Luis Buñuel
Luis Buñuel Portolés (22. veebruar 1900 Calanda – 29. juuli 1983 México) oli hispaania filmirežissöör, sürrealist.
Luis Buñuel | |
---|---|
Sünniaeg | 22. veebruar 1900 |
Surmaaeg |
29. juuli 1983 (83-aastaselt) México |
Amet | fotograaf, lavastaja |
Teda loetakse üheks olulisimaks filmilavastajaks kino ajaloos[1].
Buñuel sündis Aragónis Terueli provintsis Calandas Leonardo Buñueli ja Maria Portolési vanima lapsena. Tal olid vennad Alfonso ja Leonardo ning õed Alicia, Concepción, Margarita ja Maria.
Kui Buñuel oli kõigest neli ja pool kuud vana, kolisid tema vanemad Saragossasse, kus nad kuulusid linna kõige jõukamate perede hulka. Buñuel sai hariduse jesuiitide ranges erakoolis Colegio del Salvador.
Kaks aastat enne kooli lõpetamist juhtus enne õppeaasta viimast eksamit, mille aineks oli maailma ajalugu, et kooli proktor lõi ja solvas Buñueli. Poiss tegi eksami ära, kuid ei läinud enam kunagi sellesse kooli tagasi, väites vanematele, et ta visati välja, kuigi see polnud tõsi, vastupidi, ta sai sellel eksamil kõrgeima hinde. Buñuel lõpetas keskhariduse omandamise kohalikus avalikus koolis.
1917 astus ta Madridi Ülikooli, mis tänapäeval kannab nime Madridi Complutense Ülikool. Algul õppis ta agronoomiat, siis tööstuse planeerimist ja lõpuks filosoofiat. Ülikoolis sai ta lähedaseks sõbraks maalikunstnik Salvador Dalí ja luuletaja Federico García Lorcaga.
1925 asus Buñuel Pariisi, kus hakkas tööle Intellektuaalse Koostöö Rahvusvahelise Ühingu sekretärina. Hiljem sai ta tööd režissöör Jean Epsteini assistendina, osaledes 1926–1928 kolme filmi tegemises.
Sel ajal tutvus ta Jeanne Rucarit, kellega 1934 abiellus. Abielust sündis kaks poega, Juan-Luis ja Rafael.
1929 tootis Buñuel oma esimese filmi "Andaluusia koer". See on 16 minutit pikk tummfilm. Kõrvalosas näitlesid filmis ka Buñuel ja Dalí, kuigi tiitrites pole nende nimesid kirjas. Prantsuse sürrealistlik liikumine võttis selle filmi entusiastlikult vastu ning seda näidatakse filmiühingutes tänapäevani.
1930 valmis Buñueli järgmine film "Kuldajastu", mis oli saanud inspiratsiooni markii de Sade'i teosest "120 päeva Soodomas". Film oli 63 minutit pikk ning ründas katoliiklust nagu eelminegi film, ainult veel teravamalt. Politsei keelustas selle filmi 50 aastaks.
Seejärel naasis Buñuel Hispaaniasse. 1933 valmis tal 27 minuti pikkune film "Leivata maa", mida on nimetatud nii dokumentaalfilmiks kui ka maailma esimeseks pseudodokumentaalfilmiks. Filmi tegevus toimus Extremaduras, mis oli tollal üks Hispaania vaeseimaid piirkondi, nii vaene, et seda nimetati leivata maaks. Film oli Hispaanias keelustatud kuni Hispaania kodusõjani.
Filmid
muudaTunnustus
muuda- Nominatsioon 1978. aastal parima mugandatud stsenaariumi kategoorias filmi "See ebamäärane ihalduste objekt" eest
Cannes'i filmifestivali auhind
- Kuldne Palmioks 1961. aastal filmi "Viridiana" eest
Veneetsia filmifestivali auhind
- FIPRESCI auhind 1965. aastal filmi "Erak Simeon" eest
- Žürii eriauhind 1965. aastal filmi "Erak Simeon" eest
- Kuldlõvi 1967. aastal filmi "Päevane kaunitar" eest
- Pasinetti auhind 1967. aastal parima filmi kategoorias filmi "Päevane kaunitar" eest
- Elutöö Kuldlõvi 1982. aastal
Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhind
- 1974. aastal parima stsenaariumi kategoorias filmi "Kodanluse diskreetne võlu" eest
Viited
muuda- ↑ 25 kõige mõjukamat režissööri läbi ajaloo välja otsitud 23.07.10
Välislingid
muuda- Olev Remsu "Kuidas saada kuulsaks?" Filmide "Andaluusia koer" ja "Kuldajastu" analüüs. Sirp, 24. august 2018
- Luis Buñuel andmekogus IMDb (inglise)