Oscar Wilde

See artikkel on kirjanikust; laeva kohta vaata artiklit Oscar Wilde (laev).

---

Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde ['oskar uaild] (16. oktoober 1854 Dublin – 30. november 1900 Pariis) oli iiri kirjanik.

Oscar Wilde
Sündinud	16. oktoober 1854 Dublin
Surnud	30. november 1900 (vanus 46) Pariis
Amet	luuletaja, näitekirjanik, romaanikirjanik, kirjanik, autor
Abikaasa(d)	Constance Lloyd
Lapsed	Vyvyan Holland, Cyril Holland
Pereliikmed	Willie Wilde, Isola Francesca Emily Wilde
Autasud	Newdigate Prize
Allkiri

Oscar Wilde

Elukäik

Oscar Wilde'i isa William Wilde oli silma- ja kõrvaarst ning mitme arstiteadusliku ja arheoloogiaraamatu autor. Ema Jane Francesca Wilde kirjutas Speranza nime all rahvuslikkust ülistavaid luuletusi ja pidas salongi. Oscar Wilde'i peamiseks õpetajaks oligi tema ema, tänu kellele sai ta perfektselt selgeks prantsuse keele ning õppis lugema kreeka ja ladina keelt.

Oscar Wilde õppis Dublini Trinity College'is, ülikoolihariduse sai Oxfordis Magdaleni College'is.

Aastal 1895 mõisteti Oscar Wilde kaheks aastaks Readingi vanglasse. Teda süüdistati homoseksuaalsuses. Wilde'i teosed keelati ning ka tema endised sõbrad pöörasid talle selja.

Vanglast vabanedes lahkus ta Inglismaalt ning elas kolm aastat Itaalias ja Prantsusmaal Sebastian Melmothi nime all. Oscar Wilde suri viletsuses Pariisis. Ta on maetud Père-Lachaise'i kalmistule.

Oscar Wilde'ile on pühendatud Tartus skulptuur, kus on teda kujutatud koos Eduard Vildega.

Looming

Romaan

• "Dorian Gray portree" (1891; eesti keeles 1929, 1972, 1996, 2002, 2004; tõlkija A. H. Tammsaare; 2007; tõlkija Krista Kaer)

Jutustused

• "Lord Arthur Savile'i roim" (1891)
• "Canterville'i lossi vaim" (1891; eesti keeles 1991; tõlkija Mart Helme)
• "Readingi vangla ballaad" (1898; eesti keeles 2004; tõlkija Krista Kaer)
• "De profundis" (1905; eesti keeles 1992; tõlkija Krista Kaer)
• "Näidismiljonär" (eesti keeles 2003; tõlkijad Eva Luts ja Eve Peeterson)

Muinasjutud

• "Õnnelik prints" (1888; eesti keeles 1990; tõlkija Krista Kaer)
• "Ööbik ja roos" (1888)
• "Granaatõuntest maja" (1891; eesti keeles 1935; tõlkija Oskar Truu)
• "Ustav sõber"
• "Isekas hiiglane"
• "Kalur ja tema Hing"

Samuti on eesti keeles ilmunud kogumik "Muinasjutte" (2000; tõlkija Valter Rummel)

Näidendid

• "Leedi Windermere'i lehvik" (1892)
• "Salome" (1893; eesti keeles 2002; tõlkija Henrik Visnapuu)
• "Tähtsusetu naine" (1893)
• "Ideaalne abikaasa" (1895)
• "Kui tähtis on olla tõsine" (1895)

Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde mälestusmärk Tartu südalinnas

9. Queensberry markii John Douglase pühendusega visiitkaart Oscar Wilde'ile

Kirjandus

• Peter Ackroyd, "Oscar Wilde'i viimane testament" (fiktiivse päeviku vormis esitatud biograafiline romaan). Inglise keelest tõlkinud Krista Kaer. Eesti Raamat, Tallinn 1992, 208 lk
• Barbara Belford, "Oscar Wilde. Vaieldamatu geenius". Inglise keelest tõlkinud Jaanus Õunpuu, Tänapäev, Tallinn 2003, 348 lk
• "Salvavalt teravmeelne Oscar Wilde". Koostanud Maria Leach; inglise keelest tõlkinud Elle-Mari Talivee. Ersen, Tallinn 2008, 182 lk

Välislingid

• Aivar Kull, "Oscar Wilde'i hea sõnum" ("Õnnelik prints" Tartu Lasteteatris) – Postimees 19. oktoober 1997, lk 6
• Oscar Wilde 'died from ear infection', 24. november, 2000
• Vaapo Vaher, "Nagu rusikas "Tõe ja õiguse" silmaauku" (Oscar Wilde'i mõjudest A. H. Tammsaare loomingus) – Maaleht 30. jaanuar 2003, lk 16
• Tiina Kaalep, Nädala raamat: Barbara Belford. "Oscar Wilde. Vaieldamatu geenius" – Eesti Ekspress 25. mai 2003
• Valle-Sten Maiste, "Paaviani tõelised pärlid" (Esseed; Readingi vangla ballaad) – Sirp 18. veebruar 2005, lk 4–5
• Erkki Luuk, "Suure inglise esteedi portree esseistina" – Postimees 2. aprill 2005, lk 15
• Jüri Talvet, Romaaniülikool: Oscar Wilde, "Dorian Gray portree" – Eesti Päevaleht 28. september 2007, lk 24
• "The Happy Prince"
• "The Selfish Giant"
• "The Devoted Friend"
• "The Nightingale and the Rose"
• "The Remarkable Rocket"
• "The Canterville Ghost"
• "The Picture of Dorian Gray"
• "A Florentine Tragedy"
• "An Ideal Husband"
• "Lady Windermere's Fan
• Salome Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR