Ava peamenüü

Saul Kripke

Ameerika Ühendriikide filosoof
Saul Kripke

Saul Aaron Kripke (sündinud 13. novembril 1940 New Yorgi osariigis Bay Shore'is) on juudi päritolu USA filosoof ja loogik.

Ta on Princetoni Ülikooli emeriitprofessor ning CUNY Graduate Centeri distingeeritud filosoofiaprofessor.

Ta on tuntud modaalse loogika, osutusteooria ja Ludwig Wittgensteini "Filosoofiliste uurimuste" alaste tööde poolest. Paljud tema tööd on avaldamata ning neist on olemas ainult lindistused või eraviisiliselt levitatavad käsikirjad.

LoomingRedigeeri

Kripke panuseks filosoofiasse loetakse järgmist:

  1. Modaalloogika, intuitsionistliku loogika ja mõningate muude mitteklassikaliste loogikate Kripke semantika, mille avaldamist ta alustas juba teismelisena.
  2. Tema 1970. aasta loengud Princetoni Ülikoolis "Nimetamine ja paratamatus" (avaldatud 1972 ja 1980), mis avaldasid keelefilosoofia arengule olulist mõju ning andsid tõuke metafüüsika taaselustumisele.
  3. Tema tõlgendus Ludwig Wittgensteini filosoofiale.
  4. Tema tõeteooria ("Outline of a Theory of Truth").

ModaalloogikaRedigeeri

  Pikemalt artiklis Kripke semantika

Kripke varajased tööd (sealhulgas "A Completeness Theorem in Modal Logic" (selle ta kirjutas teismelisena) ja "Semantical Considerations on Modal Logic") olid pühendatud modaalloogikale. Kõige tuntumad modaalsed loogikad on konstrueeritud ühe nõrga loogika K baasil; see loogika on saanud nime Kripke järgi.

Artiklis "Semantical Considerations on Modal Logic" (1963) pakkus Kripke lahenduse ühele klassikalise predikaatloogika raskusele. Maailmasõlteline lähenemine pidi näitama, kuidas ühe võimaliku maailma objektid võivad teises mitte eksisteerida. Ent tavalised reeglid kvantoritega ümberkäimiseks nõuavad, et iga term osutaks millelegi, mis eksisteerib kõikides võimalikes maailmades. See paistab olevat ühitamatu meie tavapraktikaga: me kasutame termineid kontingentselt eksisteerivatele asjadele osutamiseks. Kripke vastab sellele raskusele terminite elimineerimisega. Ta toob näite loogikasüsteemist, mis kasutab maailmasõltelist interpretatsiooni ja säilitab klassikalised reeglid. Ent selle hinnaks on keele vaesustumine ning modaalse lauseloogika nõrgenemine.

Nimetamine ja paratamatusRedigeeri

  Pikemalt artiklis Nimetamine ja paratamatus
  Pikemalt artiklis Kausaalne osutusteooria

Kripke kolm loengut on rünnak Gottlob Frege ja Bertrand Russelli pärisnimede kirjeldusteooriale, mille kohaselt nimi (pärisnimi) osutab mingile objektile seetõttu, et nime seostatakse kirjeldusega (määrava kirjeldusega), millele objekt vastab. Kripke tõi mitu näidet, mis näitavad seda teooriat ebausutavana.

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Saul Kripke oli abielus filosoof Margaret Gilbertiga.

Eesti keeles ilmunud teosRedigeeri

  • "Nimetamine ja paratamatus" (tlk Anto Unt) Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001

VälislingidRedigeeri