Venemaa Teaduste Akadeemia
![]() |
See artikkel on praegusest akadeemiast; varasema kohta vaata Venemaa Teaduste Akadeemia (1917–1925) |
Venemaa Teaduste Akadeemia, ka Venemaa TA, (vene keeles Российская академия наук; lühend РАН, RAN) on Venemaa üks neljast riiklikust teadusakadeemiast.

1991. aasta novembris loodi Vene NFSV presidendi Boriss Jeltsini seadlusega NSV Liidu Teaduste Akadeemia baasil Venemaa Teaduste Akadeemia. Venemaa TA on NSV Liidu TA õigusjärglane.
Aastatel 2013–2018 toimunud Venemaa riiklike akadeemiate reformi tulemusena vähendati riiklike akadeemiate arvu kuuelt neljale (2013. aastal Venemaa Meditsiiniteaduste Akadeemia ja Venemaa Põllumajandusteaduste Akadeemia likvideeriti ning nende liikmed lülitati RAN-i koosseisu) ning siiani akadeemiatele allunud teadusasutused (neid on tuhatkond) allutati 2013. aastal Teadusorganisatsioonide Föderaalsele Agentuurile (FANO) ning alates 2018. aastast vahetult Venemaa Föderatsiooni teaduse ja kõrgkoolide ministeeriumile (loodud 2018. aastal). Pärast reformi võib Venemaa Teaduste Akadeemiat lugeda aastatel 1917–1925 eksisteerinud Venemaa Teaduste Akadeemia taastamiseks.
Venemaa Teaduste Akadeemia on Euroopa akadeemiate ühendus ALLEA liige. Akadeemia president on 2022. aastast füüsik Gennadi Krasnikov.[1]

Akadeemia auhinduRedigeeri
Akadeemia aunimetusedRedigeeri
Akadeemia instituuteRedigeeri
Akadeemia osakondiRedigeeri
LiikmeskondRedigeeri
Akadeemial on 2481 liiget, sealhulgas 877 akadeemikut, 1130 korrespondentliiget ja 474 välisliiget.
Venemaa TA liikmeskonna kaadrireserviks peetakse RAN-i professoreid.[2] Mõnes mõttes on nad nagu teadusakadeemia assotsieerunud liikmed.
AkadeemikuidRedigeeri
Matemaatikuid ja mehaanikateadlasiRedigeeri
- 1981 – Sergei Novikov (1938–), matemaatik
- 1987 – Juri Ossipov (1936–), matemaatik ja mehaanikateadlane
- 1994 – Anatoli Fomenko (1945–), matemaatik
- 1997 – Viktor Gelovani (1944–), rakendusmatemaatik
- 2016 – Dmitri Treštšjov (1964–), matemaatik
Füüsikuid ja astronoomeRedigeeri
- 1968 – Roald Sagdejev (1932–), füüsik, USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia välisliige
- 1974 – Jevgeni Velihhov (1935–), füüsik
- 1984 – Juri Kagan (1928–), füüsik
- 1984 – Issaak Halatnikov (1919–), füüsik
- 1994 – Nikolai Kardašov (1932–), astronoom
- 2003 – Juri Oganesjan (1933–), tuumafüüsik
- 1992 – Jevgeni Aleksandrov (1936–), füüsik
- 1992 – Rašid Sjunjajev (1943–), astrofüüsik, USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia välisliige
- 2008 – Oleg Rudenko (1947–), füüsik
- 2011 – Aleksei Starobinski (1948–), füüsik
- 1997 – Valeri Rubakov (1955–), füüsik
- 2016 – Aleksandr Sergejev (1955–), füüsik
KeemikuidRedigeeri
- 1997 – Renad Sagdejev (1940–), keemik
TehnikateadlasiRedigeeri
- 1984 – Genrihh Novožilov (1925–), lennukikonstruktor
- 2000 – Juri Semjonov (1935–), kosmosetehnika konstruktor
GeoteadlasiRedigeeri
- 1984 – Juri Puštšarovski (1916–2018), geoloog
