Venemaa sissetung Ukrainasse

24. veebruaril 2022 alanud Venemaa sissetung Ukrainasse
(Ümber suunatud leheküljelt Venemaa sissetung Ukrainasse (2022))

Venemaa sissetung Ukrainasse on 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa sõjaline sissetung ja rünnak Ukraina iseseisvuse vastu.[11] See on osa 2014. aastal alanud Vene-Ukraina sõjast, mille Venemaa valitsejad intensiivistasid 2021. aasta lõpus.

Venemaa sissetung Ukrainasse
Osa Vene-Ukraina sõjast
Päripäeva ülalt vasakult:
Põlevad autod Harkivi-Kiievi teel • Inimesed varjumas Kiievi metroos • Elurajoonide purustamine Harkivis, Tšernihivis ja Kiievis • Ohtõrka SEJ
Kaart: olukord seisuga 31.03.2023
  Ukraina Vabariigi kontrollitud alad
  Venemaa Föderatsiooni ja separatistide okupeeritud alad
Detailsem kaart (ingliskeelne Vikipeedia)
Toimumisaeg 24. veebruar 2022 kuni praeguseni
Toimumiskoht Ukraina
Osalised
Flag of Ukraine.svg Ukraina
Väejuhid või liidrid
Jõudude suurus
  • Flag of Russia.svg Venemaa:
  • ~175 000 kuni 190 000
  • Flag of Donetsk People's Republic.svg Donetski RV:
  • 20 000
  • Flag of the Luhansk People's Republic.svg Luhanski RV
  • 14 000
Kaotused
Suurbritannia hinnangul (24.02–29.06):[2]
  • 25 000 langenut

Ukraina väitel (24.02–09.08):[3][4]

  • 42 640 langenut
  • 98 000 – 117 000 haavatut

USA ja Eesti hinnangul (24.02–20.07):[5][6]

  • 15 000 langenut
  • 45 000 haavatut

USA hinnangul (24.02–08.08):[7]

  • 70 000 – 80 000 langenut ja haavatut
Venemaa väitel (24.02–16.04):[8]
  • 23 367 langenut

USA hinnangul (24.02–19.04):[9]

  • 5500 – 11 000 langenut
  • 18 000+ haavatut

Ukraina väitel (24.02–03.06):

  • 10 000 langenut
  • 30 000 haavatut

08.01.2023:

EelluguRedigeeri

  Pikemalt artiklis Vene-Ukraina sõda

2021Redigeeri

Kevadel 2021 täheldas USA ja Suurbritannia luure Venemaa vägede koondumist Ukraina piiri äärde. Märtsi alguses teatas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Ruslan Homtšak, et Venemaa on toonud Ukraina idapiiri lähedale ja Krimmi juurde 28 taktikalist pataljonigruppi (20–25 tuhat sõdurit)[12].[13] Aprilli alguses 2021 oli Ukraina piirivalveülema hinnangul Krimmis ja kuni 40 km kaugusel piirist kokku 85 000 Venemaa sõdurit. Venemaa sõdurite arv Ukraina piiri lähedal oli Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki sõnul suurim pärast 2014. aastat.[14] Venemaa pool kinnitas, et 2021. aastal viiakse Volgogradist Krimmi Feodossijasse üle õhudessantväelaste brigaad (umbes 4000 sõdurit)[15].[16] Vägesid toodi juurde isegi Siberist.[17] Ukraina ja Lääne ametiisikute sõnul oli ebaselge, kas tegu on ettevalmistusega Ukraina ründamiseks; analüütikute arvates oli tegu pigem sõnumi saatmisega.[18] Conflict Intelligence Teami analüütiku Ruslan Levijevi arvates tahtis Venemaa näidata, et tal on endiselt mõju Ukrainale, Ameerika Ühendriikidele ja teistele riikidele ega tolereeri sanktsioone ega muid aktsioone, mille eesmärk on sundida teda Krimmi Ukrainale tagastama või muutma asjade kulgu Ukrainas.[19]

2021. aasta novembris ilmusid ajakirjandusse teated, et USA luureandmed näitasid Vene vägede koondumist Ukraina piiridele. USA hinnangul valmistus Venemaa juba siis ulatuslikuks sissetungiks Ukrainasse Krimmist, Venemaa piirilt ja Valgevene kaudu umbes 100 000 sõduriga. Lääneriigid alustasid konsultatsioone sanktsioonide ettevalmistamiseks sõjalise konflikti korral. Venemaa president Vladimir Putin eitas sissetungiplaane.[20]

3. detsembril 2021 hindas USA sissetungivate vägede suuruseks 175 000 sõdurit. USA president Joe Biden teatas, et teeb sissetungi Venemaale väga raskeks.[21]

