Risto Järv

eesti folklorist

Risto Järv (sündinud 15. jaanuaril 1971 Tallinnas[1]) on eesti folklorist, Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja ning Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor.

Risto Järv
Sündinud 15. jaanuar 1971 (53-aastane)
Haridus Tallinna Ühisgümnaasium
Alma mater Tartu Ülikool (B.A, MA, PhD)
Teadlaskarjäär
Tegevusalad rahvaluuleteadus
Töökohad Tartu Ülikool
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Doktoritöö "Eesti imemuinasjuttude tekstid ja tekstuur. Arhiivikeskne vaatlus" (1997)
Doktoritöö juhendaja Ülo Valk
Tuntumad õpilased
Loend
Katre Kikas, Kärri Toomeos-Orglaan, Piret Paal, Mairi Kaasik, Terje Puistaja
Tunnustus

Haridus

muuda

Lõpetanud 1989. aastal Tallinna 20. keskkooli. 1995. aastal sai Tartu Ülikoolist bakalaureusekraadi (eesti ja võrdlevas rahvaluules), 1997. aastal magistrikraadi (eesti ja võrdlev rahvaluule) magistritööga "Eesti usundi uurimise lähtel. Kr. J. Petersoni kommenteeritud tõlge Kr. Gananderi “Mythologia Fennicast”". Aastatel 1997–2005 õppis Tartu Ülikoolis doktoriõppes, kaitstes Ülo Valgu juhendatud doktoritöö teemal "Eesti imemuinasjuttude tekstid ja tekstuur. Arhiivikeskne vaatlus".

Seltsid

muuda

Ta on Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liige aastast 1996 (aastatel 2003–2009 kuulus ARS-i juhatusse), Rahvusvahelise Rahvajutu-uurimise Seltsi (ISFNR) liige aastast 2005. Samuti kuulub ta aastast 2009 Eesti Kirjandusmuuseumi teaduskirjastuse kolleegiumisse, aastast 2010 Eesti Kirjandusmuuseumi teadusnõukogusse, aastast 2013 Societé Internationale d´Ethnologie et de Folklore'sse (SIEF), aastast 2016 Eesti Digitaalhumanitaaria Seltsi ja 2018. aastast Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadusnõukogusse.

Tunnustus

muuda

Viited

muuda
  1. Risto Järv: muinasjutud õpetavad meid elamaEesti Päevaleht, 27. juuni 2009
  2. "Rahvaluule kogumispreemia. Eesti Vabariigi Presidendi veebisait". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. september 2020. Vaadatud 31. juulil 2020.

