Õendus
See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Karjäärivõimalused õe põhiõppe läbimise järgselt (takistavad ja soodustavad tegurid). Lisateavet artikli arutelust |
See artikkel vajab toimetamist. |
Õendus on tervishoiu valdkonda kuuluv iseseisev kutseala ja teadusharu (õendusteadus), mille ülesandeks on aidata inimest, nii haiget kui tervet, tema tervise kaitsmisel ja taastamisel ning haiguste preventsioonil. Tugineb meeskonnatööle.
WHO 5 taset
muuda- Tervise edendamine ja säilitamine
- Haiguste ennetamine
- Varajaste sümptomite avastamine
- Rehabilitatsioon
- Reparatiivne õendus
Ajalugu
muudaKeskajal tekkisid õenduse põhialused. Hooldus oli meditsiinist eraldi. Tol ajal hoolitseti haigete eest kloostrites.
Tänapäevase õenduse sünniks loetakse aastat 1820. Esimese tänapäeva meditsiiniõdede kooli ja instituudi asutas 1860. aastal Florence Nightingale.
Eestis on termin "õendus" kasutusel aastast 1996.
Õenduse teoreetikud ja teooriad
muuda- Florence Nightingale – esimene õendusteoreetik
- Virginia Henderson – õenduse definitsioon
- Hildegard E. Peplau – õe ja patsiendi vaheline suhe õendusprotsessis, suhtlemisteooria
- Dorothea Orem – enesehooldusteooria õenduses
- Marta Rogers – inimene kui ühtne tervik
- Callista Roy – adaptatsiooniteooria
- Nancy Roper – inimese elamise mudel (Roperi–Logani–Tierney õendusmudel)
Õendusharidus Eestis
muuda- Tartu Tervishoiu Kõrgkool – põhiõpe, täiendõpe, magistriõpe
- Tallinna Tervishoiu Kõrgkool – põhiõpe, täiendõpe, magistriõpe
- Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õendusteaduse osakond – magistriõpe; osakonda on juhatanud Ilme Aro ja Kristi Toode.
Tänapäeval toimub Eestis õdede koolitus vastavalt Euroopa Liidu programmidele ja normidele. Eestis on võimalus saada magistrikraadi õenduses ning aastast 2005 võimalik spetsialiseeruda ehk saada õde-spetsialistiks. Õed, kes on saanud hariduse vanade programmide järgi võivad saada täiendkoolitust ja omandada õenduslikku kõrgharidust.
Õdede tegevus Eestis
muudaÕenduse kutseala arendamisega tegeleb Eesti Õdede Liit.