Karatšaid
Karatšaid on turgi rahvas Põhja-Kaukaasias Karatšai-Tšerkessias ja naaberaladel. Kõnelevad turgi keelte kõptšaki rühma kuuluvat karatšai keelt ehk karatšai-balkaari keelt. Karatšaid on lähisugulused balkaaridega ja kasutavad sama kirjakeelt. Karatšaide hulgas on levinud sunniitlik islam.
2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaa Föderatsioonis 218 403 karatšaid. Neist elas Karatšai-Tšerkessias 194 324 (40,7% elanikkonnast).[1]
Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 10 karatšaid, neist 6 Tallinnas.[2]
Karatšai rahvas on tekkinud alates 11. sajandist saabunud turgi hõimude segunemisel alaanide ja põlisasukatega. 13. sajandini kuulusid karatšaid alaanide varafeodaalsesse riiki. Mongoli–tatarlaste survel liikusid nad kõrgemale mäestikualadele. 1828. aastal ühendati karatšaide asualad Venemaaga.[3]
Karatšaide traditsiooniline tegevusala on olnud mägikarjandus.
12. oktoobril 1943 võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium vastu otsuse karatšaide deporteerimise kohta. 2. novembril 1943 küüditati 69 267 karatšaid Kasahstani ja Kõrgõzstani. 1957. aastal karatšaid rehabiliteeriti osaliselt ja neil lubati oma kodupaika tagasi pöörduda.
Viited
muuda- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. juuni 2016. Vaadatud 2. juunil 2013.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Päring Statistikaameti andmebaasis
- ↑ Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 226