Vikipeedia

Koroonapandeemia

 See artikkel kirjeldab koroonaviiruse üleüldist puhangut maailmas; Koroonaviiruse puhangu kohta Eestis vaata artiklit Koroonapandeemia Eestis.
Koroonapandeemia
Kinnitatud nakkusjuhtumeid maailmas
Kinnitatud nakkusjuhtumeid 1 miljoni elaniku kohta
Haigus COVID-19[1][2]
Viirus SARS-CoV-2[1][2]
Allikas võimalik et nahkhiired, võimalik et soomusloomade vahendusel[3][4]
Peiteaeg 1–27 päeva[5][6][7]
Kestus 1. detsember 2019 – 4. mai 2023[8]
Asukoht kogu maailm
Rahvaarv u 7,9 mld (2021. aasta juuli)
Esmajuhtum Wuhan, Hiina
Territooriumid
Hõlmatud territooriumid
Mandri-Hiina, Lõuna-Korea, kruiisilaevad*, Itaalia, Jaapan, Iraan, Singapur, Hongkong, USA, Tai, Taiwan, Austraalia, Malaisia, Saksamaa, Vietnam, AÜE, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Kanada, Macau, Bahrein, Kuveit, Iraak, Filipiinid, India, Hispaania, Austria, Iisrael, Omaan, Venemaa, Afganistan, Alžeeria, Aserbaidžaan, Brasiilia, Eesti, Taani, Gibraltar, Gruusia, Horvaatia, Liibanon, Rootsi, Šveits, Belgia, Kambodža, Egiptus, Soome, Kreeka, Põhja-Makedoonia, Pakistan, Nepal, Norra, Rumeenia, Sri Lanka, Valgevene, Uus-Meremaa, Leedu, Nigeeria, San Marino, Mehhiko, Island, Monako, Katar, Põhja-Korea, Ecuador, Luksemburg, Iirimaa, Dominikaani Vabariik, Armeenia, Tšehhi, Indoneesia, Andorra, Portugal, Jordaania, Tuneesia, Senegal, Saudi Araabia, Läti, Maroko, Ukraina, Argentina, Tšiili, Liechtenstein, Poola, Ungari, Sloveenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Jordani Läänekallas, Lõuna-Aafrika Vabariik, Togo, Holland, Costa Rica, Slovakkia, Peruu, Bhutan, Kamerun, Serbia, Vatikan, Colombia, Malta, Maldiivid, Paraguay, Moldova, Burkina Faso, Bulgaaria, Bangladesh, Kuuba, Albaania, Küpros, Mongoolia, Panama, Kongo DV, Põhja-Küpros, Jamaica, Sudaan, Türgi, Boliivia, Jersey, Honduras, Guyana, Elevandiluurannik, Martinique, Mayotte, Kosovo, Kasahstan, Ghana, Gabon, Trinidad ja Tobago, Puerto Rico, Guadeloupe, USA Neitsisaared, Aruba, Seišellid, Suriname, Svaasimaa, Curaçao, Ekvatoriaal-Guinea, Mauritaania, Saint Lucia, Kaimanisaared, Rwanda, Namiibia, Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo Vabariik, Bahama, Usbekistan, Libeeria, Roheneemesaared, Tansaania, Benin, Somaalia, Gröönimaa, Gambia, Montenegro, Kõrgõzstan, Djibouti, Nicaragua, El Salvador, Fidži, Tšaad, Man, Haiti, Paapua Uus-Guinea, Saint Vincent ja Grenadiinid, Sint Maarten, Uus-Kaledoonia, Saint-Barthélemy, Kanalisaared, Uganda, Gaza tsoon, Süüria, Grenada, Mosambiik, Belize, Myanmar, Liibüa, Mali, Briti Neitsisaared, Saint Kitts ja Nevis, Põhja-Mariaanid, Botswana, Sierra Leone, Somaalimaa, Malawi, Eritrea, Barbados, Falklandi saared, Abhaasia, Mägi-Karabahh, Jeemen, Guantánamo lahe mereväebaas, Anguilla, Sint Eustatius, Réunion, Saint-Pierre ja Miquelon, Bonaire Saba, Komoorid, Marshalli Saared, Vanuatu, Samoa, Mikroneesia
* "kruiisilaevad" ülemises loendis viitab maailma eri sadamais karantiinis olevaile ristlus­laevadele, mille pardal on eri riikide kodanikke
Meetmed ÜRO JN resolutsioon 2532
Tagajärjed
Nakatunuid 765 222 932 (03.05.2023)[8]
Hinnanguliselt ~10% maailma rahvastikust ehk 780 miljonit inimest (WHO hinnang 2020. oktoobri alguse seisuga)[9]
Surmi 6 921 614 (03.05.2023)[8]
Tervenenuid 175 553 341 (22.07.2021)
Aktiivseid 13 465 928 (22.07.2021)
Ennetus
Haldusmeetmed Vaktsineerimata inimeste liikumisvabaduse piiramine, vaktsineerimine
Vaktsineerimine alates 8. detsembrist 2020[10][11]
Vaktsineerituid 11,63 mld (03.05.2022)[a][12]
Vaktsineerituid (100) 147,69 (04.05.2022)[13]
sh Põhja-Ameerikas
Lõuna-Ameerikas
Euroopas
Aafrikas
Aasias
Austraalias
Euroopa Liidus 		165,9 (04.05.2022)[13]
193,8 (04.05.2022)[13]
170,07 (04.05.2022)[13]
35,48 (04.05.2022)[13]
170,26 (04.05.2022)[13]
222,09 (04.05.2022)[13]
195,08 (04.05.2022)[13]
Ametlik teave
Võrguteavikud Coronavirus disease... WHO lehel
Terviseameti teave
Meediafailid Wikimedia Commonsis

Koroonapandeemia on kiiresti leviva koroonaviiruse SARS-CoV-2 tekitatud koroona (COVID-19[14][15]) puhang, mis sai alguse 2019. aasta sügisel Hiinas Wuhanis[16] ning mille Maailma Terviseorganisatsioon liigitas 2020. aasta 11. märtsil pandeemiaks.[17] Viirusega nakatumise tagajärjeks võib olla surmav kopsupõletik, ARDS ja/või muud tüsistused.[18][19][20]

30. augustil 2020 jõudis maailmas tuvastatud nakatunute arv üle 25 miljoni. Samal ajal oli COVID-19 nõudnud üle 840 tuhande inimese elu.[21] Ametlikult kinnitatud nakkusjuhtumite arv ületas poolesaja miljoni piiri 8. novembril, haiguse tagajärjel oli surnud enam kui 1,25 miljonit inimest.[22]

14. jaanuaril 2021 märgiti kinnitatud surmajuhtumite arvuks maailmas 2 miljonit, nakatunuid oli 93,19 miljonit.

Ametlikult kinnitatud surmajuhtumite arv maailmas ületas 3 miljoni piiri laupäeval, 17. aprillil 2021,[23] nakatunute arv oli lähenemas 140 miljonile.

7. juulil 2021 oli ametlikult kinnitatud andmetel koroonasse surnud 4 miljonit inimest,[24] nakatunuid oli sama kuupäeva seisuga enam kui 185 miljonit.[25]

Eestis on koroonapandeemia käigus seisuga 22. juuli 2021 nakatunud 132 179 ja surnud 1271 koroonat põdenud inimest.

