Ava peamenüü

Filosoofias ja loogikas kasutatakse mõistet võimalik maailm selleks, et selgitada modaalsete väidete tähendust, st väiteid, mille sisu kvalifitseeritakse modaalsete mõistetega, nagu "võimalik" ja "paratamatu" (vt modaalne loogika).

Selleks, et hinnata modaalse propositsiooni tõesust, ei piisa selle teadmisest, kas väljendatud asjaoluga on tegelikkuses tegemist või mitte:

  1. "On võimalik, et maa on kettakujuline."
  2. "On paratamatu, et maa on kerakujuline."

Teadmine, et maa on kerakujuline, ei anna veel selgust selles suhtes, kas (1) oleks võimalik, et maal oleks teistsugune vorm; või kas (2) on paratamatu, et maal on kera kuju, st kas ta saaks üleüldse teistsugune olla.

"Võimalikuks maailmaks" nimetatakse loogikat järgivat ettekujutust sellest, milline tegelikkus võiks olla - s.t võimalike asjaolude ettekujutuste loogiliselt järjekindel tervik.

Võimalikkuse propositsiooni peetakse tõeseks, kui see on täidetud ühes sellises maailmas ("vähemalt ühes võimalikus maailmas"); paratamatuse väidet peetakse tõeseks, kui see on täidetud kõigis sellistes maailmades ("kõigis võimalikes maailmades").

Vaata kaRedigeeri