Detsembris esitas Venemaa NATO-le, OSCE-le ja lääneriikidele ultimaatumi "julgeolekugarantiide" saamiseks, milles nõudis NATO taandumist Venemaa piiririikidest 1997. aasta piiridesse, avalikku loobumist NATO laienemisest (sh Ukraina, Gruusia ja Moldova liikmesuse välistamist) ning Venemaa suuremat sõnaõigust Euroopa julgeolekustruktuurides. Venemaa asevälisministri Aleksandr Gluško väitel pidid "ettepanekud" sõja ära hoidma. Ukraina avaldas soovi, et lääneriigid lükkaksid ebarealistlikud nõudmised tagasi. Jaanuaris toimunud NATO-Vene nõukogu istungi järel, kus ultimaatumile vastati suuliselt, soovis Venemaa kirjalikke vastuseid, mis olid samuti eitavad. Lisaks toimus 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses arvukalt mitmel tasemel kohtumisi Lääne ja Venemaa diplomaatide ja poliitikute vahel, kuid ükski neist ei lõppenud Vene võimude hinnangul neile rahuldavalt.[22][23][24][25][26][27][28][29][30][31]

2022Redigeeri

25. jaanuaril peetud lääneriikide juhtide videokõnes lepiti kokku ühises sanktsioonide rakendamises Venemaa sissetungi korral. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas Ukrainale uut 1,2 miljardi euro suurust finantsabipaketti.[32]

Aastal 2022 suurendasid mitmed riigid relvatarneid Ukrainasse ja NATO tugevdas sõjalist valmisolekut Ukraina lähisriikides. Paljude riikide esindused alustasid hiljemalt veebruari keskel oma töötajate evakueerimist Ukrainast. Ühendkuningriik, Ühendriigid ja Iisrael viisid oma saatkonnad Lvivi, Ühendriigid hiljem Varssavisse. Paljude riikide saatkonnad palusid oma kodanikel vältida reisimist Ukrainasse või piirnevatesse Venemaa oblastitesse (sealhulgas Krasnodari kraisse), või sealt viivitamatult lahkuda. Mitmed Euroopa lennuettevõtted tühistasid oma lennud nii Ukraina pealinna Kiievisse kui ka Odessasse.

2022. aasta veebruari keskpaigaks oli Venemaa koondanud Ukraina põhja-, ida-, lõuna- ja edelapiiri lähedusse vähemalt 200 000 sõjaväelase suuruse väekontingendi ja jätkas vägede koondamist.[33]

  • 13. veebruaril alustas OSCE oma töötajate evakueerimist Donetskist.[34]
  • 18. veebruaril teatas Moskva toetatud Ida-Ukraina separatistide liider Denõss Pušõlin, et alustatud on piirkonna tsiviilelanikkonna (eelisjärjekorras naiste, laste ja eakate) tsentraliseeritud evakueerimisega Rostovi oblastisse Venemaal.[35]
  • 19. veebruaril kirjutasid Ida-Ukraina separatistide liidrid Denõss Pušõlin (nn DRV) ja Leonid Passitšnõk (nn LRV) alla mobilisatsioonimäärustele, kutsudes 18-55-aastaseid mehi, kes suudavad relva käes hoida, endast teada andma sõjaväekomissariaatidele.[36]
  • 20. veebruaril jäid Vene väed pärast õppusi ("Союзная решимость – 2022") edasi Valgevenesse.[37]
  • 21. veebruaril andis Kreml teada, et Vladimir Putin plaanib tunnustada separatistlikke nn rahvavabariike Donbassis.[38]
  • 22. veebruaril algas Vene vägede voorimine rahuvalvamise egiidi all Donbassi.[39] Ameerika Ühendriigid teavitasid sanktsioonidest Donetski ja Luhanski piirkondadele, keelates nendega igasugused kaubandussuhted, nende rahastamise või sealsed investeeringud. Ukraina taotles Venemaa ebaseaduslike sammude tõttu ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralise istungi kokku kutsumist. Berliin otsustas peatada Vene-Saksa gaasijuhtme Nord Stream 2 projekti, andmata sellele tegevusluba. Venemaa Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu toetasid mõlemad hääletusel nn rahvavabariikide tunnustamist, Venemaa loob nendega diplomaatilised suhted saatkondade tasemel. Ukraina Ülemraada esitas seaduseelnõu sõjaseisukorra väljakuulutamiseks Donetski ja Luhanski oblastis, transpordiühenduste peatamiseks Venemaaga ning riigipiiri sulgemiseks Valgevene ja Venemaaga.
  • 23. veebruaril alustati Ukrainas presidendi korraldusel reservväelaste teenistusse kutsumist, kuid president välistas esialgu üldmobilisatsiooni väljakuulutamise.[40]

Sõjategevus 2022. aastalRedigeeri

Veebruar–märtsRedigeeri

  Pikemalt artiklis Venemaa sissetung Ukrainasse – I etapp

Sõjategevuse esimene etapp hõlmab ajavahemikku 24. veebruarist 2022, mil Venemaa alustas sõjalist sissetungi Ukrainasse kuni 7. aprillini 2022, kui Venemaa Ida sõjaväeringkonna poolt põhjarindele paigutatud väeosad tõmmati Kiievi pealetungi suunalt tagasi kavatsusega paigutada need ringi Donbassi piirkonda.

