Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib lasteraamatust, teiste tähenduste kohta vaata Alice Imedemaal (täpsustus).

"Alice Imedemaal" (inglise keeles "Alice in Wonderland", täispikalt "Alice's Adventures in Wonderland") on inglise kirjaniku Lewis Carrolli 1865. aastal ilmunud lasteraamat.

Alice Imedemaal
Alice Imedemaal
Saksa esmatrüki illustratsioon
Originaal­pealkiri Alice's Adventures in Wonderland
Autor Lewis Carroll
Tõlge Linda Bakis (1940)
Jaan Kross (1971)
Päritolumaa Suurbritannia Suurbritannia
Keel inglise
Žanr lastekirjandus
Kirjastaja MacMillan (originaal)
Eesti Kirjastuse Kooperatiiv (eesti keeles)
Ilmumisaeg 1865 (originaal)
1940 (eesti keeles)
Lehekülgi 117
Järgnev raamat "Alice peeglitagusel maal ja mida ta seal nägi"

Lugu räägib tüdruk Alice'ist, kes kukub küülikuurgu ja satub fantaasiamaailma, milles elavad veidrad inimesesarnased olendid. "Alice imedemaal" kuulub maailma lastekirjanduse klassikasse, ühtlasi peetakse seda briti absurdikirjanduse üheks parimaks näiteks[1][2]. Raamatu järg on "Alice peeglitagusel maal ja mida ta seal nägi".

Raamatu autor Lewis Carroll, kodanikunimega Charles Lutwidge Dodgson, oli tuntud matemaatik. Tekstis on ohtralt loogika- ja sõnamänge, mistõttu raamat on populaarne mitte üksnes lastekirjandusena, vaid ka täiskasvanute seas. Sageli tuuakse sellest näiteid filosoofia- ja loogikateostes.[1] "Alice'i" narratiiv, struktuur, tegelased ja kujundid olnud äärmiselt mõjukad kultuuris ja kirjanduses, eriti fantaasiažanrides[2]. Selle ainetel on loodud arvukalt filme, koomikseid, mänge, maale, näidendeid jm teoseid – "Alice'i" jäljendusi loodi juba 19. sajandil nii palju, et raamatu autor Lewis Carroll hakkas neid koguma. Raamatu illustraatoritest tuntuim on selle esmaväljaande kunstnik John Tenniel.

Peategelase prototüüp Alice Pleasance Liddell (hiljem Alice Hargreaves) oli Oxfordi Ülikooli Christ Churchi kolledži dekaani Henry Liddelli tütar. Paljude raamatutegelaste aluseks on olnud Liddellide pereliikmed, sõbrad ja tuttavad.

Raamatu esmatrükk 1865. aastal muutus sensatsiooniks ja müüdi kiiresti läbi. Algusest peale oli "Alice imedemaal" populaarne nii laste kui ka täiskasvanute seas, selle esimeste andunud lugejate seas oli kuninganna Victoria[3] ja noor Oscar Wilde[4] . Tänini ei ole teos kordagi müügilt kadunud. See on tõlgitud eri andmetel kas 97[5] või 174 keelde[6]. Esimestena ilmusid 1869. aastal saksa-[7] ja prantsuskeelne tõlge[8].

Eestikeelsed väljaandedRedigeeri

Eesti keelde on "Alice Imedemaal" tõlgitud neljal korral: Linda Bakis ja Ants Oras 1940. aastal, Jaan Kross 1971. aastal, Anna-Liisa Tiisma 2015. aastal ning Mari Klein ja Leelo Märjamaa 2018. aastal.[9]