WHO hinnangul oli COVID-19-ga seotud surmade arv vahemikus 1. jaanuar 2020 kuni 31. detsember 2021 ligikaudu 14,9 miljonit.[26] Pandeemia esimese kahe aasta jooksul oli surmajuhtumite arv maailmas 15 miljoni võrra suurem kui pandeemiaeelsetel aastatel.[8]

Ajalugu

muuda

Taust

muuda

31. detsembril 2019 teatasid Kesk-Hiinas asuva Wuhani linna terviseametnikud ebatavaliselt suurest hulgast patsientidest, kellel oli diagnoositud kopsupõletik, mille tekkepõhjus polnud teada. Võimalikku uut haigust hakati uurima jaanuaris 2020.[27] Esimese 41 haigestunu, kelle RT-PCR ja järgmise põlvkonna sekveneerimine kinnitasid nakatumist, andmete analüüsimisel leiti, et ligi kahel kolmandikul oli seos Huanani mereandide hulgimüügituruga, kus müüdi ka elusloomi.[28][29][30][31]

16. veebruaril 2020 keelas Hiina valitsus ligi 60 miljonil haiguspuhangu epitsentri lähikonnas elaval inimesel kodust lahkumise, isiklike autode kasutamine keelustati määramata ajaks.[32] Mitmemiljonilise elanikkonnaga Wuhani karantiin lõppes 8. aprillil.[33] Viirus oli selleks ajaks levinud aga pea kõigisse maailma riikidesse.[34]

Varaste haigusjuhtumite kaardistamise järeldus on, et pandeemia epitsenter on Huanani mereandide turg Wuhanis, kus kaubeldi ka elusloomadega. Arvatav viiruse kandja on kährik ning viiruse ülekandumine inimesele leidis aset novembris 2019.[35][36] 27. detsembril 2019 hospitaliseeriti Prantsusmaal Pariisis kopsupõletikuga patsient, kelle sel ajal võetud proovid osutusid mitu kuud hiljem koroonaviiruse SARS-CoV-2 suhtes testimisel positiivseks.[37][38]

26. veebruaril teatas WHO, et uute juhtumite arv on Hiinas vähenenud, kuid Itaalias, Iraanis ja Lõuna-Koreas järsult suurenenud ning uute juhtumite arv väljaspool Hiinat on esimest korda ületanud uute juhtumite arvu Hiinas.[39]

2020. aasta 2. veebruaril kasutas WHO meedias haiguse leviku kallutatud kajastamise iseloomustamiseks väljendit infodeemia.[40][41] Haigusega seoses on levinud arvukad desinformatsioonikampaaniaid.[42]

11. veebruaril andis WHO viirushaigusele ametlikuks nimeks COVID-19[14][43], kuu hiljem, 11. märtsil, kuulutas WHO haiguspuhangu pandeemiaks.[17] Samaks ajaks oli tuvastatud 118 000 haigusjuhtumit 114 riigis (sh Eestis) ning viiruse tõttu oli surnud 4291 inimest;[44] juunikuu keskpaigas ületas nakatunute arv maailmas 8 miljoni piiri, haiguse tagajärjel oli surnud enam kui 435 tuhat inimest.[45] Kuu lõpus (28. juunil) ületas ametlikult kinnitatud nakatunute arv maailmas 10 miljoni piiri, haigusse oli surnud ligi pool miljonit inimest.[46] 2020. aasta teise poolaasta alguses ületas uude haigusse surnute arv igal aastal keskmiselt gripi tagajärjel surnute arvu.[47]