Aprill–augustRedigeeri

  Pikemalt artiklis Venemaa sissetung Ukrainasse – II etapp

Sõjategevuse teine etapp hõlmab ajavahemikku 8. aprillist 2022, mil raskete lahingute toimumise piirkond nihkus Ukraina lõuna- ja idaossasse, kuni 11. septembrini 2022, kui Ukraina väed alustasid suurte Harkivi oblasti piirkondade ja mitmete linnade nagu Kupjansk, Izjum jt vabastamist.

September–novemberRedigeeri

  Pikemalt artiklis Venemaa sissetung Ukrainasse – III etapp

Sõjategevuse kolmas etapp hõlmab ajavahemikku 12. septembrist 2022, mil Ukraina väed vallutasid lõunas ja idas vastupealetungi käigus olulisel hulgal oma territooriumi tagasi, kuni 9. novembrini 2022 kui Ukraina väed surusid okupandid välja Hersonist.

DetsemberRedigeeri

  Pikemalt artiklis Venemaa sissetung Ukrainasse – IV etapp

Sõjategevuse neljas etapp hõlmab ajavahemikku alates 10. novembrist 2022, mil Ukraina vasturünnakud ida- ja lõunasuunal lõppesid, kuni tänase päevani.

Sõjategevus 2023. aastalRedigeeri

Jaanuar–veebruarRedigeeri

  Pikemalt artiklis Venemaa sissetung Ukrainasse – IV etapp

Rahvusvaheline vastukajaRedigeeri

Euroopa LiitRedigeeri

27. veebruari õhtul teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Euroopa Liidu õhuruumi sulgemisest eranditult kõigile Venemaa õhusõidukitele ning Venemaa teabekanalite (RT, Sputnik) saadete edastamise keelustamisest Euroopa Liidu riikides; lisaks andis ta teada täiendavatest sanktsioonidest Valgevene režiimi vastu.[41] Esmakordselt eraldati Euroopa Liidu eelarvest raha (~450 miljonit eurot) sõjatehnika soetamiseks, et seda Ukrainale saata.[42] Ursula von der Leyen teatab 27. veebruaril, et Ukraina peaks kuuluma Euroopa Liitu, kuid ei kinnita selle liitumisprotsessi kiirendamist.[43]

Muu maailmRedigeeri

Paljud riigid kehtestasid Venemaale ning Valgevenele sanktsioone, blokeerisid osaliselt SWIFT-ist, külmutasid Venemaa keskpanga välisvaluuta reservid, samuti saatsid relvaabi näiteks Rootsi, Saksamaa, Holland, USA jt.[44][45][46][47] Meeleavaldused Ukraina toetuseks toimusid üle maailma.[48] Saksamaal peatati Vene gaasijuhtme Nord Stream 2 heakskiit.[49]

27. veebruaril toimusid Venemaal sõjavastased meeleavaldused 48 linnas, kus politsei pidas nendel kinni üle 2000 inimese. Alates Venemaa sissetungi algusest on Venemaa sõjavastastel meelevaldustel kinni peetud üle 5500 inimese.[50]

NATO suurendas vägede koosseisu Venemaaga piirnevatel aladel. Ämari lennuväebaasis maanduvad RAK Lakenheath U.S. F-35-d

NATO suurendas vägede koosseisu Venemaaga piirnevatel aladel, mitmed riigid suurendavad oma kaitsekulutuste osakaalu SKP-st.[51][52]

ÜRO Julgeolekunõukogus püüti võtta vastu resolutsioon, mis mõistaks Ukrainasse tungimise hukka, kuid Venemaa blokeeris selle.[53] Ukraina küsimus saadeti edasi ÜRO peaassamblee erakorralisele istungile, mis on esimene erakorraline istung pärast 1982. aasta Iisraeli okupatsiooni Golani kõrgendikel.[54]

28. veebruaril teatas Šveits, et hoolimata oma neutraliteedi poliitikast liitub ta Euroopa Liidu sanktsioonidega, külmutab venelaste varad ja sulgeb Venemaa lennukitele õhuruumi, põhjendades, et see ei lähe neutraliteedipõhimõttega vastuollu, kuna kaitseb sellega rahvusvahelist õigust.[55] Samal päeval käivitas rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC) peaprokurör Karim A.A. Khan protseduurid, mis võivad viia Venemaa vallandatud sõjategevuse uurimisele Ukrainas, kuna on põhjust arvata, et sõja käigus on toime pandud nii sõjakuritegusid kui ka inimsusvastaseid kuritegusid.[56]

