Ava peamenüü

Henno Rajandi (kuni 14.märtsini 1935 Henno-Joonatan Rosenstrauch; 19. oktoober 1928 Tallinn1. märts 1998 Haapsalu) oli eesti keeleteadlane ja tõlkija.

Ta lõpetas 1947. aastal Tallinna 7. Keskkooli ning 1953. aastal Tartu Riikliku Ülikooli prantsuse filoloogia alal.[1] 1969. aastal kaitses ta filoloogiakandidaadi kraadi tööga "Eesti impersonaali ja passiivi süntaks".[1] Ka tema teised uurimistööd on eesti keele grammatika alalt ("Some verb government rules for Estonian", 1965; "Some general properties of the Estonian negation system", 1967).

Rajandi on töötanud eri kirjastustes toimetajana, 1962–1970 ja 1975–1988 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis teadustöötajana, alates 1990. aastast Eesti Instituudis.[1]

Rajandi tõlkis peamiselt prantsuse keelest (näiteks Anatole France'i, Albert Camus', Simone de Beauvoiri, Gustave Flaubert'i, Émile Zola, Guy de Maupassant'i, François Mauriaci, Alexandre Dumas', Maurice Druoni teoseid), kuid ka inglise keelest (näiteks Winston S. Churchilli, Robert Merle, Raymond Hulli, Laurence J. Peter, John Fowlesi, Jim Hankinsoni, Henry Kissingeri, John Miltoni, Angus Wilsoni, Bel Kaufmani, C. Northcote Parkinsoni, William Goldingu, Jane Austeni, John Fowlesi, Aldous Huxley, Henry Jamesi, David Herbert Lawrence'i, Thornton Wilderi teoseid).

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali nõukogu on asutanud Henno Rajandi nimelise tõlkijastipendiumi.

Sisukord

TeosedRedigeeri

TunnustusedRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 403.

VälislingidRedigeeri