Kodeerimine
Kodeerimine on teksti, sõnumi või märgi loomine koodi abil. Kodeerimine on ühes märgisüsteemis esitatud teabe üleviimine teise märgisüsteemi ja teabe (info) esitusvormi muutmine kindlate reeglite alusel väiksemateks tähendusüksusteks (koodideks). Teave kodeeritakse enamasti hõlpsama töötlemise tarbeks (nt teadustekstides kasutatav viitamissüsteem), et seda näidata (skeem), mõtestada (dekonstruktsioon, konstruktsioon, tõlgendus), edastada, salvestada ja säilitada. Vastassuunaline toiming – kodeeritud teabe tagasiteisendamine – on dekodeerimine.
Sõltuvalt valdkonnast on kodeerimisel ka teisi tähendusi. Kodeerimine teabetehnikas on teabe teisendamine kasutamise vormilt edastamise, salvestamise või automaatse töötlemise vormile ning ka andmete salastamine ehk krüpteerimine. Kodeerimine on semiootikas, kirjandus- ja kultuuriteoorias seotud (märgi, teksti, ideoloogia jms) lihtsustava tõlgendusega (alakodeerimine) või algsest suurema keerukuse omistamisega (ülekodeerimine). Tõlkimisel sisu ja väljendusplaan kas kantakse üle (transponeerimine) või vahetatakse välja (rekodeerimine). Tekst ei kodeeri tähendust ühemõtteliselt nii, et seda saaks de- ja rekodeerida.