Kirjandus

muuda
  • Järv, Risto & Kaasik, Mairi & Toomeos-Orglaan, Kärri (koostanud ja toimetanud.) Eesti muinasjutud I:1 Imemuinasjutud. Monumenta Estoniae Antiquae V. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2009.
  • Järv, Risto. Punamütsike ja Punasokike. Muinasjutunaljadest. – Kes kõlbab, seda kõneldakse. Pühendusteos Mall Hiiemäele. Koost. Eda Kalmre, Ergo-Hart Västrik; toim. Ergo-Hart Västrik. Tartu, lk 115–142) (2008).
  • Järv, Risto. Muinasjutuline Setumaa. – Setumaa kogumik, 4. Uurimusi Setumaa loodusest, ajaloost ja folkloristikast. Tallinn, lk 220–245 (2008).
  • Järv, Risto. Eesti imemuinasjuttude tekstid ja tekstuur. Arhiivikeskne vaatlus. (Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis, 7). Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. 227 lk.
  • Järv, Risto. Sehvtjeviiten ja seitse tõdemust. Isikunimedest muinasjuttudes. – Keel ja Kirjandus, 2005, nr 6, lk. 442–454, nr 7, lk. 549–557.
  • Järv, Risto. The Gender of the Heroes, Storytellers and Collectors of Estonian Fairy Tales. – Folklore. An Electronical Journal of Folklore. 2005. Vol. 29, pp. 45–60.
  • Piret Päär & Anne Türnpu (koostajad), Risto Järv & Lembi Loigu (üldtoimetajad). Estonian Folktales: The Heavenly Wedding. Risto Järv & Kristi Salve (kommentaarid). Tallinn: Varrak, 2005.
  • Regivärsist netinaljadeni. Tekstiantoloogia. Toim. Risto Järv ja Taive Särg. Tallinn: Koolibri, 2005.
  • Järv, Risto. Kas nimi rikub muinasjutu – Pärimus ja tõlgendus. Artikleid folkloristika ja etnoloogia teooria, meetodite ning uurimispraktika alalt. Koost. T. Jaago. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2003. Lk. 94–103.
  • Järv, Risto. Kui veerand usud, saad poole petta. Jututüüp AT 1920B seostatuna konkreetsete isikutega. – Mäetagused 20. Hüperajakiri. Tartu: EKM folkloristika osakond, lk. 51–68. (http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr20/kalavale.pdf).
  • Järv, Risto. Tracing the Original: Baltic Sea Islands in Estonian Fairy Tales. – Journal of Indian Folkloristics, Vol. V, No. 1/2. 2003. Mysore: Zooni Publications, pp. 49–66
  • Järv, Risto. "Ehe" ja "ehitud". Mõnest autentsusprobleemist 19. sajandi muinasjutukirjapanekutes – Kogumisest uurimiseni. Artikleid Eesti Rahvaluule Arhiivi 75. aastapäevaks. Koost. Mall Hiiemäe. Toim. M. Hiiemäe ja K. Labi. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2002. Lk. 157–180.
  • Järv, Risto. The Three Suitors of the King's Daughter: Character roles in the Estonian versions of The Dragon Slayer (AT 300) – Folklore. An Electronical Journal of Folklore. Vol. 22, pp. 33–48. (http://www.folklore.ee/folklore/vol22/dragons.pdf).
  • Järv, Risto. "Wenn du ein Viertel von dem Erzählten glaubst, bist du schon um die Hälfte betrogen worden". AT 1920B im Zusammenhang mit konkreten Personen – Folklore als Tatsachenbericht. Herausgegeben von J. Beyer, R. Hiiemäe. Tartu: Sektion für Folkloristik des Estnischen Literaturmuseums, 2001. S. 71–83
  • Järv, Risto. Eesti imemuinasjuttude kangelaste, jutustajate ja kogujate soost – Klaasmäel (Pro Folkloristica VIII). Toim. M. Hiiemäe, K. Labi. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2001. lk 28–44.
  • Järv, Risto. Kristfrid Gananderi "Mythologia Fennica" saksakeelsest tõlkest – Keel ja Kirjandus, 2001, nr 3. Lk 173–180
  • Old stories in contemporary times – a collecting experience in the Orava village in Siberia – Folklore. Electronic Journal of Folklore, vol 13 (May 2000). Tartu 2000, pp. 37–65. Internetipublikatsioon: http://haldjas.folklore.ee/folklore/vol13/orava.htm
  • Is Providing Proverbs a Tough Job? References to Proverbs in Newspaper Texts. – Folklore. Electronic Journal of Folklore, vol 10 (May 1999). Tartu 1999, pp. 77–107. Internetipublikatsioon: http://haldjas.folklore.ee/folklore/vol10/toughjob.htm
  • Järv, Risto. Tarbetarkusest argiarvamuseni, vahel vanasõnaks välja? – Maa ja ilm. (Pro Folkloristica V). Toim. M. Hiiemäe, J. Oras. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1997, lk 26–42.
  • Järv, Risto. An Outline of Everyday Credos: from the Aspect of Gender and Profession. – Contemporary Folklore: Changing World View and Tradition. Ed. by M. Kõiva. Tartu 1996, pp. 213–233.
  • Järv, Risto. Kristian Jaak Peterson Eesti mütoloogiat kokku kandmas. – Kirjandusteadus. Mõte ja Ulm, Rakendus ja Uurimus. (Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli toimetised, 1). Tartu 1996, lk. 118–135.

Välislingid

muuda