Tšaad on merepiirita riik Aafrika keskosas. Piirneb põhjas Liibüaga, idas Sudaaniga, lõunas Kesk-Aafrika Vabariigiga, läänes Kameruni, Nigeeria ja Nigeriga.

Tšaadi Vabariik


prantsuse République du Tchad
araabia جمهورية تشاد
Jumhūrīyat Tshād
Tšaadi asendikaart
Riigihümn La Tchadienne
Pealinn N'Djamena
Pindala 1 284 000 km²
Riigikeel prantsuse ja araabia
Rahvaarv 11 206 000 (2009)[1]
Rahvastikutihedus 8,7 in/km²
President Idriss Déby
Iseseisvus 11. august 1960
SKT 9,981 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 662 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik Kesk-Aafrika frank (XAF)
Ajavöönd maailmaaeg +1
Tippdomeen .td
ROK-i kood CHA
Telefonikood 235

Riigi kõrgeim tipp on Tibesti mägismaal paiknev 3415 m kõrgune Emi Koussi vulkaan. Riigi põhjosa hõlmab Sahara kõrb. Keskosas asub Djourabi kõrb. Läänepiiril asub Tšaadi järv.

19001960 oli riik Prantsusmaa valduses.

2005. aastal kuulutas Tšaad end Sudaaniga sõjaseisukorras olevaks. 2006. aasta oktoobris sõlmiti Dakaris Sudaaniga rahu. 2006. aasta märtsis puhkes riigis mässuliste ülestõus, mille käigus rünnati ka pealinna, kuid valitsusväed suutsid rünnaku tagasi lüüa.

Riigis on umbes 200 000 põgenikku Darfurist.

Riigi pindala on 1 259 200 ruutkilomeetrit. Pealinn on N'Djamena, mis asub riigi edelas.

Tšaadis peab minema 20 aastaselt sõjaväkke. Kokku on 9 kasutatavat lennujaama. Tšaadis on poliitikud on kõrgemad inimesed ja tavaelanikud saavad hääletada seaduseid, aga suur osa võimust on presidendil.[4]

LoodusRedigeeri

Tšaadi loodus on kaetud loomade ja taimedega. Lõunaosa on kaetud rohuga. Koostatud on Tšaadi taimestiku kontrollnimekiri, tuginedes kirjandusele, sidusandmebaasidele, herbaariumikogudele ja maamõõtmistele (1998–2011). Selle aasta andmete järgi on 2288 liiki (sealhulgas 128 autonüümset), 83 alamliiki, 81 sorti, 8 vormi, samas kui kogu eelnevad andmed ütlesid, et on 1600 liiki. Nad kuuluvad 151 perekonda, st. Poaceae (14,6%), Fabaceae (13,6%), Cyperaceae (7,0%), Asteraceae (6,2%), Malvaceae (3,9%) ja Rubiaceae (3,4%). Kokku on 2 173 (88,3%) pärit Tšaadist, sealhulgas 55 (2,2%) endeemilist liiki, 274 (11,0%) on Tšaadile võõrad ja 13 (0,5%) peetakse krüptogeenseteks, ehk ebakindla staatusega. See kujutab endast märkimisväärset värskendust ja varasemat teadmist Tšaadi kohta, mis moodustas 131 (5,3%). Seal on 657 terofüüti (26,7%), 546 phanerofüüti (22,2%), 378 hemikrüptofüüti (15,4%), 256 chamaefüüti (10,4%), 160 geofüüti (6,5%), 107 heofüüti (4,3%), 104 hüdrofüüti (4,2%). Kokku 252 (10,2) võivad olla erinevad eluvormid (nt terofüütid või chamaefüüdid).[5]

KliimaRedigeeri

Temperatuur on tavaliselt üle 15°. Tšaad on troopiline riik enda vihmaga ja niiske õhuga. Tšaadis elab 134 liiki imetajaid, 532 liiki linde ja üle 1600 liigi taimeid.[6]

RahvastikRedigeeri

 
Rahvastiku püramiid (2020)[7]

Tšaadi rahvaarv on 16 287 583. Immigrantide osatähtsus on 3,2%.

Tšaadis on rahvastikupoliitika rahvaarvu hoidmine stabiilsena ja arendada majandust.

1,3% täiskasvanutel on AIDS. 120 000 inimesel oli AIDS 2018. aastal. 2018. aastal suri 3100 inimest AIDSi.

-0.1 immigranti/1000 inimesest 2020. aastast.

41,7 sündi/1000 inimese kohta.[8][9]

SlummidRedigeeri

Slummides elab Tšaadis 88,2% inimestest 2014. aasta andmetel. Kõige rohkem on olnud 98,9% elanikest 24 aasta jooksul. Slummides elavate inimeste arv on vähenemas. [10]

ReligioonRedigeeri

Religioonid Tšaadis (2014)[11]
Religioon %
Islami usk 51,8
Protestantlik kristlus 23,5
Katolik kristlus 20,3
Animism 0,6
Ei ole teada 0,6
Ei ole usklik 2,9

HaldusjaotusRedigeeri

 
Tšaadi piirkonnad

2012. aastast alates jaguneb Tšaad 23 piirkonnaks:

Aastatel 2002–2008 jagunes Tšaad 18 piirkonnaks, mis omakorda jagunesid 52. departemanguks:

MajandusRedigeeri

Tšaad on maailma üks vaesemaid riike. 80% Tšaadi elanikest elab absoluutses vaesuses.

90% elanikest on hõivatud põllumajanduses.

2003. aastal alustati nafta puurimist 1990-ndate lõpus avastatud leiukohast.

Tšaadi peamised kaubanduspartnerid on Prantsusmaa, Kamerun ja Nigeeria. Peamised eksportartiklid on puuvill ja nafta.[12]

KultuurRedigeeri

Tšaadi põhiline keel on prantsuse keel ja teine keel on araabia keel.[13][14]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri