Risto Järv. Tallinn: Tänapäev, 2008. ISBN 9789985627129
"Alice Imedemaal". Illustreerinud Rébecca Dautremer, tõlkinud Mari Klein, värsid tõlkinud Mari Klein ja Leelo Märjamaa. Tallinn: Draakon & Kuu, 2018.

Töötlused

"Alice Imedemaal". Sari "Illustreeritud klassikavaramu". Tallinn: Ersen, 1999. Adapteeritud versioon.
"Alice Imedemaal". Tõlkinud Orvi Käsper. Tallinn: Kirilill, 2002. Jane Carruthi ümberjutustus. ISBN 9789985886694.
"Kogumik tuntud lugusid. Alice Imedemaal, Kolm musketäri, Väikesed naised, Aarete saar". Tallinn: Ersen, 2012. 48 lk. ISBN 9789949252220.

Filmid

"Alice in Wonderland" (1903) – Briti tummfilm, lavastajad Cecil Hepworth ja Percy Stow, Alice'i rollis May Clark^[10]
"Alice's Adventures in Wonderland" (1910) – tummfilm, lavastaja Edwin Stanton Porter
"Alice in Wonderland" (1915) – tummfilm, lavastaja W. W. Young
"Alice in Wonderland" (1931) – esimene helifilm, lavastaja Bud Pollard
"Alice" (1946) – BBC film, peaosas Vivian Pickles, lavastaja George More O'Ferrall, UK
"Alice in Wonderland" (1951) – Walt Disney Feature Animationi multifilm. Tänini tuntuim "Alice'i" film, üks paremaid Disney stuudio filmiklassika näiteid.^[11]
"Alice in Wonderland" (1954) – BBC salvestatud balletilavastus.^[12]
"The Adventures of Alice" (1960) – televisioonisalvestis ooperist.^[13]
"Alice's Adventures in Wonderland" (1972) – muusikafilm, peaosas Fiona Fullerton
"Nel Mondo Di Alice (In the World of Alice)" – Itaalia neljajaoline telesari.^[14]
"Alice imedemaal (1981)" ("Алиса в Стране чудес") – Nõukogude multifilm, režissöör Jefrem Pužanski
"Alice in Wonderland" (1985) – kaheosaline telefilm, lavastaja Irwin Allen
"Alice in Wonderland" (1995) – multifilm stuudiolt Jetlag Productions, lavastaja Toshi Hiruma
"Alice in Wonderland" (1999) – Briti telefilm
Lavastaja Tim Burton kasutas 2010. aastal linastunud filmis "Alice in Wonderland" Carrolli mõlema raamatu sisu nii loovalt, et sündis mitte raamatu filmiversioon, vaid pigem uus teos selle ainetel.

Digimaal "Alice in Wonderland" David Revoy 2010

Muid tuletatud teoseid

Irving Fine – kooriteos "Three Choruses from Alice in Wonderland" (1942)
Richard Rosen – rokkooper "Alice and Wonderland" (1973)
Federico Ibarra – ooper "Alicia" (1995)
John Craton – ballett "Through the Looking-Glass" (2010)
Nazareth – plaat "Malice In Wonderland"
The Sisters of Mercy – laul "Alice"
John Lennon – laul "I Am the Walrus"
Tom Waits – plaat "Alice" lauludega muusikalist (2002)
Marilyn Manson – plaat "Eat Me, Drink Me" (2007)
Lindsey Stirling – muusikavideo "Hold My Heart"
Lewis Carroll Society of Canada – kuuldemängusari "Alice in Cyberspace"
Haruhiko Shono – visuaalromaan "Alice: An Interactive Museum" (1990), 1991 MITI Multimedia Grand Prix Award
Windham Classics – platvormi- ja tekstiseiklusmäng "Alice in Wonderland" (1985)
Sunsoft – mobiiliõudusmäng Alice's Warped Wonderland (歪みの国のアリス Yugami no kuni no Arisu; 2006)
Marco Chacon ja Better Mousetrap Games – fantaasiapõhine rollimäng "Wonderland", ka "JAGS Wonderland"
Gary Gygax – AD&D seiklusraamatud "Dungeonland" ja "The Land Beyond the Magic Mirror" (1980. aastad)
West Endi muusikaline pantomiim "Alice in Wonderland" (1886)
Off-Broadway etendus Lewis Carrolli elust "LOOKING-GLASS" (1982)
Bill Osco – muusikaline pornofilm "Alice in Wonderland: An X-Rated Musical Comedy" (1976)
Charles Blackman – 46 maali Alice'ist koos teiste raamatutegelastega (1956)
Salvador Dalí – 12 illustratsiooni raamatule (1969)
All Saints' Church, Daresbury, Inglismaa – vitraažisari kirikuakendel
Fleischer Studios – multifilm "Betty in Blunderland" (1934) Betty Boopi seiklustest Imedemaal
Marissa Meyer – raamat enne Alice'i seiklusi Imedemaal "Heartless" (2016)
Jefferson Airplane – laul "White Rabbit" (1967)

