Richard Leakey
Richard Erskine Frere Leakey (19. detsember 1944 Nairobi – 2. jaanuar 2022 Nairobi[1][2]) oli inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog, looduskaitsja ja poliitik, Louis Leakey ja Mary Leakey teine poeg.
.jpg)
.jpg)
Ta leidis Turkana järve äärest muu hulgas Homo habilis 'e ja Homo erectus 'e fossiilseid koljusid. Aastatel 1989–1995 ja 1998–2004 Kenya Wildlife Service'i juht. Ta oli opositsioonierakonna Safina asutajaliige (1995) ja valiti selle nimekirjas 1997. aastal Keenia parlamenti.
Elukäik muuda
Richard Leakey oli paleoantropoloogide Louis Leakey ja Mary Leakey teine poeg, Jonathan Leakey vend. Richard ei tahtnud algul paleoantropoloogiks saada, jättis 16-aastaselt keskkooli pooleli ja hakkas safarikorraldajaks. Selle töö käigus avastas ta lennukilt Peninji fossiilileiukoha. 1964. aastal juhtis ta koos Glynn Isaaciga ekspeditsiooni sinna. Sellest innustununa läks ta 1965 Inglismaale õppima, kuid tuli kuue kuu pärast tagasi ja jätkas safariäri.
National Geographic Society toel juhtis ta 1969–1975 väljakaevamisi Turkana järve idakaldal[3], kus ta avastas 1972. aastal kaks miljonit aastat vana Homo habilis 'e. Sellest kohast oli ta 1967 juhuslikult üle lennanud ning kahtlustanud, et seal leidub fossiile. 1984. aastal kaevas ta välja osi Homo erectus 'est, kes sai hiljem nimeks Nariokotome poiss ja Turkana poiss. Ta sai oma leidudega USAs nii populaarseks, et jõudis 1977. aastal ajakirja Time ühe numbri kaanele.
Aastatel 1974–1989 oli ta Keenia Rahvusmuuseumi direktor ja riigi kõikide arheoloogiliste leiukohtade ülem. 1989. aastal lõpetas ta tegevuse paleoantropoloogia alal, sest president Daniel arap Moi nimetas ta Kenya Wildlife Service'i juhiks. Tema struktuurireformide tagajärjel vähenes metsloomade arv Keenia rahvusparkides lühikese ajaga märgatavalt[4] 1993. aastal kaotas Richard Leakey lennuõnnetuse tõttu mõlemad jalad allpool põlve. 1994. aastal astus ta oma ametikohalt tagasi.
1995. aastal oli ta opositsioonierakonna Safina asutajate seas. Ta võitles korruptsiooniga. Järgnevatel aastatel sai ta poliitiliselt motiveeritud süüdistusi halvas juhtimises, rassismis ja kolonialismis. Temast sai Safina peasekretär ja ta valiti 1997. aastal Keenia parlamenti. 1998. aastal nimetati ta uuesti Wildlife Service'i juhiks, aga 2004 oli ta sunnitud uuesti tagasi astuma. Pärast ametlikust poliitikast taandumist hakkas ta pidama kõnesid, et inimesi poliitiliselt raputada, ning pärast iga kõnet varjus turvalisse kohta, et vältida inimeste viha. Ta sai tapmisähvardusi ja võimud hoidsid tal silma peal. Kuni elu lõpuni oli ta üks Keenia lugupeetumaid inimesi ning autoriteet keskkonna- ja looduskaitse alal. Tema surmast teatas meediale president Uhuru Kenyatta isiklikult[5].
2005. aastal rajas Leakey Turkana Basin Institute'i, mille eesmärk oli koos Stony Brooki ülikooli ja Keenia rahvusmuuseumiga toetada Turkana järve äärse leiukoha uurimist logistiliselt ning tutvustada sealseid esiaja leide kohalikele elanikele[6]
1965. aastal abiellus ta Margaret Cropperiga, abielu lahutati 1969. Neil sündis 1969 tütar Anna.
1970. aastal abiellus ta Meave Eppsiga (Meave Leakey). Neil sündisid tütred Louise Leakey (1972) ja Samira Leakey (1974).
1969. aastal diagnoositi tal ravimatu neeruhaigus, tema seisundit hoiti kontrolli all näiteks suvel 1979 Inglismaal dialüüsiga. Tema vend Philip loovutas talle 1970. aastal ühe neeru.
Tunnustus muuda
- 1994 Hubbardi medal
- 1998 Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liige
- 1998 Asteroid (7958) Leakey sai nime tema vanemate ja tema järgi.
- 2009 Academia Europaea liige[7]
Teoseid muuda
- Origins (koos Roger Lewiniga) (Dutton, 1977)
- People of the Lake: Mankind and its Beginnings (koos Roger Lewiniga) (Anchor Press/Doubleday, 1978)
- Making of Mankind (Penguin USA, 1981)
- One Life: An Autobiography (Salem House, 1983)
- Origins Reconsidered (koos Roger Lewiniga) (Doubleday, 1992)
- The Origin of Humankind (Perseus Books Group, 1994)
- The Sixth Extinction (koos Roger Lewiniga) (Bantam Dell Pub Group, 1995)
- Wildlife Wars: My Fight to Save Africa's Natural Treasures (koos Virginia Morelliga) (St. Martin's Press, 2001)
Viited muuda
- ↑ Ulf von Rauchhaupt. Ein überzeugter Afrikaner, faz.net, 3. jaanuar 2022.
- ↑ Fabian Urech. "Ein draufgängerischer Indiana Jones des echten Leben": Zum Tod des Tausendsassas Richard Leakey, nzz.ch, 3. jaanuar 2022.
- ↑ Richard Leakey. New Hominid Remains and Early Artefacts from Northern Kenya: Fauna and Artefacts from a New Plio-Pleistocene Locality near Lake Rudolf in Kenya. – Nature, kd 226, 1970, lk 223–224
Richard Leakey. Further Evidence of Lower Pleistocene Hominids from East Rudolf, North Kenya. – Nature, kd 231, 1971, lk 241–245, doi:10.1038/231241a0.
Richard Leakey: Further Evidence of Lower Pleistocene Hominids from East Rudolf, North Kenya, 1971. – Nature, kd 237, 1972, lk 264–269.
Richard Leakey. Further Evidence of Lower Pleistocene Hominids from East Rudolf, North Kenya, 1972. – Nature, kd 242, 1973, lk 170–173.
Richard Leakey. Further Evidence of Lower Pleistocene Hominids from East Rudolf, North Kenya, 1973. – Nature, kd 248, 1974, lk 653–656. - ↑ Colin Barras. Richard Leakey: Passionate, prickly and principled. – New Scientist, nr 2730, 17. oktoober 2009, lk 32–33.
- ↑ Renowned Kenyan conservationist Richard Leakey dies aged 77, france24.com, 2. jaanuar 2022.
- ↑ Turkana Basin Institute: About TBI.
- ↑ Sissekanne akadeemia saidil
Kirjandus muuda
- Virginia Morell. Ancestral Passions. The Leakey Family and the Quest for Humankind's Beginnings, Simon & Schuster, New York 1995, ISBN 0-684-80192-2.
- Eustace Gitonga, Martin Pickford. Richard E. Leakey: Master of Deceit, White Elephant Publishers, Nairobi 1995, ISBN 978-9991-6-3047-2.
- Marta Mirazón Lahr. Richard Leakey (1944–2022). – Nature, kd 602, 2022, lk 29. Veebiversioon.
- Paula Kahumbu. Richard Leakey (1944–2022). – Science, kd 375, nr 6582, 2022, lk 723.