Mihkel Loodus (20. veebruar 1937 Tartu28. jaanuar 2022 Tallinn) oli eesti tõlkija ja ajakirjanik.

Ta lõpetas 1955. aastal Tartu 1. Keskkooli ja 1960. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina ning töötas seejärel 1960–1984 ajakirjanikuna Rahva Hääle toimetuses.[1] Aastail 1984–1986 oli ta ajakirja Aja Pulss vanemtoimetaja ning aastail 1986–1992 Loomingu peatoimetaja asetäitja.[1]

Mihkel Loodus oli tuntud leedu keelest tõlkijana. Ta tõlkis Juozas Aputise, Jonas Avyžiuse, Banguolis Balaševičiuse, Alfonsas Bieliauskase, Vytautas Bubnyse, Petras Cvirka, Dalia Dilytė, Romualdas Granauskase, Juozas Grušase, Jurga Ivanauskaitė, Kęstutis Kasparavičiuse, Raimondas Kašauskase, Ramūnas Klimase, Romualdas Lankauskase, Justinas Marcinkevičiuse, Vytautas Martinkuse, Icchokas Merase, Eduardas Mieželaitise, Gendrutis Morkūnase, Danielius Mušinskase, Vincas Mykolaitis-Putinase, Algirdas Pociuse, Tomas Arūnas Rudokase, Kazys Saja, Ieva Simonaitytė, Vytautas Sirijos-Gira, Skomantase, Mykolas Sluckise, Saulius Šaltenise, Lionginas Šepetyse, Antanas Škėma ja Vytautė Žilinskaitė teoseid ning avaldas ka Leedu kirjanduselu tutvustavaid kirjutisi ajakirjanduses.

Inglise keelest tõlkis ta peamiselt Graham Greene'i teoseid.

