Henry Kissinger
Henry Alfred Kissinger (sündinud Heinz Alfred Kissinger; 27. mai 1923 Fürth, Saksamaa – 29. november 2023 Kent, Connecticut, USA) oli Saksamaa juudi päritolu Ameerika Ühendriikide diplomaat ja poliitik, Nobeli rahuauhinna laureaat (1973).
| Henry Kissinger | |
|---|---|
 | |
| 56. Ameerika Ühendriikide riigisekretär | |
|
Ametiaeg 22. september 1973 – 20. jaanuar 1977 | |
| Eelnev | William P. Rogers |
| Järgnev | Cyrus Vance |
| 8. Ameerika Ühendriikide julgeolekunõunik | |
|
Ametiaeg 20. jaanuar 1969 – 3. november 1975 | |
| Eelnev | Walt Rostow |
| Järgnev | Brent Scowcroft |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Heinz Alfred Kissinger |
| Sünniaeg |
27. mai 1923 Fürth, Baieri, Weimari vabariik (tänapäeva Saksamaa) |
| Surmaaeg |
29. november 2023 (100-aastaselt) Kent, Connecticut |
| Erakond | Vabariiklik Partei |
| Abikaasa |
Ann Fleischer (1949–1964) Nancy Maginnes (1974–) |
| Lapsed | 2 last |
| Alma mater |
New Yorgi linnakolledž Lafayette'i kolledž Harvardi ülikool (BA, MA, PhD) |
| Tunnustus | Nobeli rahuauhind jpm |
| Autogramm |
 |
| Sõjaväeline karjäär | |
| Truudusvanne |
 Ameerika Ühendriigid |
| Teenistus |
 Ameerika Ühendriikide armee |
| Teenistusaeg | 1943–1946 |
| Auaste |
 Seersant |
| Üksus(ed) | 970. vastuluurekorpus |
| Sõjad/lahingud | Teine maailmasõda |
| Autasud |
 Bronze Star |
Aastatel 1973–1977 oli ta Ameerika Ühendriikide riigisekretär. Pooldas pingelõdvendust (détente) Nõukogude Liiduga, samas mängis ka juhtrolli suhete taastamisel Hiina RV-ga ja arengut USA-Hiina strateegilise partnerluse suunas (mis tugines mõlema poole ühisele huvile: piirata NSV Liidu mõju maailmas).[1]
1994. aastal ilmus tema raamat "Diplomaatia", ulatuslik ülevaade diplomaatia ajaloost. Kissinger lähtus rahvusvaheliste suhete realistlikust koolkonnast, keskendudes mõistete "riiklik huvi" ja "reaalpoliitika" arengule. Raamat on saanud selle valdkonna tüvitekstiks.[2]
Kissinger oli pool sajandit USA kõige mõjukam välispoliitik.[3] Suurte riikide regionaalpoliitika vaate esindajana jagas ta maailma tugevamate mõjusfäärideks.[4]
Davosi majandusfoorumil 24. mail 2022 soovitas ta sõja lõpetamise ettekäändel loobuda Ukrainal osadest oma territooriumitest.[5]
Tunnustus
muuda- 1973 – Nobeli rahuauhind[6][7]
- 1987 – Karl Suure auhind[8]
- 2016 – valiti Venemaa Teaduste Akadeemia välisliikmeks[9]
Viited
muuda- ↑ "Award ceremony speech". Nobel Prize Outreach AB. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. jaanuar 2007. Vaadatud 31. detsembril 2006.
- ↑ "Kissinger's 'Diplomacy'". The New York Times. 1. mai 1994.
- ↑ "TRIP Snap Poll III: Seven Questions on Current Global Issues for International Relations Scholars" (PDF). Lk 9. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 30. november 2023. Vaadatud 30. novembril 2023.
- ↑ Pagliarini, Andre (30. november 2023). "The Banality of Henry Kissinger". NACLA (inglise). Vaadatud 21. jaanuaril 2024.
- ↑ Bilefsky, Dan (24. mai 2022). "Kissinger suggests that Ukraine give up territory to Russia, drawing a backlash". The New York Times (Ameerika inglise). ISSN 0362-4331. Vaadatud 21. jaanuaril 2024.
- ↑ "Henry Kissinger – Facts". Nobel Prize Outreach AB (Ameerika inglise). 2024. Vaadatud 21. jaanuaril 2024.
- ↑ Feldman, Burton (2000). The Nobel Prize: A History Of Genius, Controversy, and Prestige. Arcade Publishing. Lk 16. ISBN 978-1-55970-537-0.
Two members publicly resigned when the peace prize was awarded to Henry Kissinger and Le Duc Tho in 1973 for a cease-fire in the Vietnam War.
- ↑ "Laureates". www.karlspreis.de. Vaadatud 21. jaanuaril 2024.
- ↑ "Henry Kissinger Elected Member of Russian Academy of Sciences". The Moscow Times (inglise). 28. oktoober 2016. Vaadatud 21. jaanuaril 2024.
Kirjandus
muuda- "Diplomaatia" (Tallinn: Varrak 2000) ISBN 9985-3-0256-7
- Klitzing, Holger (2007). The Nemesis of stability: Henry A. Kissinger's ambivalent relationship with Germany. Mosaic. Trier: WVT, Wiss. Verl. Trier. ISBN 978-3-88476-942-3.
Välislingid
muuda- Koduleht
- Henry Kissinger andmekogus IMDb (inglise)
- Sõnavõtud C-SPANis
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Henry Kissinger |