Vikipeedia

Eesti lennuliiklus koroonapandeemia tingimustes

Eesti lennuliiklus koroonapandeemia tingimustes on kujunenud katsumuseks. Koroonapandeemia ja sellega kaasnevate piirangutega kohanemine on kujunenud keerukaks.

Taust muuda

Eriolukord Eestis tulenes koroonaviirusest. Haigus sai alguse 2019. aasta detsembris, kui Hiinas tuvastati tundmatu viirus. 11. veebruaril 2020 hakkas haigus ka riigist välja levima ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) andis viirusele ametliku nimetuse COVID-19.[1]

Koroonaviirus jõudis Eestisse 27. veebruaril 2020, mil Eestis tuvastati esimene COVID-19 nakatunu. 11. märtsil 2020 kuulutas WHO haigusepuhangu pandeemiaks[2]. 12. märtsiks 2020 oli tuvastatud Eestis 27 koroonaviirusega nakatunud inimest ja sama päeva õhtul kuulutas valitsus välja eriolukorra[3].

Lennuliikluse muutus eriolukorra tõttu muuda

Peale eriolukorra väljakuulutamist seati piiriületuspunktides kindlad nõuded. Reisijad pidid järgima sanitaarmeetmeid ja samuti hakati kontrollima kõikvõimalikke haigusnähtusid. Sadamates ja lennujaamades pidid inimesed lisaks tavalistele piiriületusprotseduuridele täitma ka ankeedi, kuhu kirjutati päritoluriik ja reisimise põhjus.[3]

Lennundustranspordi osakaal hakkas vähenema järjest enam tühistatud lendude tõttu. 17. märtsil 2020. aastal teavitasid eri ettevõtted lendude lõpetamisest Tallinna lennujaama. Tegevust jätkasid ainult Lufthansa ja Turkish Airways. 31. märtsil 2020. aastal kajastas ACE Logistics Estonia AS (ACE) lennutranspordi kohta järgnevat: „Hiina-Eesti suunal kaubaveo huvi aina kasvab, kuid lennutranspordi võimalused on endiselt väga piiratud. Suur osa lende on tühistatud. Lennufirmad pakuvad teenust lühiajalise kehtivusega ja hinnad muutuvad pea iga päev. Soovitame klientidel võimalusel suunata kaubad osaliselt või täielikult raudtee- või meretranspordile“.[4] 2020. aastal oli ülemaailmselt lennureisijate hulk kahanenud 60%[5]. Ülemaailmsete lennureisijate arv aastast 1945–2021 on toodud joonisel 1.

Tasapisi prooviti leida kompromisse, et lennuliiklust taastada ja 14. aprillil 2020. aastal kajastas Eesti Rahvusringhääling järgmist: „Neljapäeval, 16. aprillil, taastatakse piiratult lennuliiklus Tallinna ja Helsingi vahel“[6].

Eriolukord lõppes 16. mai öösel vastu 17. maid 2020. Sellega kadusid mõningad piirangud, kuid enamik jäid siiski kehtima.[7]

Euroopa Komisjon tegi lennureisijate jaoks Euroopa liikmesriikide kaardi, kus värvikoodide alusel tähistati piirkondade järgi, kas piirkonnas on tegemist suure või väikese nakkusriskiga. Samuti peavad lennukiga reisijad olema enne reisile asumist andnud negatiivse koroonatesti.[8]

Koroonasse nakatunute arv hakkas Eestis tõusma sügisel 2020. Sellega seoses eriolukorda välja ei kuulutatud, küll aga rakendati lisapiiranguid. Lennujaamad jäeti avatuks, aga järgima peab terviseameti nõudeid.[9]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ Krjukov, Aleksander (11.02.2020). "WHO: uue koroonaviiruse haigusele pandi nimeks Covid-19".
  2. ↑ Wikipedia (13.05.2021). "Koroonapandeemia".
  3. ↑ 3,0 3,1 Kook, Urmet (12.03.2020). "Valitsus kuulutas välja eriolukorra".
  4. ↑ Logistics, ACE (31.03.2020). "KOROONAVIIRUSE MÕJU ACE LOGISTICSI TEGEVUSELE JA SAADETISTE LIIKUMISELE".
  5. ↑ ICAO (08.04.2021). "Effects of Novel Coronavirus (COVID‐19) on Civil Aviation: Economic Impact Analysis" (PDF).
  6. ↑ Kallaste, Kristjan (14.04.2020). "Lennuliiklus Balti riikidest on olematu, Põhjamaadest on lendusid tihedalt".
  7. ↑ Nael, Merili (16.05.2020). "Eriolukorra lõpp kõiki piiranguid ei kaota, jätkuvalt tuleb järgida ohutusreegleid".
  8. ↑ Euroopa Ülemkogu - Consilium (26.03.2021). "COVID-19: reisimine ja transport".
  9. ↑ Mirjam Mäekivi, Aleksander Krjukov (08.03.2021). "Kallas avalikustas riigi lukkupaneku plaani, piirangud jõustuvad neljapäevast".
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_lennuliiklus_koroonapandeemia_tingimustes&oldid=5987057"