Kiirabi
![]() |
See artikkel räägib abist; sõiduki kohta vaata artiklit Kiirabi (sõiduk) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2016) |
See artikkel vajab ajakohastamist. (September 2020) |
Kiirabi ehk haiglaeelne erakorraline meditsiiniabi on erakorralise meditsiiniabi liik, mille puhul antakse erakorralist abi sündmuskohal, kus inimene on eluohtlikult haigestunud või haigusseisund on eluohtlikult süvenenud.

Kiirabi ajaluguRedigeeri
Erakorraline meditsiiniabi pärineb ajast, kui inimesi üldse ravima hakati. Seejuures ei saa aga kuni 20. sajandi eKr keskpaigani vaadelda erakorralist meditsiiniabi (seal hulgas kiirabi) eraldi meditsiiniharuna. Erakorraline meditsiini tunnustati omaette kliinilise erialana alles 1960. aastatest. Erakorraline meditsiin on lähedalt seotud sõjameditsiiniga ning sellest valdkonnast kandunud tsiviiltervishoidu.
Tervishoiu aluspõhimõtete (diagnoos, haiguse ennetamine jmt) kasutuselevõtu saab omistada vanaegiptlastele[1]. Ka on vanim teadaolev meditsiiniabi käsitlev dokument, Kahuni günekoloogiline papüürus, on pärit Vana-Egiptusest[2]. Tegemist on ligikaudu aastast 1800 e.m.a pärineva meditsiinilise traktaadiga. Kaasaegses tähenduses erakorralist arstiabi käsitleb samuti Vana-Egiptusest pärit Edwin Smithi papüürus[3], mis on dateeritud aastasse 1500 e.m.a. Edwin Smithi papüüruse puhul on tõenäolisel tegemist lahingus vigastatute ravisoovitustega. Nimetatud traktaadis on näiteks käsitletud alalõualiigese nihestuse ravi[4]. Kirjeldatud meetodit kasutatakse tänapäevani.
Ligikaudu aastal 100 e.m.a ehitati Rooma riigis valetudinariumi-nimelised asutused. Mitmed neist on osaks Vana-Rooma kindluste varemeist[5]. Valetudinariumi kogu olemusest ei ole selget ülevaadet, sest vähemalt osaliselt võis tegemist olla laoga. Samas on teada, et Julius Caesar nõudis meedikute viibimist lahinguväljal, et abi andmine oleks võimalikult kiire. Sündmuskohal abi andmise järel tuli kannatanud viia just valetudinariumisse paranema[6].
1767 moodustati Amsterdamis kodanike aktiiv, kes abistas uppunuid ja levitas infot abistamise kohta.
Napoleon I juhitud Itaalia sõjakäigu ajal tõi erakorralisse meditsiini murrangu prantsuse arst Dominique-Jean Larrey (1766–1842). Tema initsiatiivil loodi 1792. aastal nn liikuvad ambulatooriumid (prantsuse ambulances volantes)[7]. Nende eesmärgiks oli kiire haavatute evakueerimine sõjaväljalt alguses sidumispunkti ja edasi haiglasse. Temale omistatakse ka triaaži aluspõhimõtete loomist. Lahinguväljal aitas ta esmalt raskemini haavatuid, jättes kõrval auastme, mis senini oli abiandmise järjekorra määranud.
1800. aastate alguses käivitus sõjameditsiinikogemuste rakendamine tsiviiltervishoius. 1832 loodi Londonis koolerahaigete transpordiks mõeldud hobuvankriga kiirabibrigaad. Meditsiini arengule vastavalt oli tegu puhtalt transpordivahendiga. 19. sajandi lõpuks paigutati kiirabibrigaadid haiglasse, kust neid sai välja kutsuda haigete haiglasse viimiseks. 19. sajandi jooksul toimus erakorralise meditsiini sõjaväelise ja tsiviilharu lõimumine. Ehkki tänapäevani eristatakse tsiviil- ja sõjameditsiini, on tegemist pigem kontekstipõhise jaotusega. Ravimetoodika on mõlemas pooles sama.
1853. aastal puhkenud Krimmi sõjas haavatute evakuatsiooni juba kasutati, kuid haavatute ravi toimus antisanitaarsetes tingimustes. Puudu oli nii meedikutest kui töövahenditest. Sagedased olid koolera ja tüüfuse puhangud. 1854. aastal sõitis meditsiiniõde Florence Nightingale koos 38 enda väljaõpetatud õega tööle Selimiye sõjaväebaasi[8]. Nähes meditsiiniabi halba olukorda, kutsus Florence Nightingale ajalehe The Times kaudu üles täiustama sõjameditsiini. Koostöös haigla ülema dr Edmund Alexander Parkesiga suudeti luua raviks vajalikud tingimused ja töökorraldus. Ehkki bakterite domeen oli teada vähemalt 1763. aastal,[9] ei pidanud meedikud saavutatud suremuse langust hea hügieeni tulemuseks. Rõhutati värske õhu, töötava kanalisatsiooni ja piisava toitmise tähtsust, mis vastasid ajastu arusaamadele raviprotsessist. Algselt Selimiye baasis paiknenud laatsaretti ja The Timesi artikli järel ehitatud Renkioi välihaiglat[10] saab lugeda esimesteks sõjaväe välihaiglateks.
Ameerika Ühendriikide kodusõja puhkemise ajaks 1861. aastal oli erakorralises meditsiiniabis üheks peamiseks edasiminekuks kloroformi avastamine. Esimene anesteesia tehti kloroformiga 1847. aastal, mis 14 aastat hiljem alanud kodusõja alguseks oli laiemalt levinud. Algselt mitterahuldavalt organiseeritud meditsiiniteenistuse parandamises saavutas enam edu Unioon. Kasutusele võeti haavatute ravi lahinguväljal, amputeerimine kloroformi ja etanooli kombinatsioonnarkoosis ning jõelaevadele paigutatud välihospidalid[11]. Ameerika Ühendriikide kodusõda saab lugeda esimeseks tehnoloogiliselt modernseks sõjaks[12]. Kasutusse võeti tõhusam sõjatehnika, erakorralise meditsiiniabi kontekstis sai aga esmakordselt rääkida tervet sõjaväge haaranud sõjameditsiinisüsteemist.
Märgilise tähendusega oli 1908. aastal toimunud esimene haiglaeelse erakorralise meditsiini kongress Frankfurdis[13]. Nimetatud kongressil käsitleti haiglaeelset meditsiiniabi esmakordselt eraldi meditsiiniharuna. Algselt suhtuti arstide haiglaeelsesse ravietappi paigutamisse tõrjuvalt, kuid selline seisukoht muutus peatselt. 1935. aastal avaldas Saksa kirurg M. Kirchner seisukoha, mille järgi eluohtlikus seisundis haige juurde peavad meedikud kohale tulema. Seisukoht oli risti vastupidine tolleaegsele praktikale sündmuskohal mitte abi anda[14]. Antud seisukoht muutus aluseks tänapäevasele frankogermaani kiirabikorraldusele, mille järgi eluohtlikus seisundis haigeid käsitlevad sündmuskohal tänapäevani arstid.
Esimese maailmasõja algusest teise maailmasõja lõpuni jätkus erakorralise meditsiini valdkonnas innovatsioon. Esimeses maailmasõjas muutus tavaliseks autodega teostatav kiirabitransport. Samuti võeti esimeses maailmasõjas kasutusele kuldse tunni põhimõte.[15] Teises maailmasõjas kasutati haavatute transpordiks esmakordselt õhukeid. Tsiviilvaldkonna erakorraline meditsiin jäi aga vaatamata sõjakogemustele ajast maha.
1949. aastal näitas initsiatiivi dr K. Easton. Nähes haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi nõrka organiseeritust, kutsus ta arste vabatahtlikult liiklusõnnetustele kohale minema[16]. Algatust nähakse ühe peamise lähtepunktina Inglismaal loodud üleriigilisele kiirabisüsteemile. Dr Eastoni algatusest on tänapäevaks saanud operatiivteenistusi vabatahtlikult abistavate meedikute organisatsioon[17]. 1957 loodi Saksamaal esimene arsti juhtimisel töötanud kiirabibrigaad[18]. Plaan oli viia sõjakogemused tsiviilmeditsiini ja opereerida haigeid sündmuskohal. Kontseptsioon kandepinda siiski ei leidnud. Küll aga võib alates 1950. aastate algusest näha tendentsi, kus haiglasisene ja haiglaeelne erakorraline meditsiin hakkavad üksteisest nähtavalt eralduma. Haiglaeelsele erakorralisele meditsiinile (kiirabile) hakati vaatlema kui haiglasisesele erakorralisele abile eelnevat astet.
1954. aastal demonstreeris J. Elam esimesena maailmas, et elustamisvõtted on efektiivsed[19]. Elustamisvõtted olid tuntud ka varem, kuid ei olnud tõestatud, et need aitavad hoida käigus vereringet. Peatselt järgnes teine läbimurre. 1956. aastal avaldati artikkel, kus P. Zoll tõestas, et inimkehale mõjuva elektrienergiaga on võimalik muuta südame rütmi. Sündis defibrillatsioon kui meetod. Elustamisoskused said 1980. aastateks kiirabi põhioskuseks.
Kiirabi organiseerimisel saadi suuri kogemusi Korea ja Vietnami sõjas. Alguse sai süsteemne traumahaige käsitlemine haiglaeelses ja haiglaravietapis. Rutiinseks muutus haigete transport helikopteritega. Viimaseks suuremaks edusammuks erakorralises meditsiinis oli terapeutilise hüpotermia teostamine. Alates 2001 avaldatud teedrajavatest uuringutest[20] on elustamisjärgsest jahutamisest kujunenud standardmeetod. Elustamisjärgne organismi jahutamine ehk terapeutiline hüpotermia vähendab vereringe taastumise järel üldist hapnikutarvet, seeläbi ka hapniku suhtelist puudujääki.
Haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi üldpõhimõteRedigeeri
Tervishoiusüsteemis liigitatakse meditsiiniabi ajaskaalal üldjoontes kaheks. Esimest nimetatakse plaaniliseks abiks, mille tunnuseks on meediku ja patsiendi vahel eelnevalt kokkulepitud kohtumine. Plaanilist abi osutatakse inimestele, kes küll põevad mingit haigust, kuid kes ei ole otseselt eluohtlikus seisundis. Teist meditsiiniabi liiki nimetatakse erakorraliseks abiks. Erakorralist abi antakse patsiendile, kelle ravi ei ole võimalik edasi lükata. Säärane käsitlus on kasutusel nii sõjaväemeditsiinis kui tsiviiltervishoius.
Laiemas mõttes nähakse kogu maailmas erakorralist meditsiiniabi ahelana, milles iga järgmise lüli tulemuslikus sõltub eelmise lüli töö kvaliteedist. Põhimõtteliselt võib erakorralise abi ahelat käsitleda paljude lülidena, kuid tavaliselt piirdutakse 4–5 osa nimetamisega. Tavaliselt tuuakse välja järgmised punktid.
- Sündmuskohal viibijate kiire tegutsemine eluohtliku seisundi tuvastamisel ja professionaalse abi kutsumine.
- Häirekeskuse või muu samaste ülesannetega institutsiooni kiire tegutsemine hädaabikutse töötlemisel ja piisavate abijõudude appisaatmine.
- Sündmuskohal viibijate asjatundlik esmaabi.
- Kiirabibrigaadi või muu sellise meeskonna oskuslik tegutsemine.
- Haigla erakorralise meditsiini osakonna asjakohane valmisolek ja tegutsemine.
- Fotod erakorralise meditsiini üldpõhimõtte peegeldusena
USA Maanteele paigutatud spetsiaalne hädaabitelefon (kollases karbis) võimaldab kiirabi kutsuda ka siis, kui mobiiltelefoni ei ole
Liiklusõnnetuse kohta saabunud kiirabimeeskond Inglismaal
Haigla erakorralise meditsiini osakonna sissepääs USA Indiana osariigis. Osakond on alalises valmiduses
Kiirabiteenust osutavad spetsiaalse väljaõppega meedikud. Kiirabi on mõeldud eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transportimiseks haiglasse. Kiirabi on loodud selleks, et päästa inimesi, kelle elu on ohus (eluohtlikud traumad, liiklusavariid, ägedad haigestumised nagu müokardi infarkt, äkksurm, sisemine verejooks jmt). Haigetele, kelle elu ei ole ohus, on ettenähtud esmalt plaaniline perearsti või pereõe vastuvõtt, kuhu haiged ise kohale lähevad.
Haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi (kiirabi) korraldusRedigeeri
Haiglaeelne erakorraline meditsiiniabi (kiirabi) selle sõna kitsas ja kaasaegses tähenduses on võrdlemisi uus nähtus. Selles tähenduses meditsiiniabist saame rääkida 1960 aastatest. Vaidlusi kiirabi organiseerimise parima viisi üle on peetud pikemat aega[21]. Vaidluste objektiks on olnud kõik kiirabi organiseerimise aspektid. Kiirabi on tugevas sõltuvuses riikide sisemisest tervishoiupoliitikast ning seetõttu on näeme riigiti erisugustel alustel kiirabikorraldust. Parima meetodi väljaselgitamist takistab asjaolu, et iga kiirabisüsteem opereerib haiglavälises, korratus olukorras, kus detailsete reeglite kehtestamine (ja ühtlasi tulemuste hilisem uurimine) on haigete mitmekesisuse tõttu tugevalt raskendatud. Uuringuid on tehtud rohkesti, kuid universaalselt head kiirabisüsteemimudelit senini ei ole. Näiteks käivad tänini vaidlused traumahaige haiglavälise käsitlemise üle. Osa arstidest leiab, et parimaks abiks on viivitusteta transport haiglasse, teised pooldavad ravi alustamist sündmuskohal[22]. Toetust on leidnud arusaam, et iga haiguse ravi tuleb kiire transport vs ravi kohapeal vaidluses vaadata eraldi[23]. Kuivõrd kiirabi põhitegevuseks on meditsiiniabi andmine, siis abiandmise kontseptsioonist sõltub organisatsioonis kõik muu. Maailma riikide kiirabiorganisatsioonide vahel esineb märgatavad erinevusi juhtimisahelas, meditsiinipersonali kvalifikatsioonis, kiirabiorganisatsiooni õiguslikes alustes jne. Sellegipoolest saab üldistatult nimetada mõned juhtivad organisatoorsed suunad, mis teataval määral maailmas domineerivad.
Kiirabikorralduse frankogermaani ja angloameerikalik suundRedigeeri
Frankogermaani suuna iseloomulikuks jooneks on märgatavalt suurema mahuga meditsiiniabi andmine sündmuskohal. Kontseptsiooni nimetatakse kiirabiorganisatsioonides üldnimega stay and play (eesti k jää kohale ja püüa ravida). Tegemist on lähenemisega, kus eluohtlikus seisundis patsient püütakse sündmuskohal kõigepealt stabiliseerida. Selles kontekstis tähendab stabiliseerimine patsiendi viimist seisundisse, kus eluohtlik seisund on kompenseeritud ja tema seisund eeldatavasti haiglasse transportimise ajal ei halvene. Mõningatel juhtudel rakendatakse sündmuskohal tervistavat ravimetoodikat. Lihtsama iseloomuga abi annavad erakorralise meditsiini tehnikud ja meditsiiniõed. Keerukamat abi annab sündmuskohal arst. Talle alluvad meditsiiniõed ja erakorralise meditsiini tehnikud. Frankogermaani suunda iseloomustab asjaolu, et mehitatud on arsti juhtimise all olevad kiirabibrigaadid. Alternatiivina on arstiga mehitatud väikeauto (nn kiirreageerimisauto), mis läheb appi ühele või teisele õebrigaadile. Tulenevalt kõrgemast kvalifikatsioonist ravitakse paljusid haiged kohapeal – neid ei viida haiglasse ning haiglaid koormatakse vähem. Frankogermaani suund on ennast õigustanud ka eluohtlikust seisundis haigete pikaajalisel (s.o 20 min ja rohkem) transpordil. Senini ei ole leidnud tõestust, et see on parem organisatoorne praktika lähedal asuva haigla korral. Teatavate variatsioonidega rakendavad sellist kiirabisüsteemi peaaegu kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Samuti kasutas sellist lähenemist kogu NSV Liit ning kasutavad selle endised liikmesriigid.
Angloameerikaliku kiirabikorralduse juhtmõtet tuntakse kiirabiasutustes väljendi scoop and run (eesti k 'tõsta peale ja kiirusta haiglasse') all. Selle süsteemi aluste põhjal ei peaks kiirabi sündmuskohal aega kulutama. Haige tuleb kiiresti asetada kiirabiautosse ja viia lähimasse haiglasse. Angloameerikaliku suuna pooldajad ütlevad, et keeruliste protseduuride tegemine lükkab edasi põhjusliku ravi alguse ja halvendab seeläbi ravitulemusi. Kuivõrd suurt vilumust nõudvaid protseduure peetakse sündmuskohal tarbetuteks, siis ei kuulu selle suuna kiirabibrigaadide koosseisudesse akadeemilise meditsiiniharidusega arstid ja õed. Personal koosneb parameedikutest ja erakorralise meditsiini tehnikutest. Haigeid ei püüta sündmuskohal stabiliseerida, vaid rõhk on sõltumata seisundist kiirel transpordil erakorralise meditsiini osakonda. Sündmuskohal piirdutakse vaid absoluutselt vältimatu tegevusega nagu seda on elustamine. Parameditsiiniline kiirabi viib haiglasse peaaegu kõik haiged, kes kiirabi kutsuvad. Scoop and run põhimõte tundub ennast õigustavat olukorras, kus haiglasse jõudmine võtab vähe aega. Siiski vajatakse sellise süsteemi käigushoidmiseks suhteliselt rohkem kiirabibrigaade ja tihedamat haiglavõrku. Angloameerika suunda rakendavad kiirabikorralduses näiteks USA, Austraalia ja Kanada. Parameditsiinilise kiirabi korral on laialt levinud korraldus, kus sündmuskohal olijad konsulteerivad haiglas olevate arstidega.
Frankogermaani suund | Angloameerika suund | |
---|---|---|
Keskne põhimõte | Viime haigla patsiendi juurde | Viime patsiendi haiglasse |
Patsientide hospitaliseerimine | Enamikku ravitakse sündmuskohal | Enamik viiakse haiglasse |
Transpordi sihtpunkt | Erakorralise meditsiini osakond või mõni muu haigla osakond | Alati erakorralise meditsiini osakond |
Meditsiiniabi andjad | Kõrgema haridusega meditsiinipersonal (arstid ja õed) koos kutseharidusega meedikutega | Kutseharidusega meditsiinipersonal (parameedikud ja kiirabitehnikud) |
Organisatsioon | Tavaliselt tervishoiusektori iseseisev asutus | Tavaliselt sisejulgeolekuasutuse (politsei, päästeteenistus) osa või eraldi asutus siseministeeriumi valitsusalas |
Kiirabikorralduse BLS- ja ALS-suundRedigeeri
Advanced life support (ALS) ja basic life support (BLS) on kiirabikorralduse juhtmõtetena pärit USA-st ning on teataval määral angloameerikaliku kiirabikorralduse alamsuunad. Seda küll vaid osaliselt. BLS-i ja ALS-i kontseptsioonide aluseks ei ole niivõrd personali kvalifikatsioon, kui just antava meditsiiniabi ampluaa. BLS-i tõlgitakse eesti keelde sageli kui 'põhilised elustamisvõtted' ning ALS-i kui 'elustamise spetsiifilised ravivõtted'. Maailmas käsitletakse neid mõisteid siiski mõnevõrra laiemalt kui seda on vaid keskendumine elustamisele. ALS ja BLS leiavad kasutust ka muude seisundite ravis. Seetõttu võiks neid mõisteid käsitleda kui eluohtliku seisundi põhilisi ja spetsiaalseid ravivõtteid. ALS laiendatakse vahel ka fraasiks advanced caridac life support (ACLS) või ka advance trauma life support (ATLS). Esimesel juhul mõeldakse eluohtliku südamehaiguse spetsiaalseid ravivõtteid ja teisel juhul traumaravi spetsiaalseid ravivõtteid. ACLS ja ATLS on ALS-i täiendused ning neid eraldi organisatoorsete suundadena ei käsitleta.
BLS-i kasutamisel lepitakse kokku kiirabis kasutatavad abistamismeetodid. BLS-i puhul piirduvad need vaid kõige elementaarsema osaga patsientide abistamisel (näiteks lahastamine), misjärel patsient transporditakse kiiresti lähimasse haiglasse.
ALS-i kasutamisel lepitakse kokku kiirabis kasutatavad abistamismeetodid. ALS-i puhul kasutatakse keerukamaid ravivõtteid kui BLS-i puhul. Näiteks ravitakse ALS-süsteemis osasid rütmihäired, mida BLS-i põhimõtete järgi ei tehta. BLS-i angloameerika variandi puhul transporditakse patsient samuti kiiresti haiglasse. Frankogermaani suund ALS-i käsitlusest ei propageeri küll sündmuskohal viivitamist, kuid õigeks peetakse transpordile eelnevat stabiliseerimist ja raviprotseduure.
Põhiliste korralduslike suundade kombinatsioonidRedigeeri
Eelnevalt kirjeldatud suundades esineb sagedasti variatsioone ja omavahelisi kombinatsioone. Rootsis rakendatakse frankogermaani süsteemi variatsiooni, kus kiirabitöötajateks on ainult õed, kellel on nii BLS-i kui ka ALS-i osutamiseks vajalikud oskused. Kõikides süsteemides tegelevad vastsündinute ravi ja transpordiga vaid arsti juhtimisel töötavad brigaadid. Õhukitega transport toimub samuti pea alati arstide juhtimisel. Venemaa kiirabisüsteemi iseloomulikuks tunnuseks on kiirabisüsteemi sees olevad spetsialiseerunud brigaadid. Näiteks on Venemaal olemas vaid erakorralise sünnitusabi andmiseks mõeldud erikiirabibrigaad.
Kiirabikorraldus väljaspool tavalist olukordaRedigeeri
Haiglaeelne erakorraline meditsiini areng on selle viinud valdkondadesse, kus meditsiiniabi piirdus varem esmaabiga. Sellisteks valdkondadeks on näiteks korrakaitse aga ka abikauged piirkonnad ookeanilaevadel ja naftaplatvormidel. Erakorraline meditsiiniabi on sel juhul n-ö peamise tegevuse kõrvaleriala. Selliseks käsitluseks sobib hästi angloameerika mudel, mis eeldabki piiratud, algoritmidel põhinevat tegutsemist. Näiteks omandavad USA-s osa SWAT-üksuse võitlejatest kiirabitehniku oskused, mis võimaldab neil anda abi seal, kus abiandja ise on ohtlikus olukorras[25].Scoop and run põhimõte on kasutusel ka lahingukannatanute abistamisel sõjaväljal ja laiemalt kogu sõjameditsiinis. Haiglaeelse erakorralise meditsiini põhimõtted on kasutusel ka polaarjaamades[26].
Kiirabi rahastamineRedigeeri
Enamasti rahastatakse haiglaeelset erakorralist meditsiiniabi kohaliku omavalitsuse ja/või riigieelarvest. Niisiis on tegemist ühiskonna üldistes huvides antava avaliku abiga (avaliku teenusega), milleks kuluv raha võetakse maksude näol füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt. Erakorralist haiglaeelset meditsiiniabi rahastatakse vahel ka eraomanduses olevatest finantsvahenditest. Sel juhul on sageli tegemist mingi suurürituse (rahvaspordivõistlus, kultuuriüritus jne) julgestamiseks kaasatud kiirabibrigaadiga. Samas võidakse nõuda mõningatelt ettevõtetelt (näiteks teatud suurusega lennujaamadelt) kiirabibrigaadi olemasolu. Sel juhul on tegemist kiirabibrigaadiga, mis tegutseb väiksemal alal kui tavaks olev maakond, linn või riik. Üldjoontes iseloomustabki avalikest vahenditest rahastatavat kiirabi laiem väljakutsepiirkond, eraomanduses olevat aga kitsa ülesande täitmisele orienteeritus. Paljalt turumajanduslikul põhimõttel, st abi andmise eest saadaval tasul, talitlevat kiirabi ei ole teada.
Kiirabiteenust osutavad juriidilised isikudRedigeeri
Eestis nimetatakse kõiki organisatsioone, kes on võimelised andma kehtestatud nõuetele vastavat haiglaeelset erakorralist meditsiiniabi, kiirabiteenuseosutajaks. Nimetus tuleneb "Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest". Maailmas on mitmesuguseid kiirabiteenust osutavaid organisatsioone. Neist osal on see ainus tegevusala, teistel aga üks nende mitmest tegevusalast. Kiirabiteenuseosutajate õiguslik vorm ja alluvussuhted on mitmekesised. Kiirabi on küll olemuslikult sisejulgeoleku osa, kuid alati ei ole tegemist politsei, päästeteenistuse ja sõjaväega sarnaneva valitsusasutusega. Kiirabiorganisatsioon on olemuselt sageli vabamalt korraldatud tervishoiu ja subordinatsioonile orienteeritud asutuse kombinatsioon. Seetõttu on ka maailma kiirabiteenuseosutajad erinevad. Järgnevalt on toodud mittetäielik nimekiri võimalikest haiglaeelset erakorralist meditsiiniabi andvatest organisatsioonidest.
- Avalik-õiguslik asutus, kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutus, mis on spetsialiseerunud kiirabi andmisele.
- Avalik õiguslik asutus, kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutus, mille üheks tegevusalaks on kiirabi andmine. Sellised organisatsioonid on maailmas levinud. Sageli kombineeritakse omavahel tuletõrje- ja päästeteenistus ning kiirabi. Vahel paigutatakse kiirabi- ja päästevarustus samale autole. Esineda võib olukordi, kus abi annavad tuletõrjujad-parameedikud ehk mõlema ülesande täitmiseks välja õpetatud inimesed. Selliseid kiirabiteenuseosutajaid on palju Ameerika Ühendriikides, samuti Kanadas.
- Eraõiguslik vabatahtlike tööd kasutav kiirabiteenuseosutaja. Sel juhul annavad heategevuslikus korras tasuta abi inimesed oma põhitöö kõrvalt. Tuntuim sellise kiirabiteenuse osutaja on Rahvusvaheline Punane Rist.
- Eraõiguslik palgalist tööjõudu kasutav kiirabiteenuseosutaja. Sel juhul tegutseb kiirabiteenuseosutaja kasumit taotleva ettevõtte, sihtasutuse või kasumit mittetaotleva ühenduse vormis. Selline organisatsioon võib olla spetsialiseerunud vaid kiirabiteenuse osutamisele. Tavaliselt omab selline kiirabiteenuseosutaja lepingut mingis piirkonnas haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi andmiseks ning kohalik omavalitsus või riik maksab teenuseosutajale tehtud töö eest tasu.
Kiirabi varustusRedigeeri
Maailmas ei ole ühtset kiirabi varustuse klassifikatsiooni. Seetõttu põhineb varustuselementide rühmitamine väljakujunenud tavadel. Haiglaeelses ja haiglasiseses erakorralises meditsiinis kasutatakse sarnast varustust. Erinevused tulenevad peamiselt asjaoludest, et kiirabi varustus peab vastu pidama välitingimustes ning olema kompaktsem ja kergem.
Kiirabi tööriietus ja isikukaitsevahendidRedigeeri
Tööriietuse kasutamise eesmärgiks on isikliku riietuse säästmine tööülesannete täitmisel. Samuti võimaldab tööriietuse kasutamine meedikute eristamist sündmuskohal. Kiirabi tööriietus kujundatakse igas riigis eraldi. Kiirabiorganisatsiooni seotuse korral päästeteenistuse või politseiga kannavad kiirabitöötajad sageli detailselt reglementeeritud vormi. Vormi kannavad tavaliselt ka sõjaväemeedikud. Riikides, kus haiglaeelne erakorraline meditsiin on rohkem tsiviilvaldkonna osa, kehtestatakse enamasti üldised nõuded, kuid iga asutus tellib ja kujundab tööriietuse iseseisvalt. Näiteks Eesti Vabariigis nõutakse kiirabi tööriietuselt vaid punast värvi riide kasutamist, igas suunas paistvaid helkurribasid ja kiirabiasutuse nime töötaja seljal. Jalanõude valik tehakse kliimast lähtuvalt. Tööriietus pakub reeglina kaitset vaid ilmastiku eest.
Esmaste isikukaitsevahenditena kasutatakse näomaske, kummikindaid ja kergeid kaitseülikondi. Sellise varustusega saab ennast kaitsta patsiendilt saadava nakkuse eest. Sõltuvalt vajadusest, kasutatakse vahel ka kiivreid. Tsiviilkiirabitöötajad tavaliselt keerukamat kaitsevarustust ei kasuta. Patsient puhastatakse saastest enne kui ta meedikuteni jõuab. Sõjaväe- ja politseimeedikud annavad lahingus abi täies lahinguvarustuses.
Ravimid ja ravimite manustamise vahendidRedigeeri
Maailma kiirabibrigaadide varustuses on erinevas valikus ravimeid. Väiksema väljaõppega brigaadide käsutuses on piiratum kogus ravimeid, mis vahel piirdub vaid kahe elustamiseks mõeldud ravimiga. Mõnel juhul kasutatakse ka eeldoseeritud süstlaid. See tähendab, et meedik ei pea võtma süstlasse õige doosi jagu ravimit, vaid süstib ühe süstla jagu ravimit. Teise äärmuse moodustavad sisuliselt liikuvad intensiivravipalatid, kus ravimite valik ei erine haigla omast. Kasutatakse valuvaigisteid, südamerütmi kiirendavaid ja aeglustavaid aineid, vererõhku tõstvaid ja langetavaid aineid ning hingamisteid avavaid ravimeid.