2. märtsil sulges USA oma õhuruumi Venemaa lennukitele.[57]

Reaktsioon EestisRedigeeri

 
26. veebruaril Ukraina toetuseks toimunud meeleavaldus Tartus
 
Endine Vene tank T-72 Tallinnas Vabaduse väljakul. 25. veebruaril väljakule toodud tank lasti Ukraina vägede poolt puruks Venemaa sissetungi alguses 2022. aasta märtsil Kiievi lähistel[58]

26. veebruaril toimusid üle Eesti Ukraina toetuseks meeleavaldused, politsei hinnangul võis Vabaduse väljakul olla 30 000 inimest.[59] Samuti saadeti relvaabi ning korraldati raha, riiete ja tekkide kogumist.[60][61][62] Koos teiste Balti riikidega otsustati õhuruum Vene lennukitele sulgeda.[63] Reageeriti ka kultuuri- ja spordivaldkonnas, loobuti Venemaa ja Valgevene esinejatest ja sportlastest võistlustel ning kontsertidel.[64][65]

Huvi kaitseliidu ja naiskodukaitsega liitumise vastu kasvas hüppeliselt.[66][67]

AbisaadetisedRedigeeri

 
Ukraina värvides viljaveoauto paigutati Tallinna vanalinna 2022. aasta veebruari lõpus

Eestlased olid kogunud 5. märtsi seisuga suuremate organisatsioonide kaudu Ukraina toetuseks ligi 6 miljonit eurot, lisaks muud humanitaarabi. Abiorganisatsioonide vahendusel pakuti Ukraina põgenikele elukohti ligi 1600, töökohti 800, vabatahtliku abilisena on ennast kirja pannud 1500 inimest.[68]

Mai alguseks oli Eesti andnud Ukrainale kokku 230 miljoni euro väärtuses relvastust ja laskemoona.[69] Novembris ligines sõjalise abi ulatus 300 miljonile eurole.[70] 19. jaanuaril 2023 kinnitas Eesti valitsus veel 113 miljoni euro väärtuses kaudtule- ja tankitõrjerelvade ning ka laskemoona andmist Ukrainale, millega jõuab Eesti sõjaline abi Ukrainale 370 miljoni euroni.[71]

Augusti alguseks oli Eesti Pagulasabi oma rahapõhise abiprogrammiga jõudnud enam kui 43 500 leibkonnani ja laiali jaganud üle 21,5 miljoni euro.[72]

Poliitilised seisukohavõtudRedigeeri

  Pikemalt artiklis Riigikogu 2022 Ukraina sõja avaldused

Eesti Riigikogu tegi kaks avaldust seoses Venemaa sissetungieelse vägede koondamisega ning 2022. aastal Ukraina vastu rünnaku alustamisega, milles avaldas toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja mõistis hukka Venemaa Föderatsiooni alustatud sõja. Mõlemad avaldused võeti vastu. Samas jätsid 9 saadikut: Natalia Malleus, Igor Kravtšenko, Oudekki Loone, Mihhail Stalnuhhin, Maria Jufereva-Skuratovski, Dmitri Dmitrijev, Andrei Korobeinik, Martin Repinski ja Siret Kotka mõlemad avaldused allkirjastamata ja poolthääleta.

21. aprillil tunnistas Eesti Riigikogu 86 poolthäälega Venemaa sõjalise ja poliitilise tegevuse Ukraina rahva vastaseks genotsiidiks.[73]

Sõjapõgenikud EestisRedigeeri

Politsei- ja piirivalveamet loobus 27. veebruaril Eestis viibivatelt Ukraina elanikelt viisapikenduse nõudmisest. Eestis oli lühiajaline töötamine registreeritud üle 16 tuhandel Ukraina kodanikul, umbes 10 000 Ukraina kodanikul oli tähtajaline elamisluba ning 4000 Ukraina kodanikul kehtiv pikaajalise elaniku elamisluba. Siseminister teatas, et riik on valmis vastu võtma 2000 põgenikku.[74] Mai alguseks oli Eestisse jõudnud ligi 35 000 Ukraina sõjapõgenikku.[75]

Perioodil 27. veebruarist kuni 20. juunini saabus Eestisse 72 338 sõjapõgenikku Ukrainast, kellest jäi Eestisse pidama 43 123 inimest.[76] 11. augusti seisuga oli Eestisse jäänud sõjapõgenike arv ületanud 50 000 piiri.[77] Samal ajal oli Leedus ligi 62 000, Rootsis ligi 44 000, Lätis ligi 36 000 ja Soomes ligi 30 000 sõjapõgenikku.[77]

