Roheneemesaared

Roheneemesaared (portugali keeles Cabo Verde, Roheneemesaarte kreoolkeeles Kabu Verdi; ametlik nimi Cabo Verde Vabariik) on riik ja saarestik Atlandi ookeanis Aafrika mandri läänerannikust umbes 500 kilomeetri kaugusel läänes. Roheneemesaared on osa Makaroneesia saarestikust.

Cabo Verde Vabariik portugali República de Cabo Verde
Roheneemesaarte lipp Roheneemesaarte vapp
Riigihümn	Cântico da Liberdade
Pealinn	Praia
Pindala	4033 km²
Riigikeel	portugali
Rahvaarv	555 988 (2020)
Rahvastikutihedus	137,9 in/km²
Riigikord	parlamentaarne vabariik
President	José Maria Neves
Peaminister	Ulisses Correia e Silva
Iseseisvus	5. juulil 1975
SKT	1,754 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	3244 $ (2017)
Valuuta	eskuudo (CVE)
Ajavöönd	maailmaaeg −1
Tippdomeen	.cv
ROK-i kood	CPV
Telefonikood	238

Nimi

Riigi nimi on tuletatud Aafrika mandri läänepoolseimast punktist, Senegalis asuvast Roheneemest (portugali keeles Cabo Verde 'roheline neem').

24. oktoobril 2013 kuulutati ÜROs, et riigi ametlikku nime Cabo Verde ei peaks teistes keeltes kasutama tõlgituna.

Asend

Roheneemesaared asuvad Aafrika lääneranniku riikidest Senegalist ja Mauritaaniast läänes Atlandi ookeanis v-tähe kujuliselt paikneva saarterühmana. Lähimad Makaroneesia saarestikku kuuluvad Kanaari saared jäävad Roheneemesaartest umbes 1000 kilomeetrit kirdesse.

Riigi rannajoone kogupikkus on 965 kilomeetrit. Roheneemesaared ulatuvad 332 kilomeetrit loodest kagusse ja 299 kilomeetrit idast läände. Riigi suurimal, Santiago saarel, on pikim vahemaa maismaal linnulennult 75 kilomeetrit.

Loodus

Boa Vista saar

Roheneeme saarestik koosneb kahest vulkaanilist päritolu saarterühmast: Tuulepealsetest saartest ja Tuulealustest saartest. Saarestikus on kokku 10 saart ja 5 väikesaart, millest suurimad on Santiago (991 km²), Santo Antão (779 km²) ja Boa Vista saar (620 km²). Suuremad saared on valdavalt mägised. Riigi kõrgeim geograafiline koht Pico do Fogo tegevvulkaan küündib 2829 meetrit üle merepinna. Viimane vulkaanipurse toimus riigis 2015. Ülejäänud saartega võrreldes on suhteliselt madalad Sali, Boa Vista ja Maio saared.

Riigi idapoolsed saared on geoloogiliselt vanemad, läänepoolsed nooremad.

Veestik

Riigi mageveekogude veehulk sõltub sademetehulgast, mistõttu aasta läbi püsivaid mageveekogusid riigis ei leidu. Riigi pikim jõgi on 7 kilomeetri pikkune Ribeira do Rabil.

Taimestik

Riigi pindalast on metsaga kaetud 21,1%. Looduses on registreeritud 774 liiki kõrgemaid taimi, millest 11% on endeemsed. Taimed on riiki levinud Lääne-Aafrikast, Vahemere maadest ja Ladina-Ameerikast.

Loomastik

Kapverdi lõoke (Alauda razae) on endeemne linnuliik

Roheneemesaartel puuduvad kahepaiksed ja maod. Riigis on kirjeldatud 37 liiki roomajaid, kellest 22 liiki on endeemsed.

Riigis on kirjeldatud 264 liiki linde, millest kuus liiki on endeemsed.

Enamik maismaaimetajaid on riiki aja jooksul sisse toodud. Ainsad põlised imetajad on käsitiivalised.

Looduskaitse

Roheneemesaarte peamised keskkonnakaitseprobleemid on ulatuslik metsaraie ja viljaka maa erodeerumine. Roheneemesaartel asub Fogo rahvuspark. Mitmel väikesaarel on moodustatud loodusreservaadid. Ribeira do Rabili märgala kuulub Ramsari konventsiooni nimestikku. Tähtsad linnukaitsealad on veel Fogo vulkaaniline piirkond ja Santiago saarel asuvad rannakaljud. Sali ja Maio saarel kaitstakse soolakuid. 1986 rajati Roheneemesaarte botaanikaaed.

