2022. aasta taliolümpiamängud
2022. aasta taliolümpiamängud (hiina 第二十四届冬季奥林匹克运动会; pinyin: Dì Èrshísì Jiè Dōngjì Àolínpǐkè Yùndònghuì) olid XXIV taliolümpiamängud, mis toimusid Pekingis Hiinas 4.–20. veebruarini 2022.
Pekingis olid varem toimunud ka 2008. aasta suveolümpiamängud ja sellega sai Pekingist esimene linn, mis on korraldanud nii suve- kui taliolümpiamänge. Lisaks Pekingile toimusid võistlused Pekingi lähedal Yanqingi linnarajoonis ja Zhangjiakous Chongli linnarajoonis.
2022. aasta taliolümpiamängudel peeti 15 spordialal kokku 109 võistlust. Esimest korda oli kavas seitse võistlusala: vigursuustamises meeste ja naiste big air ning vigurhüpete segavõistlus, bobisõidus naiste ühebobisõit, suusahüpetes segavõistlus, lumelaulusõidus krossisõidu segavõistlus ning lühirajauisutamises segateatesõit.
2022. aasta taliolümpiamängudel osales 2861 sportlast 91 riigist. Esimest korda osalesid Saudi Araabia ja Haiti. Eestit esindas taliolümpiamängudel 26 sportlast.[1] Kelly Sildaru võitis pargisõidus pronksmedali.
Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia toimus Pekingi Rahvusstaadionil.
Kandideerinud linnad
muudaSoovist kandideerida teatasid järgmised linnad:
- Sarajevo (Bosnia ja Hertsegoviina)
- Oslo (Norra)[2][3]
- München (Saksamaa)
- Barcelona (Hispaania)[4]
- Lviv (Ukraina)[5]
- Almatõ (Kasahstan)[6]
- Peking/Zhangjiakou (Hiina)[7]
- Nice (Prantsusmaa)
Kandideerimistaotluste esitamise tähtaeg oli 14. november 2013. Tähtajaks esitasid taotluse kolm linna: Almatõ, Oslo ja Peking. 2014. aasta oktoobris loobus Oslo oma kandidatuurist.[8] Rahvusvaheline Olümpiakomitee 127. istungil 31. juulil 2015 Kuala Lumpuris valiti korraldajalinnaks Peking, mis edestas Almatõd häältega 44:40.[9]
Ajakava
muudaOC | Avamine | ● | Eelvõistlus | 1 | Finaal | EG | Näidisgala | CC | Lõpetamine |
Alad/veebruar | 2. K |
3. N |
4. R |
5. L |
6. P |
7. E |
8. T |
9. K |
10. N |
11. R |
12. L |
13. P |
14. E |
15. T |
16. K |
17. N |
18. R |
19. L |
20. P |
Alad | |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Tseremooniad | OC | CC | — | ||||||||||||||||||
Mäesuusatamine | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 11 | |||||||||
Laskesuusatamine | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 2 | 1 | 1 | 1 | 1 | 11 | ||||||||||
Bobisõit | ● | 1 | 1 | ● | 1 | 1 | 4 | ||||||||||||||
Murdmaasuusatamine | 1 | 1 | 2 | 1 | 1 | 1 | 1 | 2 | 1 | 1 | 12 | ||||||||||
Jääkeegel | ● | ● | ● | ● | ● | ● | 1 | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | 1 | 1 | 3 | |
Iluuisutamine | ● | ● | 1 | ● | 1 | ● | 1 | ● | 1 | ● | 1 | EG | 5 | ||||||||
Vigursuusatamine | ● | 1 | 1 | ● | 1 | 1 | 1 | ● | 2 | 1 | 1 | 1 | 2 | 1 | 13 | ||||||
Jäähoki | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | ● | 1 | ● | ● | 1 | 2 | ||
Kelgutamine | ● | 1 | ● | 1 | 1 | 1 | 4 | ||||||||||||||
Kahevõistlus | 1 | 1 | 1 | 3 | |||||||||||||||||
Lühirajauisutamine | 1 | 2 | 1 | 1 | 2 | 2 | 9 | ||||||||||||||
Skeleton | ● | 1 | 1 | 2 | |||||||||||||||||
Suusahüpped | 1 | 1 | 1 | ● | 1 | 1 | 5 | ||||||||||||||
Lumelauasõit | ● | 1 | 1 | 2 | 1 | 2 | 1 | 1 | ● | 2 | 11 | ||||||||||
Kiiruisutamine | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 2 | 1 | 1 | 2 | 14 | ||||||||
Päevas finaale | 0 | 0 | 0 | 6 | 7 | 8 | 10 | 6 | 8 | 6 | 7 | 6 | 6 | 9 | 7 | 6 | 4 | 9 | 4 | 109 | |