Ravimite doseerimiseks kasutatakse süstlaid ja nebulisaatoreid. Automaatsüstalde abil saab ravimeid manustada pideva joana. Automaatsüstalde ühendamiseks patsiendiga kasutatakse voolikuid ja mitmesuguseid ühekordse kasutusega kraane.
Patsiendi transpordivahendid sündmuskohalRedigeeri
Sündmuskohal ega ka haiglas ei ole võimalik suuremõõtmelise sõidukiga patsiendi juurde sõita. Probleemi lahendamiseks kasutatakse patsiendi transpordivahenditena mitmesuguseid kanderaame ja kandetekke. Esimese eeliseks on suurem kandevõime ning rataste olemasolul saab kannatanut liigutada ka üks meedik. Tekk on seevastu kompaktsem ja omab eelist kitsastes tingimustes. Patsient asetatakse lamavas asendis raamile/tekile ning ohu korral viiakse sündmuskohast kaugemale. Ohu puudumisel on kanderaam heaks stabiilseks aluseks haigega tegelemisel. Vastsündinute transpordiks kasutatakse kuvöösidega kiirabiraame.
Vahendid haavade ja luumurdude (traumade) raviksRedigeeri
Haavade sulgemiseks kasutatakse mitmesuguseid sidumisvahendeid, näiteks sidet ja tampoone. Luumurdude fikseerimiseks kasutatakse lahaseid.
Vahendid patsientide soojendamiseks ja jahutamiseksRedigeeri
Alajahtunud patsiente soojendatakse passiivselt, kui takistatakse täiendav soojuse eraldumine inimkehast. Passiivse soojendamise korral kaetakse keha tekkide ja alumiiniumkattega kilega. Aktiivse soojendamise korral kaetakse keha madratsiga, kust pumbatakse läbi sooja õhku. Hüpertermia korral jahutatakse patsienti külmade lahustega ja kehakatete eemaldamisega.
Kiirabi transpordivahendidRedigeeri
Kiirabi transpordivahendina mõeldakse iseliikuvat spetsialiseeritud transpordivahendit. Kiirabi transpordivahend võib sobida patsiendi transpordiks, kuid võib olla ka ainult meedikute ja varustuse transpordiks. Kasutatakse nii maismaa-, vee-, kui ka õhutransporti. Seejuures vaadeldakse haiglaeelses erakorralises meditsiinis transpordivahendit kui mõttelist platvormi, kuhu paigutada vajalik varustus. Autodes, õhukites, veesõidukites ja rongides on abiandmise võimalused üldjoontes samad. Mootor- ja jalgratastele paigutatud varustusekomplekt on väiksemate võimalustega. Kuivõrd inimene elab maismaal, siis kõige rohkem kasutatakse maismaatransporti. Õhukitest kasutatakse parema manööverdusvõime tõttu enam helikoptereid. Transpordivahend valitakse otstarbekuse põhjal. Otstarbekas on transpordivahend, mis viib abiandjad kiiresti kohale ja on ühtlasi majanduslikult optimaalne.
- Kiirabi transpordivahendid
Kiirabikaater Inglismaal
Kiirabilennuk Austraalias
Jalaväe lahingumasina M113 baasil valmistatud kiirabisõiduk. M113 on kantud punase risti märk ja masinal puudub relvastus
Kiirabi sümboolikaRedigeeri
Kiirabi ehk erakorraline haiglaeelne meditsiiniabi on osa tervishoiusüsteemist. Seetõttu kasutatakse kiirabisümboolikas palju mujal meditsiinis levinud sümboleid. Omavahel tuleb eristada traditsioonilisi sümboleid, kiirabiasutuste sümboolikat ja operatiivsõidukite tähistust. Levinud on sümbolid, mille keskseks osaks on Asklepiose ork. Samuti kasutatakse kiirabi sümboline elu tähte. Elu täht on USA maanteede ohutuse eest vastutava ametkonna väljatöötatud sümbol[27]. Kujutatakse kolme ristuvat maanteed koos Asklepiose kepiga. Sagedaseks segaduse allikaks on punase risti kasutamine kiirabiautodel. Punane rist on Rahvusvahelise Punase Risti organisatsiooni sümbol. Punase Risti sümboolika kandmiseks on ranged reeglid [28] ning enamasti ei lubata sümbolit kanda ühelgi muul asutusel peale Punase Risti enda. Vaidlusi punase risti kasutuse üle on peetud ka Eestis[29]. Sõjaväemeedikutel ja sõjaväemeditsiinitehnikal on punase risti sümboli kasutamine lubatud. Vaatama sellele on kaasajal tavaline, et sõjaväemeedikud ei kanna punase risti märki. Punane rist vormil on demaskeeriv ning tõmbab kergesti vaenlase tähelepanu. Tavaliselt kannavadki punast risti vaid Punase Risti kui organisatsiooni enda mehitatavad kiirabibrigaadid.
Sageli kantakse kiirabiautole kiirabiasutuse enda sümboolika, milleks on sageli kaubamärk, kiirabiasutuse aadress jmt.
Igas riigis on tavaliselt mingi regulatsioon, mis selle riigi piires reguleerib operatiivsõidukite tähistamist. Sarnane regulatsioon on olemas ka Eestis[30]. Eestis on kiirabisõidukid põhivärvilt valged või kollased. Punase värviga värvitakse tagaluuk, kapott ja esiuksed. Külgedele kantakse horisontaalne triip.
Mustamäe haigla reanimobiil Tallinna lennuväljal. Kiirabi on värvitud Eestis nõutud operatiivvärvidesse.
Saksamaa Liitvabariigi sõjaväe kiirabiauto punase risti sümboliga, Unimog.
Asklepiose ork Praha kiirabi sümboolikas.
Äriühingu Falck[31] omandis olevale kiirabiautole on kantud Falck kaubamärk.
Kiirabi EestisRedigeeri
Kiirabikorraldus Eesti VabariigisRedigeeri
"Tervishoiuteenuste korraldamise seadus" kasutab mõistet "kiirabi". Ühtlasi nimetab seadus haiglaeelset erakorralist meditsiiniabi ambulatoorseks abiks[32]. See pole aga korrektne, sest ambulatoorne abi eeldab abi andmist ambulatooriumis. Ambulatooriumiks loetakse üldiselt haiglavälist tervishoiuasutust, mis omab väiksemaid võimalusi kui polikliinik. Ambulatoorse abi saamiseks läheb patsient meditsiiniasutusse ise kohale, kiirabi andmiseks lähevad tervishoiutöötajad aga väljakutse peale patsiendi juurde. Ühtlasi on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel õigus saada kiirabi, kuid iga inimene ei oma õigust saada plaanilist abi haiglas, polikliinikus või ambulatooriumis.
Haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi (kiirabi) andmist korraldab Terviseamet, mis on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. Ameti enda struktuuri osaks on tervishoiuosakond, mille ametisiseseks ülesandeks on kiirabi korraldamine.[33] Tervishoiuosakonna siseselt on moodustatud haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi küsimustega tegelev erakorralise meditsiini büroo[34]. Terviseameti peadirektor on aruandekohuslane sotsiaalministri ees[35], kes on valitsuse liige. Eestis ei ole riigi kiirabi ehk kiirabiasutust, mis seaduse mõtte kohaselt[36] oleks valitsusasutus. Selle asemel sõlmib Terviseamet juriidiliste isikutega halduslepingud[37] ning ostab kiirabiteenuse sisse kiirabiteenuseosutajatelt, kellel on Eesti Vabariigis vastav tegevusluba. Eestis on 32 kiirabiteenuseosutaja[38]. Kiirabiteenuseosutajad valitakse riigihankekonkursil iga 5 aasta järel. Esmakordne leping sõlmitakse 3 aastaks[39]. Sotsiaalministri otsusega on üle Eesti paigutatud 95 kiirabibrigaadi[40]. Kiirabibrigaadide asukohad on näha kaardil[41].
Eesti kiirabi täiendavate ülesannete hulka kuulub haigete meditsiiniline maismaatransport, mida teostatakse kiirabikutsete vahelisel ajal. Eesti Vabariik pole seda küll otsesõnu kiirabiteenuseosutajate kohustuseks seadnud, kuid põhimõtteliselt on need asutused peaaegu ainsad, kes suudavad organiseerida meditsiiniabiga transpordi. Meditsiiniline transport on patsientide transportimise viis, kus kogu transpordi vältel tagatakse meditsiiniabi. Meditsiiniabi maht varieerub lihtsamatest protseduuridest nagu täiendava hapniku manustamine, kuni juhitava hingamise metoodika kasutamiseni välja. Tavaliselt lepivad transpordi ajaks tagatava ravimahu kokku transpordi tellija (näiteks haigla, eraisik, hoolekandeasutus jt) ja kiirabiteenuseosutaja. Haigeid transporditakse näiteks ühest haiglast teise, haiglast koju jne. Sageli on kiirabiteenuseosutajad koostanud spetsiaalse meeskonna, kelle ülesandeks ongi haigete transportimine. Selliseid meeskondi nimetatakse mitteametlikult transportbrigaadideks. Meeskond on enamasti kaheliikmeline, kellest vähemalt üks on kiirabitehniku kvalifikatsiooniga. Siiski ei piisa alati transpordibrigaadi liikmete oskustest ning haiged transpordivad vajadusel kõik kiirabibrigaadid. Meditsiiniline transport on Eesti Vabariigis õigusaktidega nõrgalt reguleeritud ning seetõttu on eespool kirjeldatu pigem väljakujunenud kombestik kui standardil põhinev organiseeritus. Meditsiinilise transpordi eest maksab selle tellija. Meditsiiniline transport ei ole seesama mis puudega inimeste transport, ehkki ka puudega inimene võib vajada meditsiinilist transporti.
