Barbara McClintock
Barbara McClintock (16. juuni 1902 – 2. september 1992) oli ameerika teadlane, üks tunnustatumaid tsütogeneetikuid maailmas, Nobeli auhinna laureaat.
| Barbara McClintock | |
|---|---|
_shown_in_her_laboratory_in_1947.jpg) Barbara McClintock (1947) | |
| Sündinud |
16. juuni 1902 Hartford, Connecticut, Ameerika Ühendriigid |
| Surnud |
2. september 1992 (90-aastaselt) Huntington, New York, Ameerika Ühendriigid |
| Alma mater | Cornelli Ülikool |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusala(d) | tsütogeneetika |
| Töökohad |
Missouri Ülikool Cold Spring Harbori Laboratoorium |
| Tunnustus |
National Medal of Science (1970) Nobeli meditsiiniauhind (1983) Benjamin Franklini medal (1993) |
Ta pälvis 1983. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna transponeeruvate elementide avastamise eest.
Aastal 1972 sai ta Cornelli Ülikoolis doktorikraadi botaanikas. Seal oli tal juhtiv roll maisi tsütogeneetika uuringutes. See valdkond jäi tema huviorbiiti kogu töökarjääri jooksul. 1920ndate lõpus uuris McClintock kromosoome ning kuidas nad käituvad maisi paljunemisel. Tema töödel oli teedrajav roll: ta arendas välja tehnika, et nähtavaks teha maisikromosoomid ja kasutas mikroskoopilist analüüsi, et demonstreerida paljusid geneetika alusideid, kaasa arvatud ristsiirde käigus toimuvat geneetilist rekombineeriumist, mis leiab aset meioosis, kus kromosoomid vahetavad omavahel juppe. McClintock lõi esimese maisi geneetilise kaardi, ühendades kromosoomiregioonid füüsiliste tunnustega, ning ta näitas telomeeride ja tsentromeeride rolli – kromosoomi piirkonnad, mis on tähtsad geneetilise informatsiooni säilitamiseks.
TunnustusRedigeeri
- 1944 – valiti USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmeks
- 1946 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks
- 1959 – valiti Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liikmeks
- 1970 – National Medal of Science
- 1981 – Thomas Hunt Morgani medal
- 1983 – Nobeli meditsiiniauhind
- 1989 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi välisliikmeks
- 1993 – Benjamin Franklini medal