Levik

muuda
  Pikemalt artiklis COVID-19 levik maailmas
   Koroonapandeemia levik       
2020. aasta
Aeg Nakkusi Surmi
1. I 266+ ?
1. II 11 946 259
7. III 102 842 3488
Surmavusmäär 3,39%
27. III 557 657 24 308
3. IV 1 040 000 53 167
Surmavusmäär 5,11%
16. IV 2 050 000 138 699
29. IV 3 060 000 221 160
11. V 4 060 000 282 533
22. V 5 060 000 333 511
Surmavusmäär 6,59%
31. V 6 010 000 369 497
9. VI 7 060 000 406 374
17. VI 8 120 000 443 621
23. VI 9 040 000 471 831
29. VI 10 090 000 360 610
Surmavusmäär 3,57%
4. VII 11 050 000 526 241
9. VII 12 020 000 549 285
14. VII 13 080 000 572 673
18. VII 14 040 000 360 610
23. VII 15 210 000 623 280
Surmavusmäär 4,10%
26. VII 16 030 000 645 250
30. VII 17 010 000 666 847
3. VIII 18 070 000 689 551
7. VIII 19 100 000 645 250
11. VIII 20 090 000 731 248
Surmavusmäär 3,64%
15. VIII 21 210 000 760 434
19. VIII 22 150 000 781 123
23. VIII 23 240 000 805 740
27. VIII 24 200 000 826 090
30. VIII 25 030 000 843 158
Surmavusmäär 3,37%
3. IX 26 060 000 863 535
7. IX 27 150 000 889 256
11. IX 28 200 000 910 078
14. IX 29 050 000 924 706
18. IX 30 210 000 946 777
Surmavusmäär 3,13%
21. IX 31 120 000 961 535
25. IX 32 300 000 984 040
28. IX 33 180 000 998 784
1. X 34 040 000 1 020 000
5. X 35 270 000 1 040 000
Surmavusmäär 2,95%
8. X 36 210 000 1 050 000
11. X 37 290 000 1 070 000
14. X 38 200 000 1 090 000
16. X 39 010 000 1 100 000
19. X 40 150 000 1 110 000
Surmavusmäär 2,77%
22. X 41 300 000 1 130 000
24. X 42 300 000 1 150 000
26. X 43 210 000 1 160 000
28. X 44 110 000 1 170 000
30. X 45 150 000 1 180 000
Surmavusmäär 2,62%
1. XI 46 170 000 1 200 000
3. XI 47 130 000 1 210 000
5. XI 48 210 000 1 230 000
7. XI 49 380 000 1 240 000
9. XI 50 480 000 1 260 000
Surmavusmäär 2,50%
10. XI 51 040 000 1 260 000
12. XI 52 170 000 1 290 000
14. XI 53 520 000 1 310 000
15. XI 54 110 000 1 310 000
17. XI 55 190 000 1 330 000
Surmavusmäär 2,41%
19. XI 56 390 000 1 350 000
20. XI 57 030 000 1 360 000
22. XI 58 290 000 1 380 000
24. XI 59 340 000 1 400 000
26. XI 60 550 000 1 420 000
Surmavusmäär 2,35%
27. XI 61 650 000 1 430 000
29. XI 62 830 000 1 450 000
30. XI 63 340 000 1 470 000
2. XII 64 600 000 1 490 000
3. XII 65 290 000 1 510 000
Surmavusmäär 2,31%
5. XII 66 610 000 1 530 000
6. XII 67 150 000 1 540 000
8. XII 68 300 000 1 560 000
10. XII 70 470 000 1 580 000
Surmavusmäär 2,24%
11. XII 71 160 000 1 590 000
13. XII 72 350 000 1 610 000
15. XII 73 490 000 1 640 000
16. XII 74 230 000 1 650 000
18. XII 75 680 000 1 670 000
Surmavusmäär 2,21%
19. XII 76 300 000 1 690 000
21. XII 77 370 000 1 700 000
22. XII 78 020 000 1 720 000
24. XII 79 380 000 1 740 000
26. XII 80 360 000 1 760 000
Surmavusmäär 2,19%
28. XII 81 290 000 1 770 000
30. XII 82 710 000 1 810 000
31. XII 83 420 000 1 820 000
2021. aasta
Aeg Nakkusi Surmi
2. I 84 590 000 1 840 000
3. I 85 120 000 1 840 000
Surmavusmäär 2,16%
5. I 86 410 000 1 870 000
6. I 87 190 000 1 880 000
7. I 88 050 000 1 900 000
9. I 89 690 000 1 930 000
10. I 90 280 000 1 930 000
Surmavusmäär 2,14%
12. I 91 600 000 1 960 000
13. I 92 350 000 1 980 000
14. I 93 090 000 1 990 000
16. I 94 490 000 2 020 000
17. I 95 050 000 2 030 000
Surmavusmäär 2,14%
19. I 96 170 000 2 060 000
21. I 97 540 000 2 090 000
22. I 98 200 000 2 110 000
24. I 99 210 000 2 130 000
26. I 100 280 000 2 160 000
Surmavusmäär 2,15%
28. I 101 460 000 2 190 000
30. I 102 020 000 2 210 000
1. II 103 410 000 2 240 000
3. II 104 390 000 2 270 000
5. II 105 390 000 2 300 000
Surmavusmäär 2,18%
7. II 106 160 000 2 320 000
10. II 107 340 000 2 350 000
12. II 108 190 000 2 380 000
15. II 109 160 000 2 410 000
18. II 110 370 000 2 440 000
Surmavusmäär 2,21%
20. II 111 160 000 2 460 000
23. II 112 080 000 2 490 000
26. II 113 420 000 2 520 000
28. II 114 180 000 2 530 000
3. III 115 240 000 2 560 000
Surmavusmäär 2,22%
5. III 116 070 000 2 580 000
8. III 117 210 000 2 600 000
10. III 118 090 000 2 620 000
12. III 119 060 000 2 640 000
15. III 120 220 000 2 660 000
Surmavusmäär 2,21%
17. III 121 240 000 2 680 000
19. III 122 350 000 2 700 000
21. III 123 270 000 2 720 000
23. III 124 200 000 2 730 000
25. III 125 490 000 2 760 000
Surmavusmäär 2,20%
26. III 126 130 000 2 770 000
28. III 127 190 000 2 770 000
30. III 128 210 000 2 800 000
1. IV 129 610 000 2 830 000
2. IV 130 240 000 2 840 000
Surmavusmäär 2,18%
10. IV 135 360 000 2 930 000
17. IV 140 720 000 3 010 000
23. IV 145 640 000 3 090 000
29. IV 150 520 000 3 170 000
Surmavusmäär 2,11%
5. V 155 200 000 3 240 000
12. V 160 450 000 3 330 000
20. V 165 180 000 3 430 000
30. V 170 350 000 3 540 000
11. VI 175 290 000 3 790 000
Surmavusmäär 2,16%
24. VI 180 000 000 3 900 000
7. VII 185 080 000 4 000 000
17. VII 190 080 000 4 080 000
4. VIII 200 240 000 4 260 000
Surmavusmäär 2,13%
19. VIII 210 000 000 4 400 000
4. IX 220 350 000 4 560 000
22. IX 230 090 000 4 720 000
15. X 240 070 000 4 890 000
8. XI 250 370 000 5 060 000
Surmavusmäär 2,02%
25. XI 260 060 000 5 180 000
12. XII 270 160 000 5 310 000
26. XII 280 000 000 5 400 000
2022. aasta
Aeg Nakkusi Surmi
2. I 290 140 000 5 440 000
6. I 300 480 000 5 470 000
Surmavusmäär 1,81%
10. I 310 710 000 5 500 000
13. I 320 100 000 5 520 000
17. I 330 750 000 5 550 000
20. I 342 710 000 5 580 000
23. I 351 630 000 5 600 000
Surmavusmäär 1,59%
8. II 400 850 000 5 770 000
9. III 451 830 000 6 020 000
Surmavusmäär 1,33%
12. IV 500 880 000 6 180 000
Surmavusmäär 1,23%
4. VII 550 040 000 6 340 000
Surmavusmäär 1,15%
26. VIII 600 020 000 6 460 000
Surmavusmäär 1,08%
2023. aasta
Aeg Nakkusi Surmi
14. I 666 650 000 6 720 000
Surmavusmäär 1,01%
19. I 750 150 000 6 850 000
Surmavusmäär 0,91%
4. V 764 640 000 6 930 000
Surmavusmäär 0,91%
Allikas: Our World in Data
(nakkusi/surmi)

 2020. aasta 27. märtsi seisuga ületas ametlikult kinnitatud haigusjuhtumite arv Ameerika Ühendriikides (85 498) haigusjuhtumite arvu Hiinas (81 340), Itaalia oli haigusjuhtumite arvult (80 539) maailmas kolmandal kohal, surmajuhtumite arvult haigusjuhtumite kohta (8215 ehk 10,2%) aga esimesel kohal.[34]

Märtsi viimase päeva lõunaks ületas ametlikult kinnitatud haigusjuhtumite arv 800 tuhande piiri, surmajuhtumite arv oli lähenemas 40 tuhandele.[34] Aprilli esimese päeva õhtuks oli ametlikult kinnitatud haigusjuhtumite arv ületanud 900 tuhande piiri, surmajuhtumite arv 45 tuhande piiri.[34] 2. aprilli õhtuks oli ametlikult kinnitatud haigusjuhtumeid 1 000 000, haigusse oli surnud 51 142 inimest, haigusest oli taastunud üle 200 tuhande inimese.[34] 7. aprilli õhtupoolikuks oli ametlikult kinnitatud aktiivsete haigusjuhtumite arv (1 008 748) ületanud miljoni piiri.[34] 15. aprilli hommikuks ületas ametlikult kinnitatud haigusjuhtumite arv kahe miljoni piiri, haiguse tagajärjel oli surnud enam kui 130 tuhat.[34]

27. märtsil teatas viirusega nakatumisest esimene suurriikide liidritest, Suurbritannia peaminister Boris Johnson.[48] Johnson pidi koroonahaigega kokkupuute tõttu teist korda eneseisolatsiooni jääma 16. novembril.[49] 8. juulil teatas koroonaviirusega nakatumisest Brasiilia president Bolsonaro.[50] 2. oktoobril teatas viirusega nakatumisest Ameerika Ühendriikide president Trump,[51] kes toimetati samal päeval haiglasse.[52][53] 21. juulil 2022 anti teada 79-aastase president Joe Bideni nakatumisest viirusega.[54]

7. aprill oli Hiinas haiguspuhangu algusest alates esimene päev, mil riik ei teatanud ühestki uuest haiguse põhjustatud surmajuhtumist.[33]

10. aprilli pealelõunal ületas ametlikult kinnitatud surmajuhtumite arv 100 000 piiri, haigusest oli tervenenud enam kui 370 000 inimest.[34] Aprilli lõpuks oli haiguse tagajärjel surnud enam kui 220 tuhat inimest.[55][56] 28. aprilli päeval (kell 11:00 BST) mälestati Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis vaikuseminutiga pandeemiale vastuseisu käigus hukkunud enam kui sadat meditsiinitöötajat.[57]