Kiirabi osaleb sageli ka suurürituste meditsiinilisel julgestamisel. Eestis ei ole kindlapiirilist regulatsiooni, millisel üritusel peab sündmuskohal viibima meditsiiniline julgestus ja millisel mitte. Spordiüritusel tuleb tagada turvalisus[42] Rahvaürituste (spordiüritused, kontserdid jmt) organiseerimine tuleb kooskõlastada päästeteenistuse, politsei kui ka kohaliku omavalitsusega. Nimetatud ametkonnad vaatavad korraldaja plaani läbi ja vajadusel nõuavad meditsiinilise julgestuse olemasolu. Ürituse korralda tellib vastavalt soovitule meditsiinilise julgestuse. Suure ohuga üritustel (näiteks motokrossi võistlus) tellitakse sündmuskohale terve kiirabibrigaad koos varustusega. Meditsiinilise julgestuse eest tasub ürituse korralda.
Kiirabi rahastamineRedigeeri
Haiglaeelset erakorralist meditsiiniabi rahastatakse solidaarselt. See tähendab, et iga inimene, kes viibib Eesti Vabariigi territooriumil, saab vajadusel erakorralist meditsiiniabi[43]. Võimalus saada erakorralist meditsiiniabi ei sõltu inimese sissetulekust, kodakondsusest ega õigusest elamisloa alusel Eestis elada. Samuti omavad kiirabi saamise õigust asüülitaotlejad. Eesti Vabariigis rahastatakse kiirabi riigieelarve rahalistest vahenditest, mitte sotsiaalmaksu abil. Sotsiaalmaksuga kogutud raha kulub ravikindlustusega inimeste ravimiseks. Haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi saamine ei ole seotud ravikindlustuse olemasoluga ning seda rahastatakse muudest riigieelarve vahenditest[44]. Samuti ei võta kiirabi visiiditasu. Visiiditasu võib küsida (ja tavaliselt küsibki) haigla, kuhu kiirabi patsiendi viib. Visiiditasu ei võeta kiirabiga haiglasse viidud patsiendilt siis, kui patsient jääb haiglaravile[45]. Kui patsient suunatakse pärast kiirabiga haiglasse viimist koju, võib haigla visiiditasu küsida. Eestis ei või küsida suuremat visiiditasu kui 5 eurot[46]. Haigete transpordi ja meditsiinilise julgestuse eest tasub selle tellija. Riigieelarves selleks vahendeid ei ole.
Kiirabipersonal Eesti VabariigisRedigeeri
Eesti meditsiinitöötajaid nimetatakse tervishoiutöötajateks. Tervishoiutöötajad (s.o arstid, hambaarstid, õed ja ämmaemandad) peavad olema Terviseametis registreeritud[47]. Registreerimine tähendab, et amet kontrollib nende omandatud haridust ning kannab töötajad seejärel vastavasse registrisse. Kiirabis saab töötada ainult see meedik, kes on Terviseameti registris. Erandi moodustavad kiirabitehnikud, kelle registreerimist seadus siiani ei nõua. Terviseameti registrid on vabalt kättesaadavad[48].
Eestis osutavad erakorralist haiglaeelset meditsiiniabi kolme kvalifikatsiooniga meedikud: õed, arstid ja kiirabitehnikud. Sageli tekitab segadust asjaolu, et mõnes asutuses kasutatakse ikka veel Eesti NSV kiirabisüsteemist pärit ametinimetusi või rahvalikke ametinimetusi.
Arstid, kes töötavad Eesti kiirabis jaotuvad laiemas plaanis kaheks. Esimesed on omandanud erakorralise meditsiini arsti või anestesioloogi kliinilise eriala ning võivad töötada kõikides kiirabibrigaadides, kus juhtivliikmeks on arstid. Ülejäänud arstid, kes omavad teisi erialasid või eriala ei oma peavad läbima erakorralise meditsiini alase täiendõppe ning võivad töötada ainult arstibrigaadide juhtidena. Ehkki põhimõtteliselt võib mõne muu eriala arst kiirabis töötada on sellised arstid pigem erandiks. Põhiosa arstidest Eesti kiirabis on anestesioloogid või erakorralise meditsiini arstid ja eriala omandavad arstid ehk arstid-residendid. Tegemist ei ole eesmärgistatud personalipoliitika tulemiga. Kiirabis praktiseerimine pakub oma mitmekülgsusega arstile-residendile väärtuslikke lisakogemusi.
Nõukogude kiirabisüsteemis kasutati palju haigustele spetsiifilisi kiirabibrigaade. Nii olid olemas südamehaigetele spetsialiseerunud kardioloogilised kiirabibrigaadid, kõhuvalule reageerivad kirurgilise spetsialiseerumisega kiirabibrigaadid jmt. Sellest tulenevalt töötas kiirabis ka paljude erialade arste. Nüüdseks on sellisest süsteemist kui ebaefektiivsest loobutud ning kõiki eluohtlikke haigestumisi käsitleb üks arst. Kõige lähemaks nõukogudeaegseks vasteks tänapäeva anestesioloogile oli anestesioloog-reanimatoloog. Erakorralise meditsiini arsti eriala nõukogude kiirabisüsteemis ei tuntud. Rahvasuus nimetatakse kiirabis töötavat arsti kiirabiarstiks.
Sarnaselt arstidega saab ka kiirabis töötavad õed jaotada laiemalt kaheks. Esimesed on omandanud intensiivõenduse eriala ja võivad töötada nii õebrigaadi juhtidena kui brigaadi teise liikmena. Teine grupp õdesid omab muud õenduseriala või ei ole spetsialiseerumise täiendõpet läbinud. Nemad võivad töötada vaid kiirabibrigaadi teise liikmena. Nõukogude kiirabisüsteemis töötasid õdede kõrval keskeriharidusega meditsiinitöötajad, keda nimetati kiirabivelskriteks. Eestis kiirabivelskrid enam ei tööta. Kiirabivelskri ja tänapäevase haridusega kiirabiõe töö ei ole võrreldavad.
Kiirabitehnikut (uuema nimetusega erakorralise meditsiini tehnikut[49]) nimetatakse vahel mitteametlikult ka kiirabitehnikuks-autojuhiks. Viimast eelkõige seepärast, et kiirabibrigaadi kolmanda liikme algne ülesanne oli vaid kiirabiauto juhtimine. Kuivõrd selline personalikasutus on ebaefektiivne, siis hakati autojuhtidest koolitama kiirabitehnikuid. Kiirabitehniku kursused saab läbida keskharidust omav isik, mille järel ta saab kutsehariduse. Kursuse läbinuna võib ta töötada kiirabibrigaadi teise või kolmanda liikmena. Tänapäeval moodustab autojuhtimine ainult osa kiirabitehniku ülesannetest. Sellegipoolest nimetatakse kiirabitehnikut või erakorralise meditsiini tehnikut sageli ka kiirabisüsteemi sees sageli autojuhiks. See on lühem ja suupärasem, ühtlasi on see tingitud ka sellest, et tehnikud täidavad peamiselt brigaadi kolmanda liikme kohuseid, millest märgatava osa moodustab kiirabiauto juhtimine.
Kiirabipersonali organiseerimine brigaadideksRedigeeri
Kiirabis töötatakse kolmeliikmelistes gruppides, mida nimetatakse brigaadideks. Igal brigaadil on juhtivliige, kes juhib brigaadi tööd. Ülejäänud liikmeid nimetatakse teiseks ja kolmandaks liikmeks. Erandkorras ja Terviseameti spetsiaalse, 20 päeva kehtiva[50], loa alusel võib kiirabibrigaad olla ka kaheliikmeline. Igapäevases reageerimisvalmiduses kiirabibrigaadid on kaheliikmelised vaid väga erakorralisel põhjusel. Brigaadi juhtivliikme kvalifikatsiooni järgi jaotatakse brigaadid kolmeks.
- Arstibrigaad – brigaadijuhiks on arst. Arstil võib olla ükskõik milline kliiniline eriala. Kui ta ei ole erakorralise meditsiini arst või anestesioloog, on nõutav enne tööleasumist kiirabilise täiendõppe läbimine. Teiseks liikmeks on õde või kiirabitehnik. Kolmandaks liikmeks on kiirabitehnik, kes võib juhtida alarmsõidukeid.
- Õendusbrigaad – brigaadijuhiks on meditsiiniõde. Juhtivliikmena töötaval õel peab olema intensiivõenduse õe-spetsialisti kvalifikatsioon. Teiseks liikmeks on õde või kiirabitehnik. Kolmandaks liikmeks on kiirabitehnik, kes võib juhtida alarmsõidukeid.
- Reanimobiilibrigaad – brigaadijuhiks on erakorralise meditsiini arst või anestesioloog. Teiseks liikmeks on kiirabitehnik või meditsiiniõde. Kolmandaks liikmeks on kiirabitehnik, kes võib juhtida alarmsõidukeid. Traditsiooniliselt on reanimobiili teiseks liikmeks õde, kuigi de jure võib olla ka kiirabitehnik.
Brigaadi liikmete üldsõnalised kohustused on määratud ministri määrusega[51]. Kokkuvõtlikult toimub brigaadi töökorraldus järgnevalt. Juhtivliige juhib brigaadi tööd, pidades sidet Häirekeskusega ja andes liikmetele ravikorraldusi. Teine ja kolmas liige täidavad brigaadijuhi korraldusi.
Kiirabivarustus Eesti VabariigisRedigeeri
Kiirabivarustuse käsitlemisel räägitakse traditsiooni kohaselt eraldi ravimitest ja muust materjalosast (meditsiiniseadmetest). Kiirabivarustus on Euroopa Liidu liikmesriikides iga riigi enda komplekteerida ning Eesti Vabariigi kiirabivarustusenõuded on kehtestatud sotsiaalministri määrusega[52]. Nimetatud määruses on ära toodud kõige põhilisemad varustuse nõuded, mille järgmine on kiirabibrigaadipidajale kohustuslik. Varustusenõuded ei võta arvesse piirkondlikke eripärasid (näiteks pikk transpordiaeg haiglasse). Sellest ja tehnika progressist lähtuvalt on kiirabiasutused lisanud autodesse uuemat varustust. Eesti kasutav varustust, mis on laialdaselt kasutusel kõikjal Euroopa Liidus. Seetõttu vastab kogu varustus Euroopa standardiorganisatsiooni ja ISO kehtestatud nõuetele. Kokkuvõtlikult võib öelda, et Eesti järgi kiirabivarustuse ostmisel standarditest tulenevaid nõuded, kuid Eesti tüüpi varustusekomplektid on kasutusel vaid Eestis.