ÜlikoolidRedigeeri

Tartu Ülikool teatas 9. märtsil, et piirab Venemaa ja Valgevene kodanike vastuvõttu alates 2022. aasta sügisest: TÜ-sse pääsevad nüüd vaid Euroopa Liidu elamisloa või pikaajalise viisaga kandideerijad.[78] 2021. aastal oli Tartu Ülikooli 13 909 tudengist 1746 välisüliõpilast, neist 268 Venemaalt.[79] Märtsi algul teatas TÜ Ukraina stipendiumifondi loomisest, et toetada Ukraina päritolu üliõpilasi, samuti vabastas nad 2022. aastaks õppemaksust, pakub võimalust taotleda eritoetust, pikendas nende vastuvõtuperioodi, lõi tasuta lisaõppekohad, pakub töökohti sealt saabunud akadeemilistele töötajatele ning peatas koos teiste Eesti ülikoolidega koostöö Venemaa ja Valgevene ülikoolidega.[80] Vabariigi president, endine Tartu Ülikooli rektor Alar Karis peab vastuoluliseks ülikooli otsust piirata Venemaa ja Valgevene kodanike vastuvõttu ning leiab, et otsus tuleb millalgi üle vaadata.[81] Tallinna Tehnikaülikool kavatseb samuti Venemaa kodanike bakalaureuse ja magistriõppesse vastuvõtust loobuda.[82]

Mõju VenemaaleRedigeeri

28. veebruari hommikul langes sanktsioonide mõjul rubla kurss dollari suhtes üle 30 protsendi, selle väärtus langes börsivälises kauplemises ajaloo madalaimale tasemele, Venemaa keskpank keelas Moskva börsil kauplemist alustada. Analüütikute hinnangul algas suuremahuline raha väljavool Venemaalt, suuremad lääne investorid lahkuvad Vene turult.[83][84] Majandusanalüütik Heido Vitsuri sõnul mõjutavad rubla kukkumine ja börsi langus riigisisest majandustegevust vähe, suurema, samas pikema mõjuga on rahvusvahelist äri piiravad sanktsioonid, samuti USA keeld Venemaa keskpanga tehingutes kasutada dollarit.[85]

Nord Stream 2 AG esitab 1. märtsil pankrotiavalduse, kuna sanktsioonide tõttu pole gaasitarnijal võimalik tegutseda. Gazpromi gaasitoru Nord Stream 2 ehitus Venemaalt Saksamaale jõudis 2021. aasta septembris lõpule, ehitamine läks maksma ligi 10 miljardit dollarit. Kuid veebruaris teatas Saksamaa kantsler Olaf Scholz, et peatatakse gaasijuhtme sertifitseerimisprotsess.[86]

Venemaa suurim autotootja AvtoVAZ peatab 3. märtsil elektroonikakomponentide puuduse tõttu neljaks päevaks tootmise. Mõned päevad varem piirasid välismaised autotootjad Venemaale autode müüki ning tõstsid hindu.[87][88]

Suuremad kaupluseketid Venemaal hakkavad 4. märtsil piirama esmavajalike toidukaupade müüki.[89]

Märgatavalt on suurenenud Venemaalt väljaränne, bussireisid Eesti ja Venemaa vahel on kahekordistunud. Ränne ei alanud sõja algusega, vaid sanktsioonide kehtestamisega, teise laine tekitas rubla kursi langus. Piiriületajad on nii venelased kui ka Venemaal elanud välismaalased, kes lennuliikluse katkemise tõttu püüavad maismaad pidi Venemaalt lahkuda.[90]

Hulk Lääne suurettevõtteid teatab Venemaal ja Valgevenes tegevuse lõpetamisest või peatamisest: kütuseettevõtted, tehnoloogiafirmad, toidu- ja joogitootjad.[91]

