Venemaa Teaduste Akadeemia

See artikkel on praegusest akadeemiast; varasema kohta vaata Venemaa Teaduste Akadeemia (1917–1925)

---

Venemaa Teaduste Akadeemia, ka Venemaa TA, (vene keeles Российская академия наук; lühend РАН, RAN) on Venemaa üks neljast riiklikust teadusakadeemiast.

Venemaa Teaduste Akadeemia peahoone Moskvas

1991. aasta novembris loodi Vene NFSV presidendi Boriss Jeltsini seadlusega NSV Liidu Teaduste Akadeemia baasil Venemaa Teaduste Akadeemia. Venemaa TA on NSV Liidu TA õigusjärglane.

Aastatel 2013–2018 toimunud Venemaa riiklike akadeemiate reformi tulemusena vähendati riiklike akadeemiate arvu kuuelt neljale (2013. aastal Venemaa Meditsiiniteaduste Akadeemia ja Venemaa Põllumajandusteaduste Akadeemia likvideeriti ning nende liikmed lülitati RAN-i koosseisu) ning siiani akadeemiatele allunud teadusasutused (neid on tuhatkond) allutati 2013. aastal Teadusorganisatsioonide Föderaalsele Agentuurile (FANO) ning alates 2018. aastast vahetult Venemaa Föderatsiooni teaduse ja kõrgkoolide ministeeriumile (loodud 2018. aastal). Pärast reformi võib Venemaa Teaduste Akadeemiat lugeda aastatel 1917–1925 eksisteerinud Venemaa Teaduste Akadeemia taastamiseks.

Venemaa Teaduste Akadeemia on Euroopa akadeemiate ühendus ALLEA liige. Akadeemia president on 2022. aastast füüsik Gennadi Krasnikov.

Gennadi Krasnikov, akadeemia president 2022. aastast

Akadeemia auhindu

• Lomonossovi suur kuldmedal
• Lobatševski auhind

Akadeemia aunimetused

• Venemaa Teaduste Akadeemia auprofessor
• Venemaa Teaduste Akadeemia audoktor

Akadeemia instituute

• Širšovi-nimeline Venemaa Teaduste Akadeemia Okeanoloogia Instituut
• V. Steklovi nimeline Venemaa Teaduste Akadeemia Matemaatika Instituut

Akadeemia osakondi

• Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakond

Liikmeskond

Akadeemial on 2481 liiget, sealhulgas 877 akadeemikut, 1130 korrespondentliiget ja 474 välisliiget.

Venemaa TA liikmeskonna kaadrireserviks peetakse RAN-i professoreid. Mõnes mõttes on nad nagu teadusakadeemia assotsieerunud liikmed.

Akadeemikuid

Matemaatikuid ja mehaanikateadlasi

Juri Ossipov

• 1981 – Sergei Novikov (1938–), matemaatik
• 1987 – Juri Ossipov (1936–), matemaatik ja mehaanikateadlane
• 1994 – Anatoli Fomenko (1945–), matemaatik
• 1997 – Viktor Gelovani (1944–), rakendusmatemaatik
• 2016 – Dmitri Treštšjov (1964–), matemaatik

Füüsikuid ja astronoome

Rašid Sjunjajev

• 1968 – Roald Sagdejev (1932–), füüsik, USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia välisliige
• 1974 – Jevgeni Velihhov (1935–), füüsik
• 1984 – Juri Kagan (1928–), füüsik
• 1984 – Issaak Halatnikov (1919–), füüsik
• 1994 – Nikolai Kardašov (1932–), astronoom
• 2003 – Juri Oganesjan (1933–), tuumafüüsik
• 1992 – Jevgeni Aleksandrov (1936–), füüsik
• 1992 – Rašid Sjunjajev (1943–), astrofüüsik, USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia välisliige
• 2008 – Oleg Rudenko (1947–), füüsik
• 2011 – Aleksei Starobinski (1948–), füüsik
• 1997 – Valeri Rubakov (1955–), füüsik
• 2016 – Aleksandr Sergejev (1955–), füüsik

Keemikuid

• 1997 – Renad Sagdejev (1940–), keemik

Tehnikateadlasi

• 1984 – Genrihh Novožilov (1925–), lennukikonstruktor
• 2000 – Juri Semjonov (1935–), kosmosetehnika konstruktor