6. mail 2020 tõusis Ühendkuningriik surmade arvult (30 076 inimest) Euroopas esikohale (Itaalias oli registreeritud surmajuhtumite arv samal ajal 29 684) ja enam kui 70 000 hukkunuga Ameerika Ühendriikide järel maailmas teisele kohale.[58]

28. juuni seisuga ületas ametlikult kinnitatud nakatunute arv 10 miljoni piiri, haigusse oli surnud ligi pool miljonit inimest; ligikaudu veerand kõigist maailmas registreeritud nakatumis- ja surmajuhtumitest oli registreeritud Ameerika Ühendriikides.[46]

Augusti alguses tõusis Ameerika Ühendriikide ja Brasiilia järel surmajuhtumite arvult maailmas 46 688 surmajuhtumiga kolmandale kohale Mehhiko, möödudes Ühendkuningriigist, kus oli registreeritud 46 119 surmajuhtumit.[59]

Haigusse surnute arv ületas 1 miljoni piiri 29. septembril 2020.[60]

2020. aasta 31. detsembriks oli maailmas nakatunud vähemalt 83,42 miljonit inimest, haiguse tagajärjel oli surnud vähemalt 1,82 miljonit inimest.[25]

2021. aasta 26. jaanuaril ületas nakatunute arv 100 miljoni piiri,[25] haiguse tagajärjel oli surnud vähemalt 2,16 miljonit inimest.[24]

2021. aasta mai alguseks oli ametlikult kinnitatud andmetel koroonasse surnud enam kui kolm miljonit inimest; liigsuremuse määra arvesse võttes hinnati koroonasurmade arvuks 7–13 miljonit.[61][62][63][64]

2021. aasta 7. juulil oli ametlikult kinnitatud andmetel koroonasse surnud neli miljonit inimest,[24] nakatunuid oli sama kuupäeva seisuga 185,08 miljonit.[25]

2021. aasta 8. novembri seisuga oli ametlikult kinnitatud andmetel koroonasse surnud üle viie miljoni inimese (5 060 000),[24] nakatunuid oli sama kuupäeva seisuga enam kui veerand miljardit (250 370 000).[25]

2022. aasta 6. märtsil oli ametlikult kinnitatud andmetel koroonasse surnud kuus miljonit inimest,[24] nakatunuid oli sama kuupäeva seisuga enam kui nelisada miljonit (446 270 000).[25]

2022. aasta 12. aprillil ületas ametlikult kinnitatud nakatunute arv poole miljardi piiri (500 880 000),[25] haiguse tagajärjel oli surnud 6,18 miljonit inimest.[24]

Levik Eestis

muuda
  Pikemalt artiklis Koroonapandeemia Eestis

Eestis tuvastati esimene haigusjuhtum Tallinnas 2020. aasta 27. veebruari varahommikul (avastati küll 26. veebruari õhtul; nakatunu tuli samal päeval bussiga Riiast Eestisse).[34][65] Teine haigusjuhtum tuvastati 3. märtsil Tartus ja kolmas 4. märtsil Tallinnas; nakatunud saabusid 29. veebruari lennuga Bergamost Riiga, haigestunud liikusid lennujaamast Eestisse isiklike sõiduvahenditega.[66][67] Kaitsemeetmete väljatöötamiseks moodustati 27. veebruaril töörühm sotsiaalminister Tanel Kiige juhtimisel. 12. märtsil kuulutati välja eriolukord, mille raames võetud meetmeid aja jooksul karmistati.[68]

Esimene koroonasse nakatunu suri Eestis 2020. aasta 25. märtsil. Tegu oli 83-aastase Hiiumaalt pärit naisega, kes hospitaliseeriti Lääne-Tallinna keskhaiglasse 20. märtsil.

Terviseameti kinnitusel oli 2021. aasta 9. aprilliks selle haiguse tagajärjel surnud 1006 inimest.[69]

Haigus

muuda
  Pikemalt artiklis Koroona (haigus)
 
SARS-CoV-2 viiruse partiklid elektronmikroskoobis nähtuna

Koroona ehk COVID-19 on viirushaigus, mida põhjustab koroonaviirus SARS-CoV-2.

Peiteaeg

muuda

Haiguse peiteaeg ehk inkubatsiooniperiood (nakatumise ja haigusnähtude avaldumise vahele jääv aeg) on 1–14 päeva, tavaliselt on see 5 päeva;[5][6] ühel juhtumil on antud teada ka 27-päevasest peiteajast.[7] Karantiini peetakse eriti oluliseks, kuna enne haigussümptomite avaldumist ei suuda laboratoorsed testid tõenäoliselt haigust tuvastada. Samas on terviseameti hinnangul inkubatsiooniperioodil madal ka nakkuse edasi kandumise risk,[2] ehkki täielikult välistatud see ei ole.[70] Postipaki vahendusel nakatumise risk on üliväike.[71]

Sümptomid

muuda

Haigusse nakatunu võib olla asümptomaatiline ehk tema test võib olla positiivne, kuid inimene ilma sümptomiteta. Seetõttu on arstiteadlased soovitanud, et diagnoositud nakatunuga kokku puutunud inimesed tuleks eraldada, et välistada teiste nakatamine. Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid, eelkõige köha.[72]

COVID-19 peamised sümptomid on palavik, köha, väsimus, lihasevalu ja õhupuudus. Haiguse edasine areng võib patsiendil tekitada raske kopsupõletiku, ägeda respiratoorse distressi sündroomi (ARDS), sepsise, septilise šoki ja põhjustada ka patsiendi surma. Ühendkuningriigis lisati mai keskpaiku ametlikult haiguse sümptomite loetellu maitsmis- ja haistmismeele häiringud.[73]

Haiguse peiteaeg on tavaliselt 1–14 päeva ning sümptomid avalduvad keskmiselt viie päeva möödudes.

Lõuna-Korea teadlaste aprilli lõpul avaldatud andmetel võivad viiruse RNA fragmendid säilida organismi rakkudes ka nädalaid pärast haigusest tervenemist; väidetavalt ei ole viiruse põhjustatud haigus retsidiivne, ega krooniline, erinevalt HIV-ist ja B-hepatiidist.[74]

2021. aasta I poolel enam levima hakanud viiruse delta (endise nimetusega India) variandi sümptomeid (peavalu, kurgupõletik, nohu) võidakse ekslikult pidada ka tavaliseks külmetuseks.[75][76]

Suremus

muuda
 
Surmajuhtumid
██ üle 100 surmajuhtumi 1 miljoni elaniku kohta
██ 10–100 surmajuhtumit 1 miljoni elaniku kohta
██ 1–10 surmajuhtumit 1 miljoni elaniku kohta
██ 0,1–1 surmajuhtumit 1 miljoni elaniku kohta
██ 0,01–0,1 surmajuhtumit 1 miljoni elaniku kohta
██ teave/asustus puudub

Esimene inimene suri COVID-19 tagajärjel 9. jaanuaril 2020 Wuhani linnas. 1. veebruaril suri Filipiinidel esimene inimene väljaspool Hiinat ning 14. veebruaril suri esimene inimene Prantsusmaal, mis oli ühtlasi esimene Aasia-väline surmajuhtum.[77]