Reitinguagentuurid Fitch ja Moody's langetasid 9. märtsil Venemaa riigireitingu tasemelt B vastavalt tasemele C ja Ca, ennustades, et riik on sanktsioonide ja piirangute tõttu peagi maksejõuetu.[92]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Глава генштаба Герасимов стал командующим войсками РФ в Украине. Что это значит? BBC News Русская служба, 11. jaanuar 2023
  2. David Bond (29. juuni 2022). "25,000 of Vladimir Putin's troops have been killed in Ukraine, says UK Defence Secretary". Evening Standard (inglise keeles). Vaadatud 22. juuli 2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. "War in Ukraine. Total approximate losses of the enemy for day 167". Ukrainska Pravda (inglise keeles). 9. august 2022. Vaadatud 9. august 2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  4. Tim Lister ja Olga Voltovych (8. juuli 2022). "Ukrainian official responds to Putin saying offensive is not "anything in earnest" yet". CNN (inglise keeles). Vaadatud 22. juuli 2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  5. Phil Stewart (21. juuli 2022). "CIA director estimates 15,000 Russians killed in Ukraine war". Reuters (inglise keeles). Vaadatud 22. juuli 2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  6. Helen Wright (21. juuli 2022). "Marran: Ukraina ei pruugi kõiki vallutatud alasid tagasi saada". ERR. Vaadatud 22. juuli 2022.
  7. "Pentagon says Russian casualties in Ukraine up to 80,000". Le Monde (inglise keeles). 8. august 2022. Vaadatud 9. august 2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  8. "Russian Defense Ministry to publish data on military deaths from Ukrainian documents". TASS (inglise keeles). 16. aprill 2022. Vaadatud 22. juuli 2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  9. Thomas Gibbons-Neff ja Michael Schwirtz (19. aprill 2022). "Russia's Thrust in Eastern Ukraine Combines Firepower and New Caution". The New York Times (inglise keeles). Vaadatud 22. juuli 2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)}
  10. ВСУ уже ликвидировали 111 тысяч оккупантов. v-variant.com.u 8. jaanuar 2023 08:58
  11. Nathan Hodge; Tim Lister; Ivana Kottasová; Helen Regan (24. veebruar 2022). "Russia launches military attack on Ukraine with reports of explosions and troops crossing border" (inglise). CNN. Vaadatud 24. veebruar 2022.
  12. Ukraine conflict: Moscow could ‘defend' Russia-backed rebels, BBC News, 9. aprill 2021.
  13. Russian 'troop build-up' near Ukraine alarms Nato, BBC News, 2. aprill 2021
  14. Ukraine conflict: Moscow could ‘defend' Russia-backed rebels, BBC News, 9. aprill 2021
  15. Russian 'troop build-up' near Ukraine alarms Nato, BBC News, 2. aprill 2021
  16. Isabelle Khurshudyan, David L. Stern, Loveday Morris, John Hudson. On Ukraine's doorstep, Russia boosts military and sends message of regional clout to Biden, https://www.washingtonpost.com/, 10. aprill 2021.
  17. Isabelle Khurshudyan, David L. Stern, Loveday Morris, John Hudson. On Ukraine's doorstep, Russia boosts military and sends message of regional clout to Biden, https://www.washingtonpost.com/, 10. aprill 2021.
  18. Isabelle Khurshudyan, David L. Stern, Loveday Morris, John Hudson. On Ukraine's doorstep, Russia boosts military and sends message of regional clout to Biden, https://www.washingtonpost.com/, 10. aprill 2021.
  19. Isabelle Khurshudyan, David L. Stern, Loveday Morris, John Hudson. On Ukraine's doorstep, Russia boosts military and sends message of regional clout to Biden, https://www.washingtonpost.com/, 10. aprill 2021.
  20. "USA luure hinnangul valmistub Kreml Ukraina ründamiseks", ERR, 22.11.2021 (vaadatud 24.02.2022)
  21. "Washington Post: Venemaa plaanib pealetungi Ukrainale kuni 175 000 sõduriga", ERR/BNS, 04.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)
  22. "Lavrov: Venemaal on vaja piiridel julgeolekugarantiisid", ERR, 02.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)
