Meditsiin

natriummetabisulfit
(Ümber suunatud leheküljelt Arstiteadus)
Arstid operatsioonisaalis

Meditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis uurib ja tegeleb inimese tervise kaitse ja tugevdamise, haiguste, nende diagnoosimise, ennetamise, profülaktika ja raviga ning eluea pikendamisega.[1]

Meditsiiniteadus on interdistsiplinaarne, tuginedes nii loodus- kui ka sotsiaalteadustele. Pidevalt integreeruva ja täieneva teadusdistsipliinina on tihedates seostes teiste teaduse põhivaldkondade ja erialadega

Meditsiiniteadus jaotakse lihtsustatult kaheks:

Euroopa Liidu MeditsiinisüsteemRedigeeri

Eesti astumine Euroopa Liitu mõjutas ka meie tervishoiusüsteemi, sh akadeemilisele meditsiinipersonalile esitatavaid hariduslikke nõudmisi (hambaarstide õdede kõrghariduse nõue jm). Seadusandlikus, majanduslikus ning meditsiiniseadmete, protseduuride ja ravimitega seotut reguleerib Euroopa Nõukogu ning detailsemalt on määrustiku üldjuhised koondatud Euroopa Farmakopöasse.

Eesti Vabariigi meditsiini- ja tervishoiusüsteemRedigeeri

Eesti Vabariigis kehtiv tervishoiusüsteem ja sellega seotu põhineb solidaarsel kindlustusel. Tervishoiusüsteemi majandab EV Sotsiaalministeerium koos Haigekassaga, juhindudes riigieelarve seaduses ettenähtud kuludest ning tuludest (2012. aasta riigieelarve seadus sätestas jaotises 11.Sotsiaalministeeriumi eelarve tulude osaks 57,18 miljonit eurot ja kuludeks 2,770 miljonit eurot.

Meditsiini erialad Eesti TeadussüsteemisRedigeeri

Eesti kaudu koolitatakse akadeemilise kõrgharidusega arste ja eriarste peamiselt Tartu Ülikooli Arstiteaduskonnas ning akadeemilise kõrg-, eri-kesk jne meditsiinipersonali vastavates asutustes. Eeskirjade kohaselt loeb Tartu Ülikooli Arstiteaduskond oma eesmärkideks pakkuda arstidele tööks vajalikke teoreetilisi teadmisi ning praktilisi oskusi, mis võimaldaksid eriala lõpetanuil arstiks kujuneda.

Akadeemilise meditsiini erialadRedigeeri

Tasustatavaid ning akrediteeritud meditsiiniteenuseid ja -vahendeid võivad meil pakkuda üksnes Tervishoiuametis registreeritud asutused ning arstina ehk õena (ka erialaarstina ning erialaõena) registreerinud isikud. Isikute register on avalik ja kättesaadav:http://www.terviseamet.ee/tervishoid/tervishoiutootaja-registreerimine.html.

Alternatiivmeditsiini erialaRedigeeri

Patsientide nõustamine,profülaktika, diagnoosimine ning ravimine kehtivaid arstina/farmatseudina jms registreerimisnõudeid ja protseduuri ning teadmusreegelid ning eriaalaseid andmebaase, meetodeid, statistilisi analüüse ning teadusuuringuid kasutamata või omakäelisel kasutamisel, kuid inimesi/loomi/linde haiguslike seisundite ennetamisel, ravimisel ja mõistliku, teadvustatud nõusoleku olemasolul, siiski avitavad inimesed, kellel on piisav hulk hoolealuseid loetakse alternatiivmeditsiini eriala juurde kuuluvaks. Siiski pensionipõlve pidav endine arst, kes nõustab oma lähedasi, ei tegele alternatiivmeditsiiniga, nagu ka oma lähedaste tervislikku seisundit jälgiv ja ravimteesid kasutav lapsevanem ei tegele alternatiivmeditsiiniga.

Alternatiivmeditsiini harudRedigeeri

Lihtsustatult võib alternatiivmeditsiini kuuluvaiks lugeda märkimisväärse hulga praktiseerijate, vahendite, meetodite, teadmiste ja tarbijate olemasolul ka:

Haridusjärgsete arsti erialade klassifikatsioonRedigeeri

EV Sotsiaalministeeriumi määrus nr 110, 28.11.2001 on kehtestanud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 20 lõike 2 alusel eriarstiabi erialade loetelu alljärgnevalt:

Erihambaarsti erialad on :

Eriarstide erialad on:

Meditsiinierialade loetelu mujal maailmasRedigeeri

Kliinilised erialadRedigeeri

Meditsiiniharud arstideleRedigeeri

Meditsiini alustalad/baasteadmised ehk prekliinilised erialadRedigeeri

Kliinilised erialadRedigeeri

Diagnostilised erialadRedigeeri

Interdistsiplinaarsed teemadRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Meditsiin". Miks.ee. Vaadatud 27. märts 2020.

VälislingidRedigeeri