10. veebruaril 2020 ületas surnute arv 1013 inimest ja sellega ületas haiguspuhang 2003. aastal SARS-i puhangu tõttu surnute arvu (774 inimest).[78][79] Globaalne suremus oli 26. veebruari seisuga 3,3%, kuid piirkonniti oli suremus väga erinev (Hiinas 3,5%, sh Hubei provintsis 4,9%; kruiisilaeval Diamond Princess 0,5%, Lõuna-Koreas 1%, Jaapanis 1,2%, Itaalias 3,4%). Hiina statistika andmeil kasvas suremus järsult üle 60-aastaste seas ning enam kui 80-aastastest oli surnud ligi 15 protsenti. Samas põdes üle 80% nakatunutest haiguse läbi tõsisemate kaebusteta.[71]

2020. aasta jaanuari lõpus hindas WHO suremust 2% peale.[80] Hiljem on leitud, et suremus on ligikaudu 1%, kuid seegi sõltub palju nakatunute vanusest ja tervislikust seisundist.[81] Eelkõige on viirus ohtlik vanemaealistele.[81] Haigusjuhtude kiire kasvu puhul ületatakse aga meditsiinisüsteemi võimekus abi osutada ning suremus võib oluliselt suureneda. Näiteks Wuhanis oli suremus 5,8%, aga ülejäänud Hiinas 0,7%.[81]

Eestis on olnud surmavusmäär 0,8–0,9%.

Ravi

muuda

Maailma esimese riigina sai Ühendkuningriigis koroonavastase ravimina 4. novembril 2021 kasutusloa molnupiraviir.[82]

Kaitsemeetmed

muuda
 
Margherita Lambertini, kiirabiarst San Salvatore haiglas Pesaros, Itaalias, oma vahetuse lõpus COVID-19 pandeemia ajal 19. märtsil 2020.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) sai haiguspuhangust teada oma esinduselt Hiinas.[83] Uue koroonaviiruse tüvi ja geneetiline järjestus tehti laboritele kättesaadavaks kogu maailmas, et iseseisvalt välja töötada PCR-testid, mis võimaldavad tuvastada inimeste nakatumist.[84][85] Koroonaviiruse perekonna seitsmes inimesi nakatav liige on genoomijärjestuse andmetel 75–80 protsenti identne SARS-CoV-iga ja enam kui 85 protsenti sarnane mitme nahkhiirte koroonaviirusega.[86][87] Veel 2020. aasta jaanuaris ei oldud kindel, kui ohtlik on viirus võrreldes SARS-iga.[84][85]

Londoni Imperial College’i teadlaste 2020. aasta märtsi lõpul avaldatud uuringupõhise hinnangu kohaselt oleks võinud kaitsemeetmete täieliku eiramise korral nakatuda 2020. aastal maailmas ligikaudu 7 miljardit inimest ja surra kuni 40 miljonit. Kolledži teadlaste hinnangul võiks kaitsemeetmete globaalne operatiivne rakendamine säästa umbes 38,7 miljonit inimelu (95%).[88] Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet (FDA) andis mai alul loa kasutada COVID-19 patsientide erakorralisel ravimisel katsetamisjärgus ravimit remdesiviir.[89][90][91]

8. mail 2020 blokeerisid Ameerika Ühendriigid ÜRO Julgeolekunõukogus hääletuse otsuse vastuvõtmise üle, milles kutsutakse üles lõpetama pandeemia ajal vaenutegevus maailma kõigis konfliktikolletes. ÜRO peasekretär António Guterres oli vastava ettepaneku teinud märtsikuus.[92] Vastavasisuline ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon (2532) võeti vastu 1. juulil 2020.

Haiguse leviku piiramiseks on riikides kehtestatud mitmeid piiranguid. Näiteks Eestis kehtestati eriolukord 2020. aasta 12. märtsi hilisõhtul ning see kehtis 17. maini. Selle raames taastati piirikontroll ning piirati riiki sisenemist, keelati avalikud kogunemised, suleti suur osa asutusi, õppetöö viidi kaugõppele, soovitati kodus töötamist ja avalikes kohtades ei tohtinud koos viibida rohkem kui kaks inimest. Taas kehtestati olulised üleriigilised piirangud alates 2021. aasta 11. märtsist.

Ennetus

muuda
  Pikemalt artiklis Koroonavaktsiin

WHO alustas vaktsiini testimist 60 päeva pärast Hiinalt viiruse geneetilise järjestuse saamist.[93][94]

Koroonavastast vaktsineerimist alustati Euroopa Liidus (sh Eestis[95]) 27. detsembril 2020.[96] Esimeseks Euroopa Liidus heakskiidu saanud koroonavaktsiiniks oli Saksa ravimifirma BioNTechi ja USA Pfizeri koroonavaktsiin.[97]

2021. aasta 1. jaanuari seisuga oli maailmas 100 inimese kohta vaktsineeritud 0,13 elanikku,[98] sh Iisraelis 11,55, Bahreinis 3,49 ja Ühendkuningriigis 1,47 elanikku;[99] 2020. aasta 31. detsembri seisuga oli nt Venemaal 100 elaniku kohta vaktsineeritud 0,04 ja Soomes 0,03 elanikku.[98]

Käitumissoovitused

muuda
 
Kirurgiline mask

Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.

Terviseamet soovitab kaitseks viiruse eest pesta käsi sooja vee ja seebiga, kasutada avalikes kohtades piiritusepõhist käte desinfitseerimisvahendit ning ühistranspordi kasutajatel desinfitseerida ka kindad ja kotisangad. Köhides tuleks katta suu ühekordse taskuräti või käisega (palja käega kattes kanduvad nakkused käega katsutavate esemete kaudu edasi), vältima peaks silmade, nina ja suu katsumist ning kontakti inimestega, kel on välised haigustunnused. Ühtlasi soovitab terviseamet hoiduda toore või väheküpsetatud liha, kuumtöötlemata piima ning pesemata puu- ja köögiviljade söömisest.[2]

Asjakohaseks ja tungivalt soovitatavaks peetakse vahemaa hoidmist teiste inimestega. WHO soovitusel peab vahemaa nähtavate haigustunnustega, ehk siis köhivate või aevastavate inimestega olema vähemalt 1 m,[100] Terviseameti soovitusel peab vahemaa teiste inimestega olema vähemalt 2 m.

Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kirurgiline näomask kaitseb eeskätt teisi inimesi, kuna mask ei pruugi kaitsta kandjat väikeste piiskade ega silma limaskesta kaudu nakatumise eest.[71] WHO soovitusel tuleb maski kanda nakatunud ja COVID-19 sümptomitega inimestel ning neil, kes hoolitsevad COVID-19 haigete inimeste eest. WHO nimetab näomaski kandmist muudel juhtudel maskide raiskamiseks, võttes arvesse eelkõige ülemaailmset näomaskide nappust.[100][101]

Aprilli lõpul kandis avalikes kohtades maske ligikaudu kaks kolmandikku Ühendriiklastest ja ligikaudu veerand Ühendkuningriigi elanikest.[102] Maikuu alguseks ei olnud ühest seisukohta kaitsemaskide kandmise vajalikkuse kohta välja kujunenud.[91][103] President Trumpi nähti avalikus kohas esimest korda maskis 11. juulil.[104]

Putinist 4 aastat kauem võimul olnud Lukašenko valitsetud Valgevenes toimus 9. mail võidupüha tähistamiseks täismõõduline paraad, samas kui idanaaber tavapärase paraadi pandeemia tõttu ära jättis.[105] Moskva linnapea Sergei Sobjanin pikendas linnas karantiini 31. maini, alates 12. mai keskpäevast on Moskva elanikud kohustatud kandma avalikes kohtades ja transpordis liikudes näomaski ja kindaid.[106][107]

Asjakohased ja ajakohastatud juhised on avaldatud Maailma Terviseorganisatsiooni veebilehel,[108] eesti keeles on samalaadne teave avaldatud Sotsiaalministeeriumi haldusalas oleva terviseameti veebilehel.[109]

Koroonakriis

muuda
  Pikemalt artiklis Koroonakriis

Koroonapandeemia mõjul tekkis kriitiline olukord majanduses, poliitikas, kultuuris, hariduses ja enamikus teistes ühiskondliku elu valdkondades. Kriis on globaalne ning sellel eeldatakse olevat pikaajaline mõju.

Börsid reageerisid koroonapandeemiale 20. veebruaril ja enamik börse teatas 24. veebruari ja 28. veebruari vahel suurimast langusest pärast 2008. aasta majanduskriisi (vaata 2020. aasta börsikrahh). Turgusid on tabanud märtsis järjestikused langused ning iseloomustanud volatiilsus. Kuigi majanduslangust võis suurematel turgudel märgata juba 2019. aasta hilissügisel, siis koroonapandeemia on seda intensiivistanud ning oma karantiinimeetmetega muutnud selle otseselt kõigisse riikidesse puutuvaks.[110]

Koroonakriis Eestis põhjustas 2020. aastal statistikaameti andmetel 2,9 protsendilise majanduslanguse.[111]

Vaata ka

muuda

Märkused

muuda
  1. ↑ Kumulatiivne näitaja (1, 2 või 3 vaktsiinidoosi)