Kumulatiivselt kokku | 0 | 0 | 0 | 6 | 13 | 21 | 31 | 37 | 45 | 51 | 58 | 64 | 70 | 79 | 86 | 92 | 96 | 105 | 109 | ||
Veebruar/alad | 2. K |
3. N |
4. R |
5. L |
6. P |
7. E |
8. T |
9. K |
10. N |
11. R |
12. L |
13. P |
14. E |
15. T |
16. K |
17. N |
18. R |
19. L |
20. P |
Kokku alasid |
Võistluspaigad ja rajatised
muudaPekingis
muuda- Olympic Green-ala
- Pekingi Rahvusstaadion – ava- ja lõputseremoonia ning autasustamistseremooniad
- Pekingi Riiklik Veekeskus – jääkeegel
- National Indoor Stadium – jäähoki
- National Speed Skating Oval – kiiruisutamine
- Olümpiaküla
- Capital Indoor Stadium – lühirajauisutamine ja iluuisutamine
- Wukesong Sports Centre – jäähoki
- Big Air Shougang – lumelauasõit ja vigursuusatamine (big air)
- China National Convention Center – pressikeskus
Yanqingi linnarajoonis
muuda- National Alpine Skiing Centre – mäesuusatamine
- National Sliding Centre – kelgutamine, bobisõit ja skeleton
- Olümpiaküla
Zhangjiakous
muuda- National Biathlon Centre – laskesuusatamine
- National Cross-Country Skiing Centre – murdmaasuusatamine ja kahevõistlus
- National Ski Jumping Centre – suusahüpped ja kahevõistlus
- Genting Snow Park – lumelauasõit ja vigursuusatamine
- Zhangjiakou Medals Plaza – autasustamistseremooniad
- Olümpiaküla
Avatseremoonia
muuda2022. aasta taliolümpiamängude avatseremoonia toimus 4. veebruaril Pekingi Rahvusstaadionil.
Avatseremoonia lavastas Hiina filmilavastaja ja -produtsent Zhang Yimou, kes oli varem lavastanud ka 2008. aasta suveolümpiamängude ava- ja lõputseremoonia.
Avatseremoonial kandsid olümpiatuld lühirajauisutajad Yang Yang, Zhou Yang ja Li Yan, kiiruisutaja Zhao Weichang ning kergejõustiklane Su Bingtian. Olümpiatule süütasid murdmaasuusataja Dinigeer Yilamujiang ja kahevõistleja Zhao Jiawen.[10]
Olümpiamängud avas Hiina Rahvavabariigi president Xi Jinping. Sportlaste nimel andis olümpiavande murdmaasuusataja Wang Qiang ja lumelauasõitja Liu Jiayu, kohtunike nimel Tao Yongchun ning treenerite nimel Ji Xiao'ou.
Eesti lippu kandsid avatseremoonial vigursuusataja Kelly Sildaru ja murdmaasuusataja Martin Himma.[10]
Avatseremooniat väisasid teiste seas Argentina president Alberto Fernández, Poola president Andrzej Duda, Venemaa president Vladimir Putin, ÜRO peasekretär António Guterres, Kambodža kuningas Norodom Sihamoni, Saudi Araabia kroonprints Muḩammad bin Salmān, Luksemburgi suurhertsog Henri, Monaco vürst Albert II ja Katari emiir Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī.
Osalenud riigid
muuda2022. aasta taliolümpiamängudel osales 91 riiki. Esimest korda osalesid Haiti ja Saudi Araabia. Ameerika Samoa osales 2022. aastal taliolümpiamängudel esimest korda pärast 1994. aastat, Trinidad ja Tobago esimest korda pärast 2002. aastat ning Peruu ja USA Neitsisaared pärast kaheksa-aastast pausi. 2022. aasta taliolümpiamängudele kvalifitseerus ka üks Keenia sportlane, kuid osavõtust loobuti.[11]
Eesti sportlaste osalemine
muuda- Vaata ka: Eesti 2022. aasta taliolümpiamängudel
2022. aasta taliolümpiamängudel esindas Eestit 26 sportlast:[12]
- Vigursuusatamises: Kelly Sildaru
- Iluuisutamises: Eva-Lotta Kiibus, Aleksandr Selevko
- Kahevõistluses: Kristjan Ilves
- Kiiruisutamises: Marten Liiv
- Murdmaasuusatamises: Aveli Uustalu, Kaidy Kaasiku, Keidy Kaasiku, Mariel Merlii Pulles, Tatjana Mannima, Alvar Johannes Alev, Henri Roos, Marko Kilp, Martin Himma.