Kiirabis kasutatavad meditsiiniseadmedRedigeeri
Nähtavaim osa kiirabivarustusest on kiirabiauto. Euroopa Standardiorganisatsioon on kehtestanud standardi CEN 1789 alusel nõuded kiirabiautodele, kuid nende järgimine on vabatahtlik. CEN 1789 järgi on olemas nelja tüüpi kiirabiautosid (A1, A2, B ja C).
- A1 on kiirabiauto, mis sobib istuvas asendis patsientide transpordiks.
- A2 on kiirabiauto, mis sobib vähemalt ühe lamava patsiendi transpordiks.
- B on kiirabiauto (ingl emergency ambulance), mis sobib patsiendi baasraviks, jälgimiseks, elustamisvõtete rakendamiseks jmt.
- C on kiirabiauto (ingl mobile intensive care unit), kus kasutatakse lisaks elustamisvõtetel keerulisi ravivõtteid (rindkere punkteerimine, juhitav hingamine jmt) patsiendi stabiliseerimiseks.
Eesti kiirabiautosid on standardi CEN 1789 kontekstis raske klassifitseerida, kuivõrd Eestis kehtivad kõikidele kiirabiautodele samad varustusenõuded, transpordibrigaadidele nõuded siiani ei esitata.
N-ö arvestuslikuks varustuse ühikuks on kiirabiauto koos sellele paigutatud varustusega. St varustust vaadeldakse kiirabis mobiilse komplektina, mis on paigutatud kiirabiautole. Riiklikul tasandil ei ole kehtestatud nõudeid, mis käsitleks kiirabi tegevusvaru. Tänapäeval on üks komplekt varustust arvestatud ühe patsiendi ravimiseks. Ohvriterohkele õnnetusele püütakse saata rohkem kiirabiautosid. Ühes kiirabiautos peab olema järgmine varustus.
Meditsiiniseadmed ühes kiirabiautos | |||
---|---|---|---|
Varustusegrupi üldnimetus | Täpsustus | Täiendavad kommentaarid | |
Patsiendi transpordivahendid | Kiirabiautosse paigutatakse põhikanderaam, kühvelraam, vaakummadrats, kandelina(kandetekk) ja kompaktne abikanderaam. | Tänapäeval nõutakse varustust, mis põhineb standardil EVS-EN 1865:2000, kuid see standard on aegunud[53]. Ajakohane standard on EVS-EN 1865-1:2010[54].
| |
Lahastamise vahendid | Kiirabiautosse paigutatakse lahased, mis sobivad jäsemete luumurdude fikseerimiseks. Lisaks on autos mitmes erimõõdus kaelalahased, samuti seljalahas ja kolmnurkrätikud. | Raskete traumade puhul kasutatakse lahasena ka vaakummadratsit
| |
Seadmed hapniku manustamiseks ja hingamise abistamiseks | Kiirabiautosse paigutatakse vähemalt 2000 l hapnikku statsionaarses anumas ja kokku vähemalt 400 l hapnikku mobiilsetes anumates. Lisaks eelnevalt peab autos olema hingamiskott (e nn ambukott), laste ja täiskasvanute näomaskid, PEEP-klapp, aspiraator ja narkoosiaparaat | Statsionaarne ja mobiilne hapnikumanustamissüsteem peab vastama standardile EVS-EN 737-1:1999, kuid see standard on aegunud[55]. Ajakohane standard on EVS-EN ISO 9170-1:2008.
Vaatamata nõudele ei kasutata kiirabis kalliduse ja keerukuse tõttu narkoosiaparaate. Kasutatakse intravenoosseid narkoosimeetodeid, kus anesteetikum manustatakse automaatsüstla abil veeni. Aspiraator peab vastama standardile EVS-EN ISO 10079-1:1999. See standard on aegunud[56] Ajakohane standard on EVS-EN ISO 10079-1:2009.
| |
Diagnostikaseadmed | Diagnostikaseadmetest paigutatakse kiirabiautosse sfügmomanomeeter, termomeeter, pulssoksümeeter, kardiograaf ja glükomeeter | Nõuete järgi peab sfügmomanomeeter vastama standardile EVS-EN 1060-2:1999, kuid see standard on aegunud[57]. Ajakohane standard on EVS-EN ISO 81060-1:2012.
| |
Ravimite manustamise vahendid | Ravimite manustamiseks kasutatakse manuaalseid ja automaatsüstlaid, kanüüle, nebulisaatoreid ja infusioonisüsteeme |
| |
Vahendid rütmihäirete, südameseiskuse ja raske hingamistee käsitlemiseks | Nimetatud haigusseisundite käsitlemiseks vajatakse kardiomonitori, defibrillaatorit ja spetsiaalseid vahendeid (intubatsioonitorud, suuavaja, larüngoskoop jmt) hingamistee kindlustamiseks. | ||
Sidumis- ja põetusvahendid | Sidumis- ja põetusvahendite hulgas on eri suuruses sidemed ja plaastrid. Alajahtunute katmiseks on tekid ja termolinad. | ||
Komplektid teatud protseduuride sooritamiseks | Spetsialiseeritud komplektidest on autosse paigutatud kirurgiline haavakorrastus komplekt(õmbluskomplekt), sünnitusabi komplekt, maoloputuskomplekt. | Komplektide sisu on nõuetes määratletud. | |
Individuaalsed töö- ja kaitsevahendid | Isikukaitsevahendite hulka kuuluvad kiivrid, meditsiinilised kindad, näomaskid ja töörõivad. Individuaalsete töövahendite hulka loetakse steoskoop, käärid, kirjutusvahendid jmt. | ||
Enesekaitse- ja väikepäästevahendid | Enesekaitsevahenditest on kiirabiautos pipragaas. Päästevahenditest kasutatakse turvavöölõikurit, ohukoonuseid ja pulberkustutit. | Pulberkustuti peab nõuete järgi vastama standardile EVS-EN 3–6:1998. See standard on aegunud[58]. Ajakohane standard on EVS-EN 3–10:2010. | |
Sidevahendid | Kiirabiautosse paigutatakse statsionaarne raadiosaatja. Juhtivliikmele antakse käsiraadiosaatja |
Suvehooajal on kiirabivarustuse komplekt moodustatud ka jalgratta baasil. Tallinna vanalinnas on mehitatud jalgratastel liikuv kiirabibrigaad[59].
Kiirabis kasutatavad ravimidRedigeeri
Kiirabis kasutatavad ravimid sobivad ennekõike eluohtlike seisundite raviks. Kasutatakse peaaegu kõiki ravimvorme, kuid eluohtliku seisundi puhul on suurema biosaadavuse tõttu eelistatud veenisisene manustamine. Kohustuslikud ravimid määratleb sotsiaalminister oma määrusega[60]. Maailmas ei ole ühtset arusaama, millised ravimid peaksid kiirabis kasutusel olema ja millised mitte. Iga riik kehtestab nõuded iseseisvalt.
Esmakordselt võeti Eestis üleriigiline kiirabi ravimformular kasutusele aastal 2001[61]. Enne seda komplekteerisid kiirabiteenuseosutajad kiirabiautod omal äranägemisel. Eesti kiirabi jaoks kehtestatud ravimite nimekiri (ravimformular) nimetab ravimid, mis peavad kindlasti kiirabiautos olema. Kiirabiasutus võib omal äranägemisel ravimeid ka lisada. Kasutada võib vaid selliseid ravimeid, mis on Ravimiametis registreeritud. Registreerimine ravimiametis tähendab, et Ravimiamet on andnud vastavale ravimile Eesti territooriumil kehtiva kasutusloa.
Järgnevas tabelis on toodud kiirabis kasutatavad kohustusliku ja täiendavad ravimid. Ravimid on paigutatud ATC klassifikatsiooni alusel. Seetõttu erineb ravimite rühmitamine märgatavalt ministri määruses esitatust. Allpool nimetatud kohustuslikud ravimid peavad olema igas kiirabiautos. Jalgrattale ja teistele väiksema kandevõimega liiklusvahenditele paigutatud ravimkomplekti ükski nõue ei reguleeri.