Viited

muuda
  1. ↑ 1,0 1,1 Naming the coronavirus disease (COVID-19) and the virus that causes it WHO (vaadatud 28.2.2020)
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Koroonaviiruse haigus COVID-19 (vana nimega 2019-nCoV)
  3. ↑ Coronavirus very likely of animal origin, no sign of lab manipulation: WHO Reuters, 2. aprill 2020 (vaadatud 23. aprill 2020) arhiivilink
  4. ↑ Lau SK, Luk HK, Wong AC, Li KS, Zhu L, He Z, et al. (aprill 2020). "Possible Bat Origin of Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus 2". Emerging Infectious Diseases. U.S. Centers for Disease Control and Prevention (CDC). 26 (7): 1542–1547. DOI:10.3201/eid2607.200092. ISSN 1080-6059. OCLC 1058036512. PMC 7323513. PMID 32315281. S2CID 216073459.
  5. ↑ 5,0 5,1 WHO COVID-19 situation report 29 WHO, 19. veebruar 2020
  6. ↑ 6,0 6,1 Q&A on coronaviruses (COVID-19): How long is the incubation period for COVID-19? WHO (vaadatud 26.2.2020)
  7. ↑ 7,0 7,1 Coronavirus incubation could be as long as 27 days, Chinese provincial government says Reuters, 22. veebruar 2020
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 Stephanie Nolen (5. mai 2023). "W.H.O. Ends Global Health Emergency Designation for Covid". nytimes.com (inglise). The New York Times. Vaadatud 5. mail 2023. “With great hope, I declare Covid-19 over as a global health emergency,” said the W.H.O. director general, Dr. Tedros Adhanom Ghebreyesus.
  9. ↑ WHO: 10% of world's people may have been infected with virus AP NEWS, 5. oktoober 2020 (vaadatud 12. november 2020)
  10. ↑ U.K. Approves Pfizer Coronavirus Vaccine, a First in the West
  11. ↑ Covid-19: Pfizer/BioNTech vaccine judged safe for use in UK
  12. ↑ COVID-19 vaccine doses administered Our World in Data (vaadatud 10.02.2021)
  13. ↑ 13,0 13,1 13,2 13,3 13,4 13,5 13,6 13,7 Cumulative COVID-19 vaccination doses administered per 100 people Our World in Data (vaadatud 24.01.2021)
  14. ↑ 14,0 14,1 COVID-19 (akronüüm ingliskeelsest nimetusest ‘COronaVIrus Disease 19’, sõna-sõnalt: „koroonaviirushaigus [20]19“)
  15. ↑ koroonahaigus[alaline kõdulink] Sõnaveebis
  16. ↑ 2019 Novel Coronavirus (2019-nCoV) Situation Summary Centers for Disease Control and Prevention, 30. jaanuar 2020 veebiarhiivis
  17. ↑ 17,0 17,1 Helen Branswell: WHO declares the coronavirus outbreak a pandemic statnews.com (vaadatud 11.3.2020)
  18. ↑ ARDS – äge respiratoorse distressi sündroom (“Acute Respiratory Distress Syndrome”) // Varem tuntud ka “täiskasvanute respiratoorse distressi sündroom” (Adult Respiratory Distress syndrome); vt. Alan Altraja. Õppematerjal
  19. ↑ Delirium, rare brain inflammation and stroke linked to Covid-19 University College London, 8. juuli 2020
  20. ↑ Alexander Freund: COVID-19: Severe brain damage possible even with mild symptoms Deutsche Welle, 9.7.2020 (vaadatud 3.8.2020)
  21. ↑ "Koroonasse nakatunute arv maailmas ületas 25 miljoni piiri" ERR, 30. august 2020
  22. ↑ Anurag Maan, Shaina Ahluwalia, Kavya B: Global coronavirus cases exceed 50 million after 30-day spike Reuters, 9.11.2020 (vaadatud 22.11.2020)
  23. ↑ "Worldwide COVID-19 death toll tops a staggering 3 million". www.independent.co.uk (inglise). The Independent. 17. aprill 2021, 12:36. Vaadatud 17. aprillil 2021.
  24. ↑ 24,0 24,1 24,2 24,3 24,4 24,5 Total confirmed COVID-19 deaths Vaadatud 2020-07-15, 22:29
  25. ↑ 25,0 25,1 25,2 25,3 25,4 25,5 25,6 What is the total number of confirmed cases? Vaadatud 2020-07-15, 22:29
  26. ↑ "14.9 million excess deaths associated with the COVID-19 pandemic in 2020 and 2021". who.int (inglise). WHO. 5. mai 2022. Vaadatud 6. mail 2022. New estimates from the World Health Organization (WHO) show that the full death toll associated directly or indirectly with the COVID-19 pandemic (described as “excess mortality”) between 1 January 2020 and 31 December 2021 was approximately 14.9 million (range 13.3 million to 16.6 million).
  27. ↑ "China pneumonia outbreak: Mystery virus probed in Wuhan". BBC News. Vaadatud 21. märts 2020.
  28. ↑ "Clinical features of patients infected with 2019 novel coronavirus in Wuhan, China". The Lancet. Vaadatud 26.01.2020.
  29. ↑ Andrew Joseph (24. jaanuar 2020). "New coronavirus can cause infections with no symptoms, studies show". STAT News. Vaadatud 26.01.2020.
  30. ↑ "A familial cluster of pneumonia associated with the 2019 novel coronavirus indicating person-to-person transmission: a study of a family cluster" (PDF). The Lancet. 24. jaanuar 2020. Vaadatud 26.01.2020.
  31. ↑ Lisa Schnirring (25. jaanuar 2020). "Doubts rise about China's ability to contain new coronavirus". CIDRAP. Vaadatud 26.01.2020.
  32. ↑ Coronavirus: China enacts tighter restrictions in Hubei BBC, 16.02.2020
  33. ↑ 33,0 33,1 Kate Lyons: Coronavirus latest: at a glance The Guardian, 7.4.2020 (vaadatud 7.4.2020)
  34. ↑ 34,0 34,1 34,2 34,3 34,4 34,5 34,6 34,7 34,8 Tracking coronavirus: Map, data and timeline BNO News, 17. veebruar 2020 (vaadatud 3. märtsil 2020, 21:31) veebiarhiivis
  35. ↑ Worobey, M. et al. The Huanan Seafood Wholesale Market in Wuhan was the early epicenter of the COVID-19 pandemic. Science 2022, DOI: 10.1126/science.abp8715
  36. ↑ Pekar, J.E. et al. The molecular epidemiology of multiple zoonotic origins of SARS-CoV-2. Science 2022, DOI: 10.1126/science.abp8337
  37. ↑ Coronavirus: France's first known case 'was in December' BBC News, 5.5.2020
  38. ↑ "J'avais des douleurs au thorax": le patient infecté par le coronavirus en décembre témoigne BFM TV, 5.5.2020 (vaadatud 5.5.2020)
  39. ↑ "WHO Director-General's opening remarks at the mission briefing on COVID-19 - 26 February 2020". WHO. Vaadatud 21. märts 2020.
  40. ↑ World Health Organization (2020). "Novel Coronavirus (‎2019-nCoV)‎: situation report, 13" (PDF). World Health Organization. hdl:10665/330778.
  41. ↑ Austa Somvichian-Clausen: The coronavirus is causing an outbreak in America—of anti-Asian racism The Hill, 30. jaanuar 2020 veebiarhiivis
  42. ↑ "Läheb viiruslikuks. Covid-19 desinformatsiooni ökosüsteemis" ERR, 23. märts 2020
  43. ↑ WHO: uuele koroonaviirusele pandi nimeks Covid-19 ERR, 11.02.2020
  44. ↑ "WHO juht: käes on pandeemia" ERR, 11. märts 2020
  45. ↑ COVID-19 Coronavirus Pandemic Worldometer (vaadatud 14.6.2020, 22:08)
  46. ↑ 46,0 46,1 Global COVID-19 Infections Reach 10 Million Mark Ameerika Hääl, 28.6.2020 (vaadatud 28.6.2020)
  47. ↑ Alistair Bell: Global coronavirus cases rise to more than 11 million Reuters, 3.7.2020 (vaadatud 8.7.2020). Tsitaat: "Worldwide, there have been more than 520,000 fatalities linked to the disease so far, roughly the same as the number of influenza deaths reported annually."
  48. ↑ UK Prime Minister Boris Johnson to 'lead the national fightback' from home BBC, 27.3.2020
  49. ↑ Boris Johnson self-isolating after MP tests positive for Covid-19 BBC News, 16.11.2020 (vaadatud 24.11.2020)
  50. ↑ Coronavirus: Brazil's President Bolsonaro tests positive BBC News, 8.7.2020 (vaadatud 15.7.2020)
  51. ↑ Covid: Donald Trump and Melania test positive BBC News, 2. oktoober 2020
  52. ↑ With Trump hospitalized, more Covid cases emerge in White House and campaign CNN, 3. oktoober 2020
  53. ↑ Anna Cara: Trump joins growing list of virus-infected world leaders Associated Press, 2. oktoober 2020
  54. ↑ Statement from Press Secretary Karine Jean-Pierre. 21. juuli 2022
  55. ↑ Sam Wong, Adam Vaughan, Conrad Quilty-Harper, Layal Liverpool: Covid-19 news: Global CO2 emissions could fall 8 per cent in 2020 newscientist.com, 30.4.2020 (vaadatud 1.5.2020)
  56. ↑ Russell Brandom: More than 1 million people in the US have tested positive for COVID-19 The Verge, 28.4.2020 (vaadatud 1.5.2020)
  57. ↑ Coronavirus: UK holds minute's silence for key workers who died BBC, 28.4.2020 (vaadatud 28.4.2020, 16:00)
  58. ↑ Coronavirus: UK becomes first country in Europe to pass 30,000 deaths BBC News, 6.5.2020
  59. ↑ Coronavirus digest: Mexico 3rd in global pandemic deaths Deutsche Welle, 1. august 2020