Artikleid

muuda

Tõlkeid

muuda

Leedu keelest

muuda
  • Eduardas Mieželaitis, "Inimene". (Koos Harald Rajametsaga.) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963
  • Justinas Marcinkevičius, "Mänd, mis naeris". Loomingu Raamatukogu 15–16, 1963
  • Vincas Mykolaitis-Putinas, "Altarite varjus". (Koos Aili Erlemaniga.) Tallinn: Eesti Raamat, 1964
  • Icchokas Meras, "Viik kestab silmapilgu". Loomingu Raamatukogu 28–29, 1964
  • Mykolas Sluckis, "Taevatrepp". Tallinn: Eesti Raamat, 1967
  • Petras Cvirka, "Frank Crook". Tallinn: Eesti Raamat, 1969
  • Vytautė Žilinskaitė, "Hüpnoosi mõju: följetone, humoreske". Tallinn: EKP KK Kirjastus, 1969
  • Jonas Avyžius, "Küla teelahkmel". (Koos Aili Erlemaniga.) Tallinn: Eesti Raamat, 1969
  • Juozas Grušas, "Anupras kukkus kõrgelt". Loomingu Raamatukogu 18, 1971
  • Icchokas Meras, "Kolm romaani" ("Viik kestab silmapilgu", "Millele toetub maailm", "Kuu nädal".) Tallinn: Eesti Raamat, 1971
  • Justinas Marcinkevičius, "Lendavad männid". Tallinn: Eesti Raamat, 1972
  • Alfonsas Bieliauskas, "Kaunase romaan". Tallinn: Eesti Raamat, 1972
  • Kazys Saja, "Polüglott; Abstinent; Maniakk: näidendid". Loomingu Raamatukogu 31–32, 1973
  • Vytautas Sirijos-Gira, "Härmalõngad hõljuvad tuuleta". Tallinn: Eesti Raamat, 1974
  • Raimondas Kašauskas, "Täiskasvanute mängud". Tallinn: Eesti Raamat, 1974
  • Saulius Šaltenis, "Pähklileib. Henrik Monte". Loomingu Raamatukogu 18–19, 1974
  • Romualdas Lankauskas, "Üksinda avamerel". Tallinn: Eesti Raamat, 1975
  • Mykolas Sluckis, "Neidude pühapäev". Loomingu Raamatukogu 36–37, 1975
  • Jonas Avyžius, "Talude tühjenemise aegu". Tallinn: Eesti Raamat, 1976
  • Romualdas Granauskas, "Loojanguvana". Loomingu Raamatukogu 26, 1976
  • Romualdas Lankauskas, "Ootamatute teostumiste tund". Tallinn: Eesti Raamat, 1977
  • Ieva Simonaitytė, "Šimoniste saatus". Tallinn: Eesti Raamat, 1977
  • Algirdas Pocius, "Hommikul, kui vaevas uni". Loomingu Raamatukogu 35, 1977
  • Vytautas Martinkus, "Tuulelipp perekonnapeoks". Loomingu Raamatukogu 27–28, 1978
  • Juozas Aputis, "Ah, Teofilis!" Loomingu Raamatukogu 22, 1979
  • Justinas Marcinkevičius, "Katedraal: draama 10 laulus". Tallinn: Eesti Raamat, 1980
  • Raimondas Kašauskas, "Mootorratturid". Loomingu Raamatukogu 15–17, 1980
  • Banguolis Balaševičius, "Kümme tuhat Einsteini". Loomingu Raamatukogu 22, 1982
  • Kazys Saja, "Leegitsev pirnipuu: näidendid". Tallinn: Eesti Raamat, 1983
  • Danielius Mušinskas, "Õhtu, mille pani kirja Mickus". Loomingu Raamatukogu 46, 1983
  • Mykolas Sluckis, "Päeva veerengul". Tallinn: Eesti Raamat, 1984
  • Vytautas Sirijos-Gira, "Punapuuparadiis". Tallinn: Eesti Raamat, 1986
  • Algirdas Pocius, "Kümme prantsuskeelset sõna". Tallinn: Eesti Raamat, 1986
  • Lionginas Šepetys, "Modernismist: põhivoolude analüüs ja kriitika". Tallinn: Kunst, 1986
  • Ramūnas Klimas, "Kiecius, kuupaiste ja kaherublane portvein". Loomingu Raamatukogu 4, 1987
  • Juozas Grušas, "Näidendid: Adomas Brunza saladus; Armastus, džäss ja kurat; Soome saun; Herkus Mantas". Tallinn: Eesti Raamat, 1987
  • Justinas Marcinkevičius, "Mindaugas". Tallinn: Eesti Raamat, 1988
  • Vytautas Martinkus, "Jaht keelualal". Tallinn: Eesti Raamat, 1989
  • Justinas Marcinkevičius, "Mažvydas". Tallinn: Eesti Raamat, 1991
  • Antanas Škėma, "Valge palakas". Loomingu Raamatukogu 20–22, 1992
  • Dalia Dilytė, "Hellase valgus". Tallinn: Olion; Vilnius: Lietus, 1996
  • Jurga Ivanauskaitė, "Nõid ja vihm". Tallinn: Olion, 1997
  • Tomas Arūnas Rudokas, "Poeet ja prostituut". Tallinn: Estle, 1997
  • Skomantas (pseudonüüm), "Teutoonide vang. Soohunt". Tallinn: Tiritamm, 2001
  • Justinas Marcinkevičius, "Carmina minora". Tallinn: Tuum, 2003
  • Vytautas Bubnys, "Tuvi hõljumises". Vilnius: Petro ofsetas, 2005
  • Skomantas (pseudonüüm), "Nõiutud aare. Jumalate tahe". Tallinn: Tiritamm, 2008
  • Gendrutis Morkūnas, "Kuratlikult kuum koolivaheaeg". Vilnius: Nieko rimto, 2009
  • Kęstutis Kasparavičius, "Valge elevant: kaugete maade lood". Vilnius: Nieko rimto, 2009

Inglise keelest

muuda
  • Graham Greene, "Hirmu ministeerium". Tallinn: Kupar, 1992
  • Graham Greene, "Brightoni karamell". Tallinn: Eesti Raamat, 1993
  • Graham Greene, "Palgamõrvar". Tallinn: Kupar, 1993
  • Graham Greene, "Salaagent". Tallinn: Kuldsulg, 1994
  • Edgar Wallace, "Teisik". Tallinn: Eesti Raamat, 1994
  • Graham Greene, "Rännud tädiga". Tallinn: Olion, 1995
  • Graham Greene, "Armastusloo lõpp". Loomingu Raamatukogu 25–27, 1995
  • Graham Greene, "Doktor Fisher Genfist ehk Pommipidu". Loomingu Raamatukogu 28–29, 1999
  • Graham Greene, "Vägi ja au". Tallinn: Varrak, 2001.
  • Graham Greene, "Salakaubavedajad". Tallinn: Kuldsulg, 2007
  • Graham Greene, "Idaekspress". Tallinn: Kuldsulg, 2008
  • Edgar Wallace, "Julm jõuk". Tallinn: Kuldsulg, 2011

Isiklikku

muuda

Tema vend on kunstiteadlane Rein Loodus.

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 253.

Välislingid

muuda