Geoteadlasi

Nikolai Sobolev

Vladimir Kotljakov

• 1984 – Juri Puštšarovski (1916–2018), geoloog
• 1990 – Nikolai Sobolev (1935–), petroloog, USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia välisliige
• 1990 – Mihhail Zalihhanov (1939–), glatsioloog
• 1991 – Vladimir Kotljakov (1931–), glatsioloog ja geograaf, Eesti Geograafia Seltsi auliige
• 1994 – Aleksandr Lissitsõn (1923–), meregeoloog
• 1994 – Erik Galimov (1936–), geokeemik
• 1997 – Gennadi Matišov (1945–), okeanoloog
• 2000 – Vladmir Melnikov (1940–), geokrüoloog
• 2000 – Viktor Akulitšev (1939–), füüsik, mereakustika eriteadlane
• 2008 – Jevgeni Gordejev (1948–), vulkanoloog, seismoloog ja geodünaamikateadlane
• 2008 – Dmitri Puštšarovski (1944–), geoloog
• 2008 – Nikolai Kassimov (1946–), geograaf
• 2008 – Mihhail Fedonkin (1946–), paleontoloog
• 2016 – Sergei Rožnov (1948–), paleontoloog
• 2016 – Jevgeni Artjuškov (1937–), geoloog ja geofüüsik
• 2016 – Aleksandr Sobolev (1954–), geokeemik
• 2016 – Aleksandr Tšibiljov (1949–), geograaf (maastikuökoloog)

Bioteadlasi

• 1970 – Aleksandr Spirin (1931–), biokeemik, Leopoldina välisliige
• 1987 – Georgi Georgijev (1933–), biokeemik ja molekulaarbioloog, Leopoldina välisliige
• 1987 – Vladmir Bolšakov (1934–), zooloog, ökoloog ja evolutsioonibioloog
• 1990 – Vladimir Skulatšjov (1935–), biokeemik
• 1997 – Anatoli Grigorjev (1943–), füsioloog, kosmosemeditsiini alusepanijaid
• 2006 – Pavel Georgijev (1965–), molekulaarbioloog ja geneetik
• 2006 – Andrei Andrianov (1964–), zooloog
• 2016 – Olga Dontsova (1959–), biokeemik
• 2016 – Vjatšeslav Rožnov (1951–), terioloog

Arstiteadlasi

• 1979 – Jevgeni Tžazov (1929–), arstiteadlane, kardioloog
• 2011 – Aleksandr Potapov (1948–), arstiteadlane, neurokirurg

Humanitaarteadlasi

Mihhail Piotrovski

• 1987 – Anatoli Derevjanko (1943–), ajaloolane ja arheoloog
• 1992 – Juri Apresjan (1930–), keeleteadlane
• 1997 – Vladimir Mjasnikov (1931–), ajaloolane ja orientalist (sinoloog)
• 2003 – Abdussalam Gusseinov (1939–), filosoof (eetik)
• 2011 – Aleksei Vassiljev (1939–), arabist ja afrikanist
• 2011 – Apollon Davidson (1929–), ajaloolane ja afrikanist
• 2016 – Mihhail Piotrovski (1944–), ajaloolane, orientalist (arabist ja islamoloog) ja muuseumitegelane
• 2016 – Boriss Bazarov (1960–), ajaloolane ja orientalist (mongoloog ja tibetoloog)
• 2016 – Aleksandra Bužilova (1962–), arheoloog ja antropoloog
• 2016 – Svetlana Tolstaja (1938–), keeleteadlane

Sotsiaalteadlasi

• 2006 – Andrei Kokošin (1945–), politoloog, õppejõud ja poliitik
• 2011 – Aleksei Arbatov (1950–), politoloog ja poliitik
• 2016 – Vitali Naumkin (1945–), ajaloolane, orientalist (islamoloog) ja politoloog

• 

  G. Novožilov, konstruktor

• 

  Jevgeni Tžazov, arstiteadalne

• 

  Anatoli Derevjanko, arheoloog

• 

  Olga Dontsova, biokeemik

Välislingid

• Koduleht