Abu Dhabi
Abu Dhabi on Abu Dhabi emiraadi ja Araabia Ühendemiraatide pealinn. Linn paikneb Abu Dhabi saarel Pärsia lahes veerandi kilomeetri kaugusel Araabia poolsaare idarannikust. Mandriga ühendab linna kaks maanteesilda.
| Abu Dhabi | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
 | |||
| Pindala |
972 km²  | ||
| Elanikke | 1 450 000 (2018) | ||
|
| |||
| Koordinaadid | 24° 27′ N, 54° 24′ E | ||
  | |||
Rahvastik muuda
2018. aasta algul elas linnas hinnanguliselt 1,45 miljonit inimest. 80% elanikkonnast moodustavad immigrandid, peamiselt võõrtöölised Indiast, Pakistanist, Egiptusest, Filipiinidelt ja Suurbritanniast. Abu Dhabi on elanike arvult Araabia Ühendemiraatide suuruselt teine linn.
Rahvaloenduste andmetel elas 1980. aastal Abu Dhabis 243 257, 1990. aastal 283 361 ja 1995. aastal 398 695 elanikku. Nii on viimase kahekümne aastaga rahvaarv enam kui kahekordistunud.
Ajalugu muuda
Abu Dhabi on asutatud 1760. aastal. Linna asutamise kohta räägitakse sellist legendi. Ühest oaasist pärit araablastest jahimehed jälitasid kõrbes gaselli. Gasell põgenes kaua aega nende eest, suundudes lõpuks Pärsia lahe rannikule, kus viskus merelainetesse ja ujus lähedal asuvale saarele. Jahimehed jälitasid teda üle vee saarele ja gasell juhtis oma väsinud jälitajad imeilusa puhta veega allika juurde. Tänutäheks kinkisid jahimehed talle elu, allika lähedale loodud asula nimetasid aga Abu Dhabiks, mis eesti keelde tõlgituna tähendab 'gaselli isa'.
Abu Dhabist kujunes peatselt samanimelise emiraadi keskus, kuid kuni 20. sajandi teise pooleni oli linn majanduslikult vähearenenud. Seal elati peamiselt suveperioodil, mil Pärsia lahes sai tegeleda pärli- ja kalapüügiga. Enamik elamuid olid rajatud palmiokstest, jõukamad perekonnad elasid savionnides.
Linn hakkas jõudsalt arenema peale nafta avastamist 1958. aastal. Rajati esimesed betoonelamud ja 1961 ehitati esimene kõva kattega tee. Arengule lisas kiirust 1966 emiraadis läbi viidud paleepööre ja Araabia Ühendemiraatide iseseisvumine 1971. aastal. Neljakümne aastaga on linn tundmatuseni muutunud, kujunedes kaasaegseks kõrghoonetega pangandus- ja kaubanduskeskuseks.
Majandus muuda
Linna ärielu on koondunud põhjapoolsetesse kvartalitesse, kus domineerib kaasaegne hoonestus ja on hulgaliselt pilvelõhkujaid. Seetõttu nimetatakse mainitud osa Abu Dhabist ka Lähis-Ida Manhattaniks. Abu Dhabi saarest 500 meetri kaugusel asuv Sadiati saar kavandatakse tulevikus samuti kasutusele võtta äri- ja elamupiirkonnana. Linna on plaanis rajada metroo.
Linn on oluline pangandus- ja kaubanduskeskus, kuid tähtsat rolli etendab ka turism. 2005. aastal avati Abu Dhabis üks maailma luksuslikumaid hotelle, riigile kuuluv Emirates Palace Hotel. Suurtööstusi linnas ei paikne, kuid see on mitmete juhtivate naftakompaniide büroode asukohaks.
1981. aastast teenindab linna 30 kilomeetri kaugusel mandril asuv rahvusvaheline lennujaam. Mereühendus on tagatud Abu Dhabis asuva Mina' Zayidi süvaveesadama kaudu.
Kirjandus muuda
- Lara Dunston ja Sarah Monaghan. Dubai ja Abu Dhabi. (Silmaringi reisijuht). Inglise keelest tõlkinud Margus Elings, toimetaja Helen Kõrgesaar. [Tallinn]: Koolibri, 2009. ISBN 9789985024645