Kliima

Roheneemesaartel valitseb kirdepassaatidega troopiline kliima. Aasta keskmine temperatuur jääb vahemikku 22–27 °С. Saarte kliimat mõjutab jahe Kanaari hoovus, mistõttu sademeid on vaid 100–250 mm aastas. Riiki kimbutavad pidevalt põuad. 1970. ja 1980. aastatel tabas riiki 17-aastane põuaperiood. Vihma võib sadada juulist novembrini.

Riik

Riigikord

Roheneemesaarte presidendi residents

Roheneemesaared on parlamentaarne vabariik. Täidesaatev võim kuulub presidendile, kes valitakse rahva poolt absoluutse häälteenamuse alusel ametisse 5 aastaks. President määrab ametisse peaministri.

Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele Rahvusassambleele, kuhu kuulub 72 liiget. Rahvusassamblee liikmed valitakse ametisse viieaastaseks ametiajaks. 2016 valimiste järel on Demokraatlikul Liikumisel 40, Roheneemesaarte Iseseisvuse Aafrika Parteil 29 ning Demokraatlikul ja Sõltumatul Roheneemesaarte Liidul 3 kohta.

Riigi põhiseadus jõustus 25. septembril 1992. Riigi kõrgeim kohus on seitsmeliikmeline ülemkohus.

Haldusjaotus

Roheneemesaarte omavalitsused

Roheneemesaared jagunevad 22 omavalitsuseks (concelhos). Riigis on 24 linna, suurim linn on pealinn Praia.

Omavalitsus	Saar	Saarestik
Tarrafal	Santiago	Tuulealused saared
São Miguel
São Salvador do Mundo
Santa Cruz
São Domingos
Praia
Ribeira Grande de Santiago
São Lourenço dos Órgãos
Santa Catarina
Brava	Brava
São Filipe	Fogo
Santa Catarina do Fogo
Mosteiros
Maio	Maio
Boa Vista	Boa Vista	Tuulepealsed saared
Sal	Sal
Ribeira Brava	São Nicolau
Tarrafal de São Nicolau
São Vicente	São Vicente
Porto Novo	Santo Antão
Ribeira Grande
Paul

Rahvastik

Roheneemesaarte viimane rahvaloendus toimus 2010. 2016 seisuga elas riigis 531 238 elanikku, kellest 264 951 olid naised ja 266 287 mehed. Enim elanikke oli Praias (155 239) ja São Vicente omavalitsuses (81 862), vähim aga Tarrafali omavalitsuses (5233). 1946–1949 näljahäda tõttu liikus osa elanikkonnast São Tomé ja Príncipele.

2010 elas riigis 491 683 elanikku ja keskmine rahvastikutihedus oli 122 inimest/km², seejuures São Vicente saarel 335 inimest/km², Santiago saarel 276 inimest/km² ja Sali saarel 119 inimest/km². 52% rahvastikust elab Santiago saarel, 16% São Vicente saarel ja 9% Santo Antão saarel. 16% riigi elanikest elab pealinnas Praias.

Keeled

Riigis on ametlike keeltena tunnustatud portugali keel ja Roheneemesaarte kreoolkeel.

Religioon

Roheneemesaartel asuvad katoliku Santiago de Cabo Verde ja Mindelo piiskopkonnad. Riigis on 37 katoliku kogudust. Riigist on pärit kardinal Arlindo Gomes Furtado.

Riigikaitse

Rannavalve koosseisu kuuluv Dornier Do-228

Roheneemesaarte relvajõud jagunevad rahvuskaardiks ja rannavalveks. Riigi tegevteenistuses teenib 1200 isikut.

Rahvuskaart koosneb 3 rügemendist. Rannavalve koosseisus on õhu- ja mereväeeskadrillid. Rannavalvele kuuluvad Dornier Do-228 lennuk, mitu transpordilennukit ja 5 patrull-laeva.

Lisaks kuulub riigi relvastusse 5 T-55 tanki, BRDM-2 soomukid, 120-PM-43 miinipildujad, RPK kergekuulipildujad, AK-47 ja AKM automaadid ning ZU-23 õhutõrjekahurid.

Transport

Riigi teedevõrgu kogupikkus on 1350 kilomeetrit, millest sillutatud teid on 932 kilomeetrit. Peamised ühistranspordivahendid saartel on väikebussid. Riigis kehtib parempoolne liiklus.