Kiirabiautosse kohustuslikult paigutatavad ravimid ja täiendavad ravimid lähtudes ATC klassifikatsioonist | |||||
---|---|---|---|---|---|
Ravimigrupi ATC klassifikatsioon (ravimigrupi nimetus ja kood) | Kohustuslikud ravimid | Varustusekomplekti täiendavad ravimid | |||
Seedekulgla ja ainevahetus A | Gastrointestiaaltrakti talitlushäirete raviks kasutatavad ained A03 | Gastrointestiaaltrakti talitlushäirete raviks kasutatavad ained A03A | Papaveriin ja selle sarnased ained A03AD | ||
Belladonna alkaloidid ja nende derivaadid A03B | Belladonna alkaloidid-tertsiaarsed amiinid A03BA | ||||
Belladonna alkaloidid-poolsünteetilised kvaternaarsed ammooniumiühendid A03BB | |||||
Soole motoorikat kiirendavad ained A03F | Soolemotoorikat kiirendavad ained A03FA | ||||
A03 grupist on kiirabi kasutusse valitud silelihased lõõgastavad ravimid nagu drotaveriin ja butüülskopolamiin. Sellist toimet vajatakse ägedate kõhuõõnehaiguste ravis, mis kergendab patsiendi olukorda. Klassifikatsioonist lähtuvalt paikneb siin grupis ka atropiin, mida kasutatakse siiski eluohtlikul aeglase südametöö ravimisel. Metoklopramiidi kasutatakse kiirabis samuti tema teisese toime tõttu. Metoklopramiid stimuleerib tõesti soole motoorikat, kuid leiab kiirabis kasutamist ennekõike oma oksendamisvastase toime tõttu. | |||||
Mineraalsed lisandid A12 | Teised mineraalsed lisandid A12C | Teised mineraalained A12CX |
|
||
Magneesium-kaaliumaspartaati manustatakse nimetatud elektrolüütide vähesuse korral. | |||||
Veri ja vereloomeorganid B | Tromboosivastased ained B01 | Tromboosivastased ained B01A | Trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid (v.a hepariin) B01AC | ||
B01 grupist on kasutuses atsetüülsalitsüülhape. Tromboosivastaseid ained kasutatakse raskekujuliste isheemiat põhjustavate trombide lagundamiseks. | |||||
Vereasendajad ja perfusioonilahused B05 | Veri ja verepreparaadid B05A | Vereasendajad ja plasmavalgu fraktsioonid B05AA |
|
||
Intravenoossete lahuste lisandid B05X | Elektrolüütide lahused B05XA | ||||
B05 grupis on tegemist enamasti ravilahustega. B05AA grupi eesmärk on veremahu kiire tõstmine. Dekstraan ja želatiin jäävad ringlema veresoonkonda ning nende abil on võimalik kiiresti suurendada vere kogust. Teised lahused alluvad osmoosi mõjudele kiiremini. Lahuseid manustatakse vere koguse suurendamiseks ja elektrolüütide vähesuse kompenseerimiseks. Lisaks kasutatakse eluohtlike ventrikulaarsete rütmihäirete ja astma ravimisel magneesiumsulfaati. Soodat kasutatakse ka atsidoosi ravimiseks. | |||||
Kardiovaskulaarüsteem C | Südamehaiguste ravi C01 | Südameglükosiidid C01A | Sõrmkübaraglükosiidid C01AA | ||
Antiarütmikumid I ja III klass C01B | I B klassi antiarütmikumid C01BB | ||||
I C klassi antiarütmikumid C01BC | |||||
III klassi antiarütmikumid C01BD | |||||
Südametegevust stimuleerivad ained (v.a südameglükosiidid) C01C | Adrenergilised ja dopaminergilised ained C01CA | ||||
Fosfodiesteraasi inhibiitorid C01CE | |||||
Teised südametegevust stimuleerivad ained C01CX | |||||
Südamehaiguste korral kasutatavad vasodilataatorid C01D | Orgaanilised nitraadid C01DA | ||||
Teised südamesse toimivad preparaadid C01E | Teised südamesse toimivad preparaadid C01EB | ||||
C01CA ja C01CE grupi ravimitega mõjutatakse südame ja veresoonkonna tööd. Südametegevusele mõjuvad ravimid stimuleerivalt, mõjutades erineval määral südamelöögisagedust (kronotroopsus), erutusjuhtekiirust (batmotroopsus) ja kokkutõmbejõudu (inotroopsus). Nimetatud ravimite mõjul tõmbuvad veresooned kokku ja vererõhk tõuseb. Olukorras kus patsiendi organism ei suuda tagada piisavat vererõhku ja südametööd, manustatakse C01CE grupi ravimeid. Igal ravimil on teatav kitsam näidustus. Näiteks kasutatakse adrenaliini elustamise käigus, kus adrenaliini agressiivne löögisagedust ja vererõhku tõstev toime on vajalik. Teistel juhtidel adrenaliini reeglina ei kasutata. C01DA grupi ravimid on kasutusel südame pärgartereid lõõgastava vahendina, mis võimaldab nende diameetril suureneda ja parandada sealset verevoolu. | |||||
Hüpertensioonivastased ained C02 | Tsentraalse toimega antiadrenergilised ained C02A | Imidasoliiniretseptori agonistid C02Ac | |||
Klonidiin tugevatoimeline vererõhku alandav ravim, mis leiab kasutust eluohtlikult tõusnud vererõhu ravimisel | |||||
Diureetikumid C03 | Henle lingu diureetikumid C03C | Sulfoonamiidid C03CA | |||
C03 grupi ravimeid manustatakse südamepuudulikkusega haigetele, kelle kehas on peetunud ülemäärases koguses vedelikku | |||||
Beetablokaatorid C07 | Beetablokaatorid C07A | Selektiivsed beetablokaatorid C07AB | |||
Alfa- ja beetablokaatorid C07AG | |||||
C07AB grupi ravimeid (metoprolool) kasutatakse kiirabis südame löögisageduse alandamiseks. Südamelöögisageduse alandamine annab südamele aega verega täitumiseks, mis omakorda suurendab minutimahtu. Labetalooli kasutatakse eluohtliku vererõhutõusu (preeklampsia ja eklampsia) raviks rasedatel | |||||
Kaltsiumkanaliblokaatorid C08 | |||||
Peamiselt vaskulaarse toimega selektiivsed kaltsiumkanaliblokaatorid C08C | Dihüdropüridiini derivaadid C08CA | ||||
Otsese kardioloogilise toimega selektiivsed kaltsiumkanaliblokaatorid C08D | Fenüülalküülamiini derivaadid C08DA | ||||
C08DA grupi ravimitest kasutatakse verapamiili. Verapamiilil on mitmeid vajalikke toimed. Ravim vähendab südamelihase hapnikuvajadust, lõõgastab silelihaseid ja sellest tulenevalt langetab vererõhku südamepärgarterites ja mujal organismis. Samuti pikendab verapamiil atrioventrikulaarsõlme juhtivust. Ravimit kasutatakse vererõhu langetamiseks ja supraventrikulaarsete arütmiate ravimisel. Siiski ei sobi see ravim südamepuudulikkusega haigetele, sest ravim langetab südame minutimahtu | |||||
Reniini-angiotensiinisüsteemi toimivad ained C09 | Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid C09A | Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid C09AA | |||
C09 grupi ravimite abil alandatakse mõõdukalt tõusnud vererõhku | |||||
Dermatoloogias kasutatavad ained D | Antiseptilised ja desinfitseerivad ained D08 | Antiseptilised ja desinfitseerivad ained D08A | Teised antiseptilised ja desinfitseerivad ained D08AX | ||
Desinfitseerivate ja antiseptiliste ainetega puhastatakse haavu, määrdunud nahka ja meditsiiniseadmeid. Meditsiiniseadmete kasutusjuhendis on tavaliselt määratud, millega neid puhastada võib | |||||
Süsteemsed hormoonpreparaadid (va suguhormoonid ja insuliinid) H | Hüpofüüsi ja hüpotalamuse hormoonid ja nende analoogid H01 | Hüpofüüsi tagasagara hormoonid ja nende analoogid H01B | Oksütotsiin ja selle analoogid H01BB | ||
Oksütotsiini mõjul ahenevad emaka ja platsenta veresooned. Ravimit kasutatakse sünnitusjärgsete verejooksude lõpetamiseks | |||||
Kortikostereoidid süsteemseks kasutamiseks H02 | Kortikostereoidid süsteemseks kasutamiseks H02A | Glükokortikoidid H02AB | |||
H02AB ravimid on kasutusel pahaloomuliste põletikureaktsioonide pidurdamiseks. Deksametasooni ja prednisolooni manustatakse näiteks anafülaksia ja astma ravimisel | |||||
Skeleti-lihassüsteem | Põletiku- ja reumavastased ained M01 | Mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained M01A | Äädikhappe derivaadid ja sarnased ained M01AB |
|
|
Diklofenak leiab kiirabis kasutust ennekõike mõõduka tugevusega valuvaigistina, kuid kasutatakse ka palavikku alandava vahendina | |||||
Närvisüsteem N | Anesteetikumid N01 | Üldanesteetikumid N01A | Barbituraadid N01AF | ||
Teised üldanesteetikumid N01AX | |||||
Lokaalanesteetikumid N01B | Amiidid N01BB | ||||
N01A ravimeid kasutatakse vaid kõige raskemas seisundis haigete ravimiseks. N01A ravimid on narkoosivahendid, mille abil viiakse patsient juhitavale hingamisele ning tehakse muid patsiendile ebamugavaid protseduure. Igal üldanesteetikumil on oma näidustus. Näiteks mõjutab naatriumoksübaat minimaalselt vereringet, mistõttu on ta sobib ägeda verekaotusega patsientidele. Lokaalanesteetikumid ehk piiratud ulatusega tuimastid aitavad leevendada valu haavade õmblemisel, kateetrite paigaldamisel jmt | |||||
Analgeetikumid N02 | Opioidid N02A | Loodusliku oopiumi alkaloidid N02AA | |||
Teised opioidid N02AB | |||||
Teised analgeetikumid ja antipüreetikumid N02B | Aniliidid N02BE | ||||
Erakorralise meditsiini üks põhiülesandeid on valu vaigistamine. Selleks otstarbeks on kõik n02 grupi ravimid, mida manustatakse vastavalt vaevuste suurenemisele | |||||
Epilepsiavastased ained N03 | Epilepsiavastased ained N03A | Hüdantoiini derivaadid N03AB | |||
Karboksamiidi derivaadid N03AF | |||||
Epilepsiavastased ained on mõeldud epilepsiahoogude lõpetamiseks | |||||
