Anestesioloogia

Anestesioloogia on teadus ja meditsiiniline eriala üldanesteesiast ehk narkoosist (valu leevendamise viis ravimite abil eelkõige kirurgilise operatsiooni jooksul ja järel) ning narkoosimeetoditest.

Anestesioloogiateadlane või -praktiseerija on anestesioloog. Tema otsustab anesteesia meetodi ning ravimi doosi üle.

Ka stomatoloogias on vajalikud teadmised anestesioloogiast, sest hambaravis kasutatakse küllalt tihti kohalikku tuimestust.

AjaluguRedigeeri

Massachussettsi haigla anestesioloogiaosakonna sünnihetkeks loetakse 1846. aastal toimunud demonstratsiooni

Ernest Boardi 1920. aastal valminud maal William T. G. Morton poolt eetri esmakordsest narkoosiks kasutamisest

Minevikus on kasutatud operatsioonile eelnevalt erinevaid narkoosiviise, nii alkoholi kui ka muid uimasteid, kuid tänapäevase anestesioloogia alguseks loetakse hambaarsti William Thomas Green Mortoni 1846. aastal USA Massachusettsis läbi viidud avalikku dietüüleetril põhineva narkoosi demonstratsiooni patsiendi peal. Ta polnud küll vastava meetodi esimene rakendaja – esimene eeternarkoosi kasutaja operatsioonil oli Crawford Williamson Long – , kuid pärast seda esitlust hakkas säärane narkoos laiemalt levima.^[1]^[2]^[3]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

↑ "MINEVIKUHETK | 30. september: hambaravis kasutati esimest korda narkoosi". Õhtuleht. 30.9.2020. Vaadatud 18.10.2021.
↑ Tiit Kändler (23.2.2007). "Hüpnoos võib tulevikus asendada narkoosi". EPL. Vaadatud 18.10.2021.
↑ Svetlana Seeman, Väino Sinisalu (2011). "Suur kingitus inimkonnale. Märkmeid eeternarkoosi ajaloost". Eesti Arst. Vaadatud 18.10.2021.

[1] "MINEVIKUHETK | 30. september: hambaravis kasutati esimest korda narkoosi". Õhtuleht. 30.9.2020. Vaadatud 18.10.2021.

[2] Tiit Kändler (23.2.2007). "Hüpnoos võib tulevikus asendada narkoosi". EPL. Vaadatud 18.10.2021.

[3] Svetlana Seeman, Väino Sinisalu (2011). "Suur kingitus inimkonnale. Märkmeid eeternarkoosi ajaloost". Eesti Arst. Vaadatud 18.10.2021.

[1]

[2]

[3]