Kodeerimine (meditsiin)

Kodeerimine (inglise keeles coding, encoding; vene keeles кодирование) on narkoloogias kasutatav termin, mis tähistab teaduslikult sõnastatud soovitusmeetodit alkoholi-, tubaka-, narko- ja muude sõltuvuste raviks ühe seansi jooksul.

Kodeerimine on psühholoogiline protsess, mille tulemusel pärsitakse alkoholi ihalus ja sõltuvus. Tulemus saadakse sõnalise sisenduse käigus kas tavaseisundis või hüpnootilises (ehk transi) seisundis. Kodeerimise eesmärk on sõltuvust tekitavate ainete ihaluse taandamine ja enesesäilitamise instinkti suurendamine.

Kroonilise alkoholismi ravimeetodiks on negatiivse tingimusliku refleksi tekitamine narkootilist joovet tekitavate ainete suhtes. Selleks stimuleeritakse valupunkte 2–5 sekundit sekundi jooksul.

Positiivse algoritmi asemel tekib patsiendi ajus negatiivne tingitud refleks alkoholi maitse ja lõhna vastu. See tähendab, et kui inimene tarvitab pärast kodeerimist alkoholi, siis käivituvad tema kehas ebameeldivad tunded: iiveldus, oksendamine ja õhupuudus.

Ajalugu

Kodeerimismeetodi töötas välja Ukraina psühhiaater, psühholoog ja narkoloog Aleksander Romanovitš Dovženko (29.03.1918–04.02.1995) 1984. aastal tunnistati Dovženko ravimeetod ametlikult leiutiseks ja tollane NSV Liidu Riiklik Leiutiste ja Avastuste Komitee (praegu tuntud kui Rospatent) registreeris selle meetodi pealkirja all “Dovženko meetodil põhinev kroonilise alkoholismi ravi” ja mille kinnitas NSV Liidu Tervishoiu Ministeeriumi Ravimite ja Meditsiinitehnika Rakendamise Osakond. Patendi number on SU 1165392 А.

Kodeerimise etapid

Kodeerimise meetod koosneb kolmest etapist:

1. Andmete kogumine ja analüüs (anamnees). Selle etapi käigus kogutakse küsimuste esitamise teel patsiendi käest andmeid sõltuvuse kohta ja tehakse kindlaks probleemi algus, ulatus ja sügavus.

2. Transiseisundisse viimine. Selle etapi jooksul lõdvestatakse terapeudi sõnade abil patsiendi keha. Lõdvestuse tulemusel tajub patsient soojust ja raskustunnet oma kehas. Tekib muutunud teadvuse seisund, mis sarnaneb une-eelse seisundiga. Patsient on kogu aeg ärkvel ja kuulab selles seisundis ainult terapeudi häält ja sõnu.

3. Sisenduste tegemine. Selles etapis teeb terapeut sõnade kaudu patsiendile kahesuguseid sisendusi

a. Terapeut veenab hirmutamise teel patsienti alkoholist loobuma.

b. Terapeut veenab sisendamise teel patsienti elama tulevikus ilma alkoholita.

4. Neurolingvistiline programmeerimine (NLP). Selle etapi jooksul muudetakse alkoholi lõhn ja maitse patsiendi jaoks vastikuks.

Kodeerimise tulemus

1. Pärast kodeerimisseanssi vabaneb patsient kohe alkoholi ihast, sõltumata haiguse staadiumist.
2. Pärast kodeerimist on patsiendil vastikustunne alkoholi vastu, mis tähendab seda, et ka väikese koguse tarvitamine võib esile kutsuda negatiivse tundeelamuse.
3. Alkoholist loobumine mõjutab positiivses mõttes patsiendi tervist, suhteid ja rahalist olukorda.

Kodeerimismeetodi eelised

1. Kodeerimine on kiire. Tulemus saavutatakse 2 tunniga.
2. Kodeerimine on tõhus. Tulemus saavutatakse umbes üheksal patsiendil kümnest.
3. Kodeerimisel ei kasutata ravimeid, süste, plaastreid, nõelu ega muid lisavahendeid.
4. Pärast kodeerimist ei teki mingeid negatiivseid kõrvalnähtusid.
5. Kodeerimine ei mõjuta religioosseid ega muid uskumusi.
6. Kodeerimine ei vaja statsionaarset ravi ega hilisemat meditsiinilist järelevalvet.
7. On anonüümne.
8. On ohutu ja valutu.

Vastunäidustused

1. Patsient ei tohi vähemalt 1 päev enne kodeerimist tarvitada alkoholi.
2. Palavik
3. Hiljuti toimunud insult või infarkt
4. Akuutses staadiumis psüühikahäire. Nt maania, eufooria, epilepsia, paanikahoog deliirium, joobeseisund vms
5. Kodeerimist ei saa teha vastu inimese tahtmist.
6. Kodeerimist ei saa teha salaja kaugjuhtimise teel

Vaata ka

• Kodeerimine