- 1990 – Nikolai Sobolev (1935–), petroloog, USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia välisliige
- 1990 – Mihhail Zalihhanov (1939–), glatsioloog
- 1991 – Vladimir Kotljakov (1931–), glatsioloog ja geograaf, Eesti Geograafia Seltsi auliige
- 1994 – Aleksandr Lissitsõn (1923–), meregeoloog
- 1994 – Erik Galimov (1936–), geokeemik
- 1997 – Gennadi Matišov (1945–), okeanoloog
- 2000 – Vladmir Melnikov (1940–), geokrüoloog
- 2000 – Viktor Akulitšev (1939–), füüsik, mereakustika eriteadlane
- 2008 – Jevgeni Gordejev (1948–), vulkanoloog, seismoloog ja geodünaamikateadlane
- 2008 – Dmitri Puštšarovski (1944–), geoloog
- 2008 – Nikolai Kassimov (1946–), geograaf
- 2008 – Mihhail Fedonkin (1946–), paleontoloog
- 2016 – Sergei Rožnov (1948–), paleontoloog
- 2016 – Jevgeni Artjuškov (1937–), geoloog ja geofüüsik
- 2016 – Aleksandr Sobolev (1954–), geokeemik
- 2016 – Aleksandr Tšibiljov (1949–), geograaf (maastikuökoloog)
BioteadlasiRedigeeri
- 1970 – Aleksandr Spirin (1931–), biokeemik, Leopoldina välisliige
- 1987 – Georgi Georgijev (1933–), biokeemik ja molekulaarbioloog, Leopoldina välisliige
- 1987 – Vladmir Bolšakov (1934–), zooloog, ökoloog ja evolutsioonibioloog
- 1990 – Vladimir Skulatšjov (1935–), biokeemik
- 1997 – Anatoli Grigorjev (1943–), füsioloog, kosmosemeditsiini alusepanijaid
- 2006 – Pavel Georgijev (1965–), molekulaarbioloog ja geneetik
- 2006 – Andrei Andrianov (1964–), zooloog
- 2016 – Olga Dontsova (1959–), biokeemik
- 2016 – Vjatšeslav Rožnov (1951–), terioloog
ArstiteadlasiRedigeeri
- 1979 – Jevgeni Tžazov (1929–), arstiteadlane, kardioloog
- 2011 – Aleksandr Potapov (1948–), arstiteadlane, neurokirurg
HumanitaarteadlasiRedigeeri
- 1987 – Anatoli Derevjanko (1943–), ajaloolane ja arheoloog
- 1992 – Juri Apresjan (1930–), keeleteadlane
- 1997 – Vladimir Mjasnikov (1931–), ajaloolane ja orientalist (sinoloog)
- 2003 – Abdussalam Gusseinov (1939–), filosoof (eetik)
- 2011 – Aleksei Vassiljev (1939–), arabist ja afrikanist
- 2011 – Apollon Davidson (1929–), ajaloolane ja afrikanist
- 2016 – Mihhail Piotrovski (1944–), ajaloolane, orientalist (arabist ja islamoloog) ja muuseumitegelane
- 2016 – Boriss Bazarov (1960–), ajaloolane ja orientalist (mongoloog ja tibetoloog)
- 2016 – Aleksandra Bužilova (1962–), arheoloog ja antropoloog
- 2016 – Svetlana Tolstaja (1938–), keeleteadlane
SotsiaalteadlasiRedigeeri
- 2006 – Andrei Kokošin (1945–), politoloog, õppejõud ja poliitik
- 2011 – Aleksei Arbatov (1950–), politoloog ja poliitik
- 2016 – Vitali Naumkin (1945–), ajaloolane, orientalist (islamoloog) ja politoloog
G. Novožilov, konstruktor
Jevgeni Tžazov, arstiteadalne
Anatoli Derevjanko, arheoloog
Olga Dontsova, biokeemik
ViitedRedigeeri
- ↑ "Gennady Krasnikov elected new President of the Russian Academy of Sciences". Novye Izvestia. 20. september 2022.
- ↑ Почетное звание «Профессор РАН». ras.ru
VälislingidRedigeeri
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Venemaa Teaduste Akadeemia |