  23. "Mihkelson: vastuse Venemaa ettepanekutele peab kujundama NATO ühiselt", ERR, 22.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)
  24. "Putin: USA üritab Venemaad sõtta tõmmata", ERR, 02.02.2022 (vaadatud 24.02.2022)
  25. "Biden: kaitseme riikide õigust vabadusele ja sõltumatusele", ERR, 15.02.2022 (vaadatud 24.02.2022)
  26. Anton Aleksejev, "Venemaa hinnangul teravdab pingeid Ukraina piiri ääres lääs", ERR, 29.11.2021 (vaadatud 24.02.2022)
  27. "Venemaa: meie ettepanekud peaks sõja ära hoidma", ERR, 18.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)
  28. "Ukraina tahab, et NATO lükkaks Venemaa garantiinõude tagasi", ERR, 03.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)
  29. "Lavrov kordas Venemaa julgeolekunõudmisi ja ähvardusi", ERR, 14.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)
  30. Margus Saar, "Vseviov: Moskvale ilmselt ei meeldi lääne kirjalikud vastused enam kui suulised", ERR, 21.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)
  31. Jüri Nikolajev, "Vene meedia hinnangul Moskva kõnelused lääneriikidega läbimurret ei toonud", ERR, 16.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)
  32. "Suurriikide juhid lubasid koostööd Venemaa sissetungi korral Ukrainasse", ERR, 25.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)
  33. "Ukraine crisis: Russian claim of troop withdrawal false, says US". BBC News (inglise). 17. veebruar 2022, 11:15.
  34. Anton Zverev (13.02.2022). "OSCE monitoring mission staff pull out from eastern Ukraine". Reuters (inglise). Vaadatud 23.02.2022.
  35. "Ida-Ukraina separatistid väidavad, et alustasid inimeste evakueerimist". ERR Uudised. 18. veebruar 2022, 15:55.
  36. "Ida-Ukraina separatistid kuulutasid välja mobilisatsiooni". ERR Uudised. 19. veebruar 2022, 10:21.
  37. "Venemaa ja Valgevene pikendavad ühisõppust". ERR Uudised. 20. veebruar 2022, 13:23.
  38. "Kreml: Putin plaanib tunnustada nn Donetski ja Luganski rahvavabariike". ERR Uudised. 21. veebruar 2022, 20:21.
  39. https://maailm.postimees.ee/7459581/putin-saadab-rahuvalvajad-isehakanud-vabariikidesse
  40. "Ukraine starts drafting reservists aged 18-60 after president's order". Reuters (inglise). 23.02.2022. Vaadatud 23.02.2022.
  41. "Ukraine live updates: EU steps up response to Putin over Ukraine invasion - BBC News". BBC News (inglise). 27. veebruar 2022. Vaadatud 27. veebruar 2022, 19:05.
  42. "Euroopa Liit sulgeb õhuruumi Vene lennukitele, keelab Sputniku ja RT". ERR. 27.2.2022. Vaadatud 28.2.2022.
  43. "Ukraine is one of us and we want them in EU, Ursula von der Leyen tells Euronews". Euronews. 27.2.2022. Vaadatud 28.2.2022.
  44. "Teine osa USA relvasaadetisest jõudis Ukrainasse". ERR. 26.2.2022. Vaadatud 27.2.2022.
  45. Maria-Ann Rohemäe (27.2.2022). "ERR USA-s: analüütikute sõnul on sanktsioonidel mõju ka läänele". ERR. Vaadatud 27.2.2022.
  46. "Analüütik Kaspar Oja: SWIFT-i keelamine teeb Venemaa olukorra raskeks". ERR. 27.2.2022. Vaadatud 27.2.2022.
  47. "Saksamaa saadab Ukrainasse 1000 tankitõrjerelva ja 500 Stingerit". ERR. 26.2.2022. Vaadatud 27.2.2022.
  48. "Fotod: Üle maailma jätkuvad meeleavaldused Ukraina toetuseks". ERR. 27.2.2022. Vaadatud 27.2.2022.
  49. "Saksamaa peatab Nord Stream 2 heakskiitmise protsessi". ERR. 22.2.2022. Vaadatud 27.2.2022.
  50. "Vene monitooringugrupp: Venemaal on kinni peetud üle 2000 meeleavaldaja". ERR. 27.2.2022. Vaadatud 27.2.2022.
  51. "NATO paigutab Ida-Euroopasse vägesid juurde". ERR. 25.2.2022. Vaadatud 28.2.2022.
  52. "Scholz: Saksamaa tõstab oma kaitsekulud üle kahe protsendi SKP-st". ERR. 27.2.2022. Vaadatud 28.2.2022.
  53. "Venemaa blokeeris ÜRO julgeolekunõukogus sõda hukka mõistva resolutsiooni". ERR. 26.2.2022. Vaadatud 28.2.2022.
  54. "ÜRO julgeolekunõukogu saadab Ukraina küsimuse peaassambleele". 27.2.2022. Vaadatud 28.2.2022.
  55. "Šveits kehtestab Moskva-vastased sanktsioonid". ERR. 28.2.2022. Vaadatud 28.2.2022.
  56. "Rahvusvaheline kriminaalkohus tegi esimese sammu Ukraina sõja uurimiseks". ERR. 1.3.2022. Vaadatud 1.3.2022.