TöötlusedRedigeeri

FilmiversioonidRedigeeri

Muid tuletatud teoseidRedigeeri

  • Irving Fine – kooriteos "Three Choruses from Alice in Wonderland" (1942)
  • Richard Rosen – rokkooper "Alice and Wonderland" (1973)
  • Federico Ibarra – ooper "Alicia" (1995)
  • John Craton – ballett "Through the Looking-Glass" (2010)
  • Nazareth – plaat "Malice In Wonderland"
  • The Sisters of Mercy – laul "Alice"
  • John Lennon – laul "I Am the Walrus"
  • Tom Waits – plaat "Alice" lauludega muusikalist (2002)
  • Marilyn Manson – plaat "Eat Me, Drink Me" (2007)
  • Lindsey Stirling – muusikavideo "Hold My Heart"
  • Lewis Carroll Society of Canada – kuuldemängusari "Alice in Cyberspace"
  • Haruhiko Shono – visuaalromaan "Alice: An Interactive Museum" (1990), 1991 MITI Multimedia Grand Prix Award
  • Windham Classics – platvormi- ja tekstiseiklusmäng "Alice in Wonderland" (1985)
  • Sunsoft – mobiiliõudusmäng Alice's Warped Wonderland (歪みの国のアリス Yugami no kuni no Arisu; 2006)
  • Marco Chacon ja Better Mousetrap Games – fantaasiapõhine rollimäng "Wonderland", ka "JAGS Wonderland"
  • Gary Gygax – AD&D seiklusraamatud "Dungeonland" ja "The Land Beyond the Magic Mirror" (1980ndad)
  • West Endi muusikaline pantomiim "Alice in Wonderland" (1886)
  • Off-Broadway etendus Lewis Carrolli elust "LOOKING-GLASS" (1982)
  • Bill Osco – muusikaline pornofilm "Alice in Wonderland: An X-Rated Musical Comedy" (1976)
  • Charles Blackman – 46 maali Alice'ist koos teiste raamatutegelastega (1956)
  • Salvador Dalí – 12 illustratsiooni raamatule (1969)
  • All Saints' Church, Daresbury, Inglismaa – vitraažisari kirikuakendel
  • Fleischer Studios – multifilm "Betty in Blunderland" (1934) Betty Boopi seiklustest Imedemaal

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Lecercle, Jean-Jacques (1994) Philosophy of nonsense: the intuitions of Victorian nonsense literature Routledge, New York. ISBN 978-0-415-07652-4. p. 1 ff
  2. 2,0 2,1 Schwab, Gabriele (1996) "Chapter 2: Nonsense and Metacommunication: Alice in Wonderland" in The mirror and the killer-queen: otherness in literary language Indiana University Press, Bloomington, Indiana. ISBN 978-0-253-33037-6. pp. 49–102
  3. "Alice in Wonderland". QI. Quite Interesting Ltd. Vaadatud 15. aprill 2017. 
  4. Tucker, Rebecca (25. veebruar 2011). "Oscar Reads: Alice's Adventures in Wonderland, by Lewis Carroll". Vaadatud 15. aprill 2017. 
  5. Bandersnatch: The Newsletter of The Lewis Carroll Society, Issue 149 (January 2011), lk 11.
  6. "Alice in a World of Wonderlands - The Books". aliceinaworldofwonderlands.com. 
  7. "Lewis Carroll's Alice's Adventures in Wonderland – in German".
  8. "Lewis Carroll's Alice's Adventures in Wonderland – in French".
  9. Peeter Helme Peeter Helme raamatusoovitus: Alice Imedemaal on alati sündmus ERR, 18.12.2018
  10. Mills, Ted (31. märts 2016). "The First Film Adaptation of Alice in Wonderland (1903)". Open Culture. Vaadatud 19. mai 2017. 
  11. Louis Peitzman, "17 Adaptations Of "Alice's Adventures In Wonderland" Through The Years", BuzzFeed (11. oktoober 2013)
  12. "All-in-the-golden-afternoon96, still-she-haunts-me-phantomwise: London's...". All-in-the-golden-afternoon96. Vaadatud 23.04.2016. 
  13. "Phantomwise". Phantomwise. Vaadatud 23.04.2016. 
  14. Nel mondo di Alice 1p, https://www.youtube.com/watch?v=RmBTV6CINrg