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Lecercle, Jean-Jacques (1994) Philosophy of nonsense: the intuitions of Victorian nonsense literature Routledge, New York. ISBN 978-0-415-07652-4. p. 1 ff
↑ ^2,0 ^2,1 Schwab, Gabriele (1996) "Chapter 2: Nonsense and Metacommunication: Alice in Wonderland" in The mirror and the killer-queen: otherness in literary language Indiana University Press, Bloomington, Indiana. ISBN 978-0-253-33037-6. pp. 49–102
↑ "Alice in Wonderland". QI. Quite Interesting Ltd. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. aprill 2017. Vaadatud 15. aprill 2017.
↑ Tucker, Rebecca (25. veebruar 2011). "Oscar Reads: Alice's Adventures in Wonderland, by Lewis Carroll". Vaadatud 15. aprill 2017.
↑ Bandersnatch: The Newsletter of The Lewis Carroll Society, Issue 149 (January 2011), lk 11.
↑ "Alice in a World of Wonderlands - The Books". aliceinaworldofwonderlands.com.
↑ "Lewis Carroll's Alice's Adventures in Wonderland – in German".
↑ "Lewis Carroll's Alice's Adventures in Wonderland – in French".
↑ Peeter Helme Peeter Helme raamatusoovitus: Alice Imedemaal on alati sündmus ERR, 18.12.2018
↑ Mills, Ted (31. märts 2016). "The First Film Adaptation of Alice in Wonderland (1903)". Open Culture. Vaadatud 19. mai 2017.
↑ Louis Peitzman, "17 Adaptations Of "Alice's Adventures In Wonderland" Through The Years", BuzzFeed (11. oktoober 2013)
↑ "All-in-the-golden-afternoon96, still-she-haunts-me-phantomwise: London's..." All-in-the-golden-afternoon96. Vaadatud 23.04.2016.^{[alaline kõdulink]}
↑ "Phantomwise". Phantomwise. Vaadatud 23.04.2016.
↑ fictionrare2 (29. september 2014), Nel mondo di Alice 1p, vaadatud 23.04.2016

[Lecercle-1] 1,0 ^1,1 Lecercle, Jean-Jacques (1994) Philosophy of nonsense: the intuitions of Victorian nonsense literature Routledge, New York. ISBN 978-0-415-07652-4. p. 1 ff

[Schwab-2] 2,0 ^2,1 Schwab, Gabriele (1996) "Chapter 2: Nonsense and Metacommunication: Alice in Wonderland" in The mirror and the killer-queen: otherness in literary language Indiana University Press, Bloomington, Indiana. ISBN 978-0-253-33037-6. pp. 49–102

[3] "Alice in Wonderland". QI. Quite Interesting Ltd. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. aprill 2017. Vaadatud 15. aprill 2017.

[4] Tucker, Rebecca (25. veebruar 2011). "Oscar Reads: Alice's Adventures in Wonderland, by Lewis Carroll". Vaadatud 15. aprill 2017.

[5] Bandersnatch: The Newsletter of The Lewis Carroll Society, Issue 149 (January 2011), lk 11.

[6] "Alice in a World of Wonderlands - The Books". aliceinaworldofwonderlands.com.

[7] "Lewis Carroll's Alice's Adventures in Wonderland – in German".

[8] "Lewis Carroll's Alice's Adventures in Wonderland – in French".

[9] Peeter Helme Peeter Helme raamatusoovitus: Alice Imedemaal on alati sündmus ERR, 18.12.2018

[10] Mills, Ted (31. märts 2016). "The First Film Adaptation of Alice in Wonderland (1903)". Open Culture. Vaadatud 19. mai 2017.

[11] Louis Peitzman, "17 Adaptations Of "Alice's Adventures In Wonderland" Through The Years", BuzzFeed (11. oktoober 2013)

[12] "All-in-the-golden-afternoon96, still-she-haunts-me-phantomwise: London's..." All-in-the-golden-afternoon96. Vaadatud 23.04.2016.^{[alaline kõdulink]}

[13] "Phantomwise". Phantomwise. Vaadatud 23.04.2016.

[14] tionrare2 (29. september 2014), Nel mondo di Alice 1p, vaadatud 23.04.2016

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]