- Mäesuusatamises: Kaitlyn Vesterstein, Tormis Laine
- Laskesuusatamises: Johanna Talihärm, Regina Oja, Susan Külm, Tuuli Tomingas, Kalev Ermits, Kristo Siimer, Raido Ränkel, Rene Zahkna
- Suusahüpetes: Artti Aigro, Kevin Maltsev
Medalitabel
muudaKoht | Riik | Kuld | Hõbe | Pronks | Kokku |
---|---|---|---|---|---|
1. | Norra (NOR) | 16 | 8 | 13 | 37 |
2. | Saksamaa (GER) | 12 | 10 | 5 | 27 |
3. | Hiina (CHN) | 9 | 4 | 2 | 15 |
4. | USA (USA) | 8 | 10 | 7 | 25 |
5. | Rootsi (SWE) | 8 | 5 | 5 | 18 |
6. | Holland (NED) | 8 | 5 | 4 | 17 |
7. | Austria (AUT) | 7 | 7 | 4 | 18 |
8. | Šveits (SUI) | 7 | 2 | 5 | 14 |
9. | VOK (ROC) | 6 | 12 | 14 | 32 |
10. | Prantsusmaa (FRA) | 5 | 7 | 2 | 14 |
11. | Kanada (CAN) | 4 | 8 | 14 | 26 |
12. | Jaapan (JPN) | 3 | 6 | 9 | 18 |
13. | Itaalia (ITA) | 2 | 7 | 8 | 17 |
14. | Lõuna-Korea (KOR) | 2 | 5 | 2 | 9 |
15. | Sloveenia (SLO) | 2 | 3 | 2 | 7 |
16. | Soome (FIN) | 2 | 2 | 4 | 8 |
17. | Uus-Meremaa (NZL) | 2 | 1 | 0 | 3 |
18. | Austraalia (AUS) | 1 | 2 | 1 | 4 |
29. | Suurbritannia (GBR) | 1 | 1 | 0 | 2 |
20. | Ungari (HUN) | 1 | 0 | 2 | 3 |
21. | Belgia (BEL) | 1 | 0 | 1 | 2 |
21. | Tšehhi (CZE) | 1 | 0 | 1 | 2 |
21. | Slovakkia (SVK) | 1 | 0 | 1 | 2 |
24. | Valgevene (BLR) | 0 | 2 | 0 | 2 |
25. | Hispaania (ESP) | 0 | 1 | 0 | 1 |
25. | Ukraina (UKR) | 0 | 1 | 0 | 1 |
27. | Eesti (EST) | 0 | 0 | 1 | 1 |
27. | Läti (LAT) | 0 | 0 | 1 | 1 |
27. | Poola (POL) | 0 | 0 | 1 | 1 |
Kokku | 109 | 109 | 109 | 327 |
Viited
muuda- ↑ "Eesti lähetab Pekingi taliolümpiale 26 sportlast" Postimees, 21. jaanuar 2022
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. juuli 2013. Vaadatud 11. oktoober 2021.
{{cite web}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Norralased ütlesid Oslo olümpiale «jah»". Postimees.ee. 10.9.2013. Vaadatud 24.1.2022
- ↑ http://w1.bcn.cat/candidatura2022/
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. mai 2013. Vaadatud 11. oktoober 2021.
{{cite web}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. juuli 2014. Vaadatud 6. august 2014.
{{cite web}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. august 2014. Vaadatud 6. augustil 2014.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Oslo tegi ROKile ebameeldiva üllatuse". Postimees Sport. 2. oktoober 2014. Vaadatud 31.07.2015
- ↑ "2022. aasta taliolümpialinnaks valiti Peking". ERR Sport. 31. juuli 2015. Vaadatud 31.07.2015
- ↑ 10,0 10,1 "Pekingis avati taliolümpiamängud". sport.err.ee. 4.2.2022. Vaadatud 6.2.2022
- ↑ "Kenya withdraws from Beijing Winter Olympics". Daily Nation. 18.1.2022. Vaadatud 4.2.2022
- ↑ "Eesti lähetab Pekingi taliolümpiale 26 sportlast". postimees.ee. 21.1.2022. Vaadatud 24.1.2022
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: 2022. aasta taliolümpiamängud |