  60. ↑ Coronavirus: Global Covid-19 death toll passes one million BBC News, 29. september 2020
  61. ↑ "Estimation of total mortality due to COVID-19" (inglise). Institute for Health Metrics and Evaluation. 6.05.2021. Vaadatud 13.05.2021.
  62. ↑ "COVID-19 has caused 6.9 million deaths globally, more than double what official reports show" (inglise). Institute for Health Metrics and Evaluation. 6.05.2021. Vaadatud 13.05.2021.
  63. ↑ "There have been 7m-13m excess deaths worldwide during the pandemic" (inglise). The Economist. Vaadatud 13.05.2021.
  64. ↑ "Excess mortality during the Coronavirus pandemic (COVID-19)" (inglise). Our World in Data. Vaadatud 13.05.2021.
  65. ↑ Eestis leiti esimene koroonaviirusesse nakatunu ERR, 27. veebruar 2020
  66. ↑ Eestis tuvastati teine koroonaviirusega nakatunu ERR, 3. märts 2020
  67. ↑ Kolmandal eestimaalasel tuvastati koroonaviirus ERR, 5. märts 2020
  68. ↑ [1] ERR, 12.03.2020 (vaadatud 13.03.2020)
  69. ↑ "COVID-19 blogi, 9. aprill: ööpäevaga lisandus 677 positiivset testi". Terviseamet. 9.04.2021. Vaadatud 9.04.2021. Ööpäeva jooksul suri 16 koroonaviirusega nakatunud inimest – 56-aastane mees, 64-aastane mees, 65-aastane naine, 68-aastane mees, 72-aastane naine, 74-aastane mees, 76-aastane naine, 77-aastased mees ja naine, 78-aastane mees, 80-aastane mees, 81-aastane naine, 82-aastased mees ja naine, 89-aastane mees ja 92-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 1006 koroonaviirusega nakatunud inimest.
  70. ↑ Koroonaviirust võivad levitada ka nähtavate sümptomiteta nakatunud ERR, 25.02.2020 (vaadatud 01.03.2020)
  71. ↑ 71,0 71,1 71,2 Jaan-Juhan Oidermaa: KKK: mida peaks teadma koroonaviirustest? ERR, 31.01.2020/26.02.2020 (vaadatud 01.03.2020)
  72. ↑ "Koroonaviiruse haigus COVID-19". Terviseamet. Vaadatud 21. märts 2020.
  73. ↑ Chris Smyth: Anyone aged over 5 with coronavirus symptoms can have test, says Hancock The Times, 18.05.2020. Tsitaat: "Symptoms for which you can get a test now include loss of sense of smell, with health chiefs hoping to identify more cases as the country moves to a national contact tracing system. // People are advised to be alert to food losing its flavour because smell and taste are so closely connected."
  74. ↑ Sam Courtney-Guy: Coronavirus patients ‘can’t relapse once they’ve recovered’ Metro
  75. ↑ NatalieGrover (14. juuni 2021). "Delta variant Covid symptoms 'include headaches, sore throat and runny nose'" (inglise). TheGuardian.com. Vaadatud 15. juunil 2021.
  76. ↑ "Why that runny nose could be a symptom you have the Covid Delta variant" (inglise). ITV. 15. juuni 2021. Vaadatud 15. juunil 2021.
  77. ↑ Tappev koroonaviirus nõudis esimese ohvri Euroopas Delfi (vaadatud 22. märtsil 2020)
  78. ↑ Coronavirus now more deadly than SARS | NHK WORLD-JAPAN News NHK WORLD (vaadatud 10.02.2020)
  79. ↑ Coronavirus is now more deadly than the sars pandemic in 03 ABC Columbia, 10. veebruar 2020
  80. ↑ Novel coronavirus press conference at United Nations of Geneva WHO, 29. jaanuar 2020
  81. ↑ 81,0 81,1 81,2 "Did the coronavirus get more deadly? The death rate, explained." Vox, 11. märts 2020
  82. ↑ Jim Reed (4.10.2021). "First pill to treat Covid gets approval in UK". BBC News (inglise). Vaadatud 4.11.2021.
  83. ↑ Worldwide Coronavirus Cases Top 11 Million Ameerika Hääl, 3.7.2020 (vaadatud 8.7.2020). Tsitaat: "In another development, the World Health Organization updated an account of how it learned of the coronavirus outbreak. It said it was alerted by its own office in China, and not by Chinese government officials."
  84. ↑ 84,0 84,1 "The continuing epidemic threat of novel coronaviruses to global health – the latest novel coronavirus outbreak in Wuhan, China". International Journal of Infectious Diseases. 14. jaanuar 2020. Vaadatud 26.01.2020.
  85. ↑ 85,0 85,1 ""Undiagnosed pneumonia – China (HU) (01): wildlife sales, market closed, RFI Archive Number: 20200102.6866757". Pro-MED-mail. Vaadatud 26.01.2020.
  86. ↑ "A Novel Coronavirus from Patients with Pneumonia in China, 2019". New Englang Journal of Medicine. 24. jaanuar 2020. Vaadatud 26.01.2020.
  87. ↑ Stanley Perlman: Another Decade, Another Coronavirus New England Journal of Medicine, 24. jaanuar 2020 (vaadatud 26.01.2020)
  88. ↑ Ryan O'Hare: Coronavirus pandemic could have caused 40 million deaths if left unchecked Imperial College, 26.3.2020 (vaadatud 29.3.2020)
  89. ↑ Remdesivir authorised as coronavirus treatment by US in 'important first step' ABC Online, 2.5.2020
  90. ↑ Steve Holland, Jeff Mason, Sandra Maler: FDA Authorizes Remdesivir Drug for COVID-19 The New York Times, 1. mai 2020
  91. ↑ 91,0 91,1 Should we wear face masks? BBC Healt Check, 6.5.2020 (vaadatud 7.5.2020). Tsitaat: "Does the wearing of face masks by the public prevent the transmission of coronavirus in the community? Professor Robert West of University College London’s Institute of Epidemiology has participated in a review of more than 20 studies on this important question. The analysis concludes that the evidence is equivocal. In other words, based on current evidence, Prof West feels we cannot say whether mask wearing is a beneficial thing to do. It cannot be ruled out that masks may in fact increase the spread of the virus through communities. This week’s Health Check guest epidemiologist Professor Matthew Fox of Boston University offers an alternative perspective"
  92. ↑ Ted Regencia, Saba Aziz ja Usaid Siddiqui: US blocks UN Security Council vote on coronavirus: Live updates | The resolution called for cessation of hostilities in conflict zones so governments could focus on tackling COVID-19 Al-Jazīrah, 8.5.2020 (vaadatud 8.5.2020)
  93. ↑ Coronavirus disease 2019 (COVID-19) Situation Report –60 WHO, 19.3.2020 (vaadatud 21.3.2020)
  94. ↑ DRAFT landscape of COVID-19candidate vaccines –20 March 2020 WHO, 20.3.2020 (vaadatud 21.3.2020)
  95. ↑ "Esimesena Eestis koroonavaktsiini saanud Jelena Rozinko: loodan, et vaktsiin aitab kiiremini naasta tavapärasesse ellu" Põhjarannik, 27. detsember 2020
  96. ↑ Euroopa Liidu riigid alustasid koroona vastu vaktsineerimist ERR, 27. detsember 2020
  97. ↑ EMA recommends first COVID-19 vaccine for authorisation in the EU Euroopa Ravimiamet, 21. detsember 2020
  98. ↑ 98,0 98,1 How many people have received a coronavirus vaccine? Our World in Data (vaadatud 2. jaanuar 2021)
  99. ↑ Coronavirus: Israel leads vaccine race with 12% given jab BBC news, 2. jaanuar 2021
  100. ↑ 100,0 100,1 Q&A on coronaviruses (COVID-19) WHO, 9.3.2020 (vaadatud 3.4.2020)
  101. ↑ Coronavirus disease (COVID-19) advice for the public: When and how to use masks WHO (vaadatud 3.4.2020)
  102. ↑ Tom Whipple, Chris Smyth: Coronavirus: facemasks ‘as crucial as handwashing and distancing’ // Not wearing one should be seen as antisocial, says top scientist The Times, 8.7.2020 (vaadatud 12.7.2020)
  103. ↑ COVID-19: UCL academics mobilise to provide critical advice and expert comment University College London, 7.5.2020
  104. ↑ Donald Trump wears mask in public for first time during COVID-19 pandemic Euronews, 12.7.2020 (vaadatud 15.7.2020)
  105. ↑ Andrei Makhovsky: Shunning virus lockdown, defiant Belarus stages Victory Day parade Reuters, 9.5.2020 (vaadatud 9.5.2020)
  106. ↑ Coronavirus in Russia: The Latest News | May 9 The Moscow Times, 9. mai 2020 vaadatud 09.05.2020)
  107. ↑ Sergei Sobjanin: Коронавирус. Частичное возобновление работы, масочный и перчаточный режим, другие решения 07.05.2020 sobyanin.ru, 7.5.2020 (vaadatud 9.5.2020)
  108. ↑ Coronavirus disease (COVID-19) advice for the public WHO (vaadatud 27.3.2020)
  109. ↑ Koroonaviiruse haigus COVID-19 trükised ja juhendmaterjalid Terviseamet (vaadatud 27.3.2020)
  110. ↑ Taavi Minnik: Milline on elu pärast koroonakriisi – professor Urmas Varblase prognoosid Delfi Forte, 3. aprill 2020
  111. ↑ "Eesti majandus langes mullu 2,9 protsenti" ERR, 1. märts 2021

Välislingid

muuda

Meditsiiniajakirjad

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Koroonapandeemia&oldid=6739614"