Riigis on seitse lennuvälja ja neli rahvusvahelist sadamat, riigi peamised sadamad on Praia ja Mindelo.

Ajalugu

Real de São Filipe fort

Asustamata Roheneemesaared avastasid 1455 Veneetsia päritolu Portugali meresõitjad Alvise Cadamosto ja Antoniotto Usodimare. Meresõitja António de Nolist sai Roheneemesaarte esimene kuberner. Portugallased rajasid 1462 Santiago saarele Cidade Velha sadama. Cidade Velha sadamas peatusid 1497 meresõitja Vasco da Gama, 1498 Christoph Kolumbus ja 1522 Fernão de Magalhães. Roheneemesaari ründas 1585 Inglise meresõitja Francis Drake. Pärast prantslaste rünnakut 1772 viisid portugallased koloonia pealinna üle Praia asundusse. Roheneemesaartest kujunes oluline Portugali orjakaubanduse keskus. 18. sajandi lõpus tabas saari mitu näljahäda.

19. sajandil asus Roheneemesaarte elanikke Ameerika Ühendriikidesse. Portugal andis Roheneemesaartele 1951 meretaguse provintsi staatuse. Roheneemesaarte iseseisvuslased hakkasid aktiivselt suhtlema Guinea-Bissau iseseisvuslastega. Amílcar Cabral rajas 1956 Roheneemesaarte Iseseisvuse Aafrika Partei, mis 1961 alustas vägivaldset vastupanu Portugali koloniaalvõimude vastu.

Kui Portugalis toimus 1974 revolutsioon, kuulutasid Roheneemesaared 5. juulil 1975 välja iseseisvuse. Riigi esimeseks presidendiks sai Aristides Pereira, kes kuulutas välja üheparteisüsteemi ning arendas suhteid Hiina ja Liibüaga. 1991 toimunud esimestel demokraatlikel presidendivalimistel sai presidendiks Demokraatliku Liikumise esindaja António Mascarenhas Monteiro.

Eesti ja Roheneemesaarte suhted

Eesti ja Roheneemesaared sõlmisid diplomaatilised suhted 9. septembril 1991. Detsembris 1999 peatus oma ümbermaailmareisil Mindelo sadamas purjejaht Lennuk. Infotehnoloogia ekspert Linnar Viik sai 2008 Roheneemesaarte valitsuse nõunikuks.

Haridus

Roheneemesaarte haridussüsteem on kolmeastmeline: põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. Põhikool kestab 6 ja keskkool 5 aastat.

2006 rajati Roheneemesaarte ülikool, 2008 Santiago ülikool ja 2001 Jean Piaget' nimeline ülikool.

Kultuur

Praia raekoda on portugali koloniaalarhitektuuri näide

Roheneemesaarte kultuuris on põimunud Aafrika ja Euroopa kultuurielemendid.

Cidade Velhas asuv katoliiklik Nossa Senhora do Rosario kirik on maailma vanim säilinud koloniaalrhitektuuri kirik. Riigis asub mitmeid Portugali kindlusehitisi, millest tuntuim on Real de São Filipe fort.

Maa populaarsemad muusikastiilid on morna, coladeira, funaná ja batuque. Tuntuim Roheneemesaartelt pärit laulja oli Cesária Évora. Kuulsaim iga-aastane kultuuriüritus on Mindelo karneval. Riigi tuntuimad muuseumid on etnograafiamuuseum ja Tabanka muuseum.

Riigis tegutseb üks riiklik ja 3 välisriigi telekanalit.

Elanike populaarseim spordiala on jalgpall. Roheneemesaarte juurtega on Rootsi endine jalgpallur Henrik Larsson. Praias asub Hiina RV raha eest rajatud riigi suurim staadion, mis mahutab 15 000 pealtvaatajat. Riigi korvpallikoondis võitis 2007 Aafrika meistrivõistlustel pronksmedali.

Roheneemesaarte sportlased on osalenud olümpiamängudel alates 1996. aasta suveolümpiamängudest Atlantas, kuid pole veel võitnud medaleid.

Vaata ka

• Roheneemesaarte riigipeade loend
• Roheneemesaarte valitsusjuhtide loend
• Roheneemesaarte jalgpallikoondis

Välislingid

 Roheneemesaared – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

• Assembleia Nacional de Cabo Verde. Roheneemesaarte parlamendi koduleht
• Governo de Cabo Verde. Roheneemesaarte valitsuse koduleht