Vikipeedia

Karjäärivõimalused õe põhiõppe läbimise järgselt (takistavad ja soodustavad tegurid)


Õed töötavad tervishoiu ja sotsiaalvaldkonda kuuluvates asutustes, näiteks haiglates, päeva- ja tervisekeskustes ning ka hooldekodudes. Samuti on võimalik töötada ka koolides, lasteaedades, erinevates kliinikumides, vanglates, Maarjamaa Hariduskolleegiumis, militaarõena ja koduõena (koduõendus on kvalifitseeritud õendusteenus, mida osutatakse patsiendile kodus). Õdesid vajatakse tööturul pidevalt mistõttu erialase ametikoha leidmine ei tohiks valmistada probleeme ning karjäärivõimalused on laialdased (Rajaleidja 2018[1]).

Õenduserialade hulka kuuluvad (Eesti Õdede Liit 2020[2]):

  • Kliiniline õendus (diabeediõendus, lasteõendus,operatsiooniõendus, taastusraviõendus, pulmonoloogiaõendus, radioloogiaõendus, iseseisev statsionaarne õendusabi, lasteõendus, osakonnaõed, ambulatoorset vastuvõttu tegevad õed).
  • Intensiivõendus (anesteesia-intensiivraviõendus, erakorraline meditsiin õenduses).
  • Terviseõendus (pereõendus, kooliõendus, koduõendus, töötervishoiuõde, hambaravi õde).
  • Vaimse tervise õendus (perekoolitus, grupiteraapia, erinevad psühhoteraapiad, kriisiabi, nõustamine).


Palju on Eestis õdesid puudu? Takistavad tegurid

Aasta 2020 seisuga on Eesti Tervishoiusüsteemis puudu umbes 500 õde. Praeguste andmete kohaselt on 1000 inimese kohta 6.3 õde. Eesti Rahvatervise Arengukavas on seatud eesmärgiks 9 õde 1000 inimese kohta, mis teeb puudujäägiks 4000 õde Eesti Tervishoiusüsteemis (Eesti Õdede Liit 2020[2]).

Takistavad tegurid:

  1. Väike palk[3].
  2. Hariduse saanud õed lähevad välismaale tööle[3]
  3. Õdede töökoormus on nii suur, mis ei võimalda uutel õdedel enda teadmisi edasi anda[3].
  4. Noorte huvi on meditsiini vastu väga suur, kuid riigil ei ole nii palju ressurssi, et kõiki koolitada (Vare 2015[3]).
  5. Vastuseis süsteemiga (praktika erineb tegelikkusest = võib juhtuda, et ei meeldi süsteem, kuidas toimib või on korraldatud töö haiglas)[4].
  6. Soov töötada teises sektoris (Tervishoiutöötajate lahkumise põhjused 2015[4]).
  7. Sobiva töökoha mitte leidmine[4].


Karjäärivõimalusi soodustavad tegurid

  1. Võimalus spetsialiseeruda - Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis on võimalus valida 4 õendusabi valdkonna vahel: terviseõendus, intensiivõendus, kliiniline õendus ja vaimse tervise õendus (Sinu Õde 2020[5]).
  2. Laialdased töövõimalused - õde võib töötada erinevatel tervishoiutasanditel nii spetsialisti kui ka õendusjuhina. Näiteks osakonna ülemõde võidakse edutada haigla ülemõeks ja tervishoiuasutuse juhatuse liikmeks. Õe põhikoolituse läbinud on võimelised oma kutsealal töötama kõigis tervishoiuvaldkondades (Rajaleidja 2018[1]).
  3. Karjäär välismaal - tänu õe põhiõppe läbimisel saadud inglise keelsele diplomilisale (diploma supplement) on võimalus töötada ja end täiendada rahvusvaheliselt. Diplomilisa eesmärk on soodustada kvalifikatsiooni mõistmist ning lihtsustada tunnustamist ka EL liikmesriikides (Archimedes 2012[6]).


  1. ↑ 1,0 1,1 Innove Rajaleidja. "Õde".
  2. ↑ 2,0 2,1 Eesti Õdede Liit (2020). "Õdede aasta 2020". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. august 2020.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Kai Vare (27. veebruar 2015). "Õdede puuduse taga nähakse suurt töökoormust".
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 RAKE (november 2015). "Tervishoiutöötajate lahkumise põhjused" (PDF).
  5. ↑ Sinu Õde (2020). "Õde". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. veebruar 2020.
  6. ↑ Eesti ENIC/NARIC keskus (2013). "Diploma Supplement". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. jaanuar 2017.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Karjäärivõimalused_õe_põhiõppe_läbimise_järgselt_(takistavad_ja_soodustavad_tegurid)&oldid=6668452"