Psühholeptikumid N05 | Anksiolüütikumid N05B | Bensodiasepiini derivaadid N05BA | |||
Uinutid ja rahustid N05C | Bensodiasepiini derivaadid N05CD | ||||
N05 grupi ravimeid manustatakse eelkõige hirmu ja ärevuse vähendamiseks | |||||
Hingamissüsteem R | Hingamisteede obustruktiivsete haiguste raviks kasutatavad aine R03 | Inhaleeritavad adrenergilised ained R03A | Alfa- ja beetaadrenomimeetikumid R03AA | ||
Selektiivsed beeta- 2 adrenomimeetikumid R03AC | |||||
Teised inhaleeritavad hingamisteede obstruktiivsete haiguste ravimiseks kasutatavad ained R03B | Antikolinergilised ained R03BB | ||||
Teised süsteemsed hingamisteede obstruktiivsete haiguste raviks kasutatavad ained R03D | Ksantiinid R03DA | ||||
Hingamisteede obstruktiivsed haigused takistavad normaalset hingamistööd. Ennekõike kasutatakse kiirabis R03 grupi ravimeid astma staatuse ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ravimisel | |||||
Antihistamiinsed ained süsteemseks kasutamiseks R06 | Antihistamiinsed ained süsteemseks kasutamiseks R06A | Aminoalküüleetrid R06AA | |||
Klemastiini kasutatakse allergiliste reaktsioonide pidurdamiseks | |||||
Varia V | Kõik teised ravimid V03 | Kõik teised ravimid V03A | Antidoodid V03AB | ||
Antidoodid on spetsiifiliselt valitud ravimid teiste ravimite (ja muude mürkide) põhjustatud mürgistuse ravimiseks. Näiteks kasutatakse etanooli metanooli ja etüleenglükooli mürgistuse ravimisel | |||||
Üldtoitained V06 | Teised toitained V06D | Süsivesikud V06DC | |||
Glükoosi manustatakse elohtlikult väikese glükoosisisaldusega patsientidele, näiteks insuliinidoosiga eksinud diabeetikutele |
Kiirabi operatiivjuhtimine Eesti VabariigisRedigeeri
Kiirabi haldusküsimustega tegelevad igapäevaselt Terviseameti töötajad. Seevastu hädaabi teadete vastuvõtmise ja kiirabi operatiivjuhtimisega tegeleb Häirekeskus, mis kasutab selleks telefonsidet ja raadiosidet. Hädaabi teated elanikkonnalt võetakse vastu telefoninumbril 112. Päästeteenistuse, politsei ja muude operatiivteenistuste poolt teostatud kiirabikutsed võetakse vastu raadioside või ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud telefonside vahendusel. Häirekeskuse ülesandeks kiirabikutsete töötlemisel on nende vastuvõtmine, abivajaduse iseloomu määramine, lähima kiirabibrigaadi leidmine, teejuhatuse andmine, kiirabi haige seisundist informeerimine jmt. Samuti otsustab päästekorraldaja, kas sündmuse iseloom nõuab teiste operatiivteenistuste reageerimist. Elektritraumaga seotud kiirabikutsele saadetakse kohale elektriliinide mehaanikud jne. Samuti võib kiirabibrigaad nõuda teiste teenistuste kohalesaatmist, kui häirekeskus seda ise ei teinud ei ole. Mõned kiirabiasutused on omaalgatuslikult paigaldanud sõidukitele asukoha määramise seadmed. Üleriigiliselt plaanitakse transpordivahenditele paigaldada positsioneerimisseadmed 2014. aasta lõpuks[62]. Kiirabibrigaadid on paigutatud Terviseameti määratud teeninduspiirkondadesse[63]. Teeninduspiirkonna olemus on pigem halduslik ega ole kiirabi reageerimispiirkonna aluseks. Põhimõtteliselt võivad kõik kiirabibrigaadid reageerida kogu Eesti riigi ulatuses. Abi kiiremaks jõudmiseks on Häirekeskuses sidunud omavahel asulad ja kiirabibrigaadid. Nimekirjas on näha igale asulale lähim kiirabibrigaad. Lähima brigaadi hõivatuse korral leiab kiiruselt järgmise brigaadi jne.
Kiirabikutsete prioriseerimineRedigeeri
Kiirabikutsete prioriseerimine on kutsete tähtsuse järjekorda seadmine. Häirekeskus jaotab kõik saabunud kiirabikutsed 4 gruppi, mida tähistatakse tähtedega A, B, C ja D[64]. Madalaima prioriteediga kutse saab tähise A ja kõrgeima prioriteediga kutse tähise D. Kiirabibrigaadi sündmuskohale saatmine toimub järgmiselt.
Kutse tähistus | Hääldamine raadioeetris | Reageerimiskiirus |
---|---|---|
A | Alfa | A-kutse korral saadetakse brigaad välja mitte hiljem kui kahe tunni jooksul |
B | Bravo | B-kutse korral saadetakse brigaad välja esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe tunni jooksul |
C | Tšaarli (charlie) | C-kutse korral saadetakse brigaad välja 4 minuti jooksul. Kui C-kutsele reageerimiseks puudub vaba kiirabibrigaad, siis suunatakse A- või B-kutsele saadetud brigaad ümber |
D | Delta | D-kutse korral saadetakse brigaad välja 1 minuti jooksul. Kui D kutsele reageerimiseks puudub vaba kiirabibrigaad, siis suunatakse A-, B- või C-kutsele reageeriv brigaad ümber |
Praktikas toimib brigaadide ümbersuunamine järgmiselt. Kui kiirabibrigaad ei ole veel sündmuskohale jõudnud, siis suunab Häirekeskus brigaadi ümber iseseisvalt. Kui kiirabibrigaad on sündmuskohal, konsulteerib Häirekeskus enne brigaadijuhiga ning koostöös otsustatakse kõrgema prioriteediga kutsele reageerimine
Kiirabibrigaadide valmisolekRedigeeri
Kiirabibrigaadid on väljasõiduks valmis ööpäevaringselt. Arvestades asjaolu, et erakorralise meditsiiniabi vajadus ei ole prognoositav, töötab kiirabi ka nädalavahetustel ja riigipühadel. Eesti Vabariigis töötab üks kiirabibrigaad üldjuhul terve ööpäeva. Seejärel meeskond vahetub. Ööpäeva pikkune töövahetus ei ole kohustuslik. Töövahetuste skeemi otsustab iga kiirabiasutus iseseisvalt. Meeskondade vahetus toimub üle Eesti tavaliselt kell 8 hommikul. Kui uus meeskond mingil põhjusel ei saa tööle asuda, jätkab eelmise ööpäeva brigaad tööd kuni uue meeskonna saabumiseni.
Valmisoleku osaks on pidev varustuse hooldus. Hooldus varieerub igapäevasest ravimite ja muude tarvikute asendamisest kuni aparatuuri lahti monteerimiseni kiirabiautost ja selle remonditöökotta saatmiseni. Hooldust ja remonti teostatakse viisil, mis võimalikult vähe halvendab valmisolekut. Näiteks asendatakse rikkis töövahend teise aparaadiga ning rikkis aparaat viiakse remonti. Transpordivahendi suuremahulise hoolduse ja remondi korral võetakse kasutusele varuauto. Üldreeglina ei tohi ühegi kiirabibrigaadi väljasõit olla takistatud kauem kui 1 tund. Igas kiirabiasutuses peab olema varusid (st ravimid ja teised tarvikud) vähemalt viieks ööpäevaks. Iga kolme kiirabibrigaadi kohta peab asutuses olema üks täielik varustuse reservkomplekt. Kui asutuses on vähem kui kolm brigaadi, tuleb reservvarustuse komplekt ikkagi luua.
Eestis operatiivvalmiduses olevad kiirabibrigaadid omavad kõik nn valmisoleku seisundit ehk staatust. Staatus kirjeldab kiirabibrigaadi tegevust ja valmidust kiirabikutsele reageerida. Oma staatuse muutusest on kiirabibrigaad kohustatud Häirekeskusele teatama. Teade saadetakse tekstsõnumina, vajutades raadiosaatja vastavat nuppu. Kiirabibrigaadi seisundid on kirjeldatud tabelis.
Staatussõnum | Staatuse iseloomustus | Märkused |
---|---|---|
Välja | Kiirabibrigaad alustas sõitu abivajaja juurde | |
Kohal | Kiirabibrigaad on leidnud abivajaja ja tegeleb meditsiiniabi andmisega | Korrektseks peetakse sõnumi saatmist siis, kui brigaad näeb patsienti |
Lahkun – vaba | Kiirabi lõpetas abiandmise, pöördub tagasi kiirabibaasi ja on valmis uuteks väljakutseteks | |
Lahkun – hõivatud | Kiirabibrigaad lõpetas abiandmise, pöördub tagasi kiirabibaasi kuid ei saa sõita uuele väljakutsele | Kasutatakse siis, kui auto on väga määrdunud, mingi ravim on lõppenud vmt |
Kodus | Kiirabibrigaad on jõudnud tagasi kiirabibaasi ja on valmis uuteks väljakutseteks | |
Eemal – vaba | Kiirabibrigaad on valmis uuteks kutseteks, kuid ei asu kiirabibaasis | Kasutatakse näiteks õppustel viibides. Kollegiaalseks peetakse häirekeskusele teatamist kuhu ja kui kauaks minnakse |
Eemal – hõivatud | Kiirabibrigaad ei asu kiirabibaasis ega ole ka valmis uuteks kutseteks | Kasutatakse näiteks auto kinnijäämisel maastikule jmt |
Haiglasse | Kiirabibrigaad alustas patsiendi transporti haiglasse | Praktikas tuleb kõneraadioside abil öelda, millisesse haiglasse sõidetakse |
Kõneside kiirabigaRedigeeri
Kõikidele kiirabibrigaadidele on kinnitatud neile ainuomane raadiokutsung. Kutsung moodustatakse neljast komponendist
Esimene komponent | Teine komponent | Kolmas komponent | Neljas komponent |
---|---|---|---|
Kiirabibrigaadi alalise paiknemise koht. | Päästetehnika üldklassifikatsioonist tulenev kiirabiautot identifitseeriv number. Kiirabiauto määratleb number 9. | Kiirabibrigaadi järjekorranumber kiirabibaasis
Numbriga 0 tähistatakse alati reanimobiili. Ülejäänud brigaadid nummerdatakse tavalises järjekorras |
Kiirabibrigaadi juhtivliikme kvalifikatsioon numbrilises koodis.
Erakorralise meditsiini või anestesioloogia kliinilise eriala arst tähistatakse numbriga 1. Muude erialade arstid tähistatakse numbriga 2, õed numbriga 3 |
Näiteks kutsung Pärnu 912 (loe üheksa-üks-kaks) tähistab Pärnus paