Ava peamenüü

Henrik Visnapuu

eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik
Henrik Visnapuu, 1917

Henrik Visnapuu (2. jaanuar 1890 Helme kihelkond3. aprill 1951 Long Island, New York) oli eesti kirjanik ja kirjanduskriitik.

Ta oli Marie Underi kõrval rühmituse Siuru kesksemaid luuletajaid.

Alates 1953. aastast antakse välja Henrik Visnapuu kirjandusauhinda.

EluluguRedigeeri

Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis.

Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks.

Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filoloogiat. Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige.

Aastal 1944 põgenes Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse.

Henrik Visnapuu suri 3. aprillil 1951 New Yorgis ootamatult südameataki tagajärjel 61-aastasena. 26. juunil 2018 maeti ta ümber Metsakalmistule.

IsiklikkuRedigeeri

Tema vend Eduard Visnapuu oli eesti muusikateadlane ja pedagoog, vennapoeg Herk Visnapuu (1920–2013) oli arhitekt.

LoomingRedigeeri

Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment : Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse Siuru kesksemaid luuletajaid.

LuulekogudRedigeeri

ValikkogudRedigeeri

Muud teosedRedigeeri

  • "Vanad ja vastsed poeedid" (esseistlike artiklite kogumik, Tartu 1921)
  • "Jehoova surm" (poeem, Tartu 1927)
  • "Parsilai" (poeem, Tartu 1927)
  • "Meie küla poisid" (komöödia, Tallinn 1932)
  • (koos Jaan Aineloga) "Poeetika põhijooni" (kirjandusteaduslik käsiraamat, Tartu 1932)
  • "Saatana vari" (värssromaan, Tartu 1937)
  • "Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt" (Lund 1951, 2. trükk Tallinn 1995)

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri

ArtiklidRedigeeri

VälislingidRedigeeri