  57. "Biden "Olukorrast riigis" kõnes: USA keelab Vene lennukid oma õhuruumis". ERR. 2.3.2022. Vaadatud 2.3.2022.
  58. Fotod: hävitatud Vene tank Vabaduse väljakul; ERR uudised, 25.02.2023
  59. "Galerii: rahvarohke meeleavaldus Vabaduse väljakul Ukraina toetuseks". ERR. 26.2.2022. Vaadatud 26.2.2022.
  60. "Eesti saadab Ukrainale täiendavat relvaabi". ERR. 25.2.2022. Vaadatud 26.2.2022.
  61. Rein Sikk (25.2.2022). "Kadrina päästehoone täitub annetustega Ukrainale: kogutakse hügieenitarbeid, voodipesu, patju ja tekke". Maaleht. Vaadatud 26.2.2022.
  62. Katrin Rohtla (26.2.2022). "AITAME KOOS! Ukraina toetuseks on avatud annetusliinid". Õhtuleht. Vaadatud 26.2.2022.
  63. "Balti riigid sulgevad oma õhuruumi Vene lennukitele". ERR. 26.2.2022. Vaadatud 26.2.2022.
  64. Rasmus Voolaid (26.2.2022). "KINDEL! Eesti valitsus keelas Venemaa ja Valgevene laskesuusatajatel Otepääl võistelda, venelased on solvunud". Õhtuleht. Vaadatud 26.2.2022.
  65. "Eesti Kontsert tühistab Venemaa ja Valgevene muusikute esinemised oma kontserdimajades". Kroonika. 26.2.2022. Vaadatud 26.2.2022.
  66. Monika Metsmaa (1.3.2022). "Huvi kaitseliidu ja naiskodukaitse vastu on hüppeliselt tõusnud". Saarte Hääl. Vaadatud 5.3.2022.
  67. Madis Hindre (2.3.2022). "Ühtegi: Ukraina vastupanu näitab, et Kaitseliidu käsitlus maakaitsest on õige". ERR. Vaadatud 5.3.2022.
  68. Juhan Hepner (5.3.2022). "Eestlased on annetanud Ukraina toetuseks ligi kuus miljonit eurot". ERR. Vaadatud 5.3.2022.
  69. "Eesti sõjaline abi Ukrainale ulatub 230 miljoni euroni" ERR, 6. mai 2022
  70. "Eesti sõjaline abi Ukrainale läheneb 300 miljonile eurole" ERR, 18. november 2022
  71. "Eesti annab Ukrainale seni suurima koguse sõjalist abi" ERR, 19. jaanuar 2023
  72. "Eero Janson: inimesed Ukrainas vajavad raha, mitte asju. Neli kuud hiljem" ERR, 2. august 2022
  73. "Riigikogu tunnistas Venemaa tegevuse Ukrainas genotsiidiks" ERR, 21. aprill 2022
  74. Tõnu Karjatse (27.2.2022). "Jaani: Eesti on valmis Ukrainast põgenikke vastu võtma". ERR. Vaadatud 28.2.2022.
  75. "Eestisse on tulnud ligi 35 000 sõjapõgenikku" ERR, 2. mai 2022
  76. "Eestisse on jäänud 43 123 Ukraina sõjapõgenikku" ERR, 20. juuni 2022
  77. 77,0 77,1 "Eestisse jäänud sõjapõgenike arv ületas 50 000 piiri" ERR, 11. august 2022
  78. Marko Tooming (8.3.2022). "Tartu Ülikool piirab sügisest Venemaa ja Valgevene kodanike vastuvõttu". ERR. Vaadatud 9.3.2022.
  79. "Tartu Ülikooli statistika". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.3.2022.
  80. "Ülikooliperele vajalik teave Ukrainas toimuva sõjategevuse ajal". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.3.2022.
  81. "Karis peab TÜ otsust Vene ja Valgevene tudengite kohta vastuoluliseks". ERR. 9.3.2022. Vaadatud 9.3.2022.
  82. "Ülikoolid soovivad ühtmoodi piirata Venemaa kodanike vastuvõttu". ERR. 9.3.2022. Vaadatud 10.3.2022.
  83. "Rubla on vabalanguses, Moskva börs lükkas kauplemise õhtuni edasi". ERR. 28.2.2022. Vaadatud 28.2.2022.
  84. Kadri Põlendik (28.2.2022). "Analüütikud: toimub massiivne raha väljavool Venemaalt". ERR. Vaadatud 28.2.2022.
  85. "Vitsur: rahvusvahelise äri piiramine on rubla kukkumisest olulisem". ERR. 28.2.2022. Vaadatud 1.3.2022.
  86. "Nord Stream 2 esitas pankrotiavalduse". ERR. 1.3.2022. Vaadatud 1.3.2022.
  87. "Autotootjad piiravad Venemaal müüki ja tõstavad hindu". ERR. 1.3.2022. Vaadatud 3.3.2022.
  88. "AvtoVAZ peatab komponentide puuduse tõttu töö". ERR. 3.3.2022. Vaadatud 3.3.2022.
  89. "Venemaa kauplused hakkavad piirama esmaste toidukaupade müüki". ERR. 5.3.2022. Vaadatud 5.3.2022.
  90. Mait Ots (4.3.2022). "PPA ja bussifirma andmed näitavad Venemaalt lahkumise lainet". ERR. Vaadatud 6.3.2022.
  91. Ed Clowes (4.3.2022). "The companies that have pulled out of Russia this week". Sky. Vaadatud 6.3.2022.
  92. "Fitch langetas Venemaa reitingut veelgi ning ennustab maksejõuetust". ERR. 9.3.2022. Vaadatud 9.3.2022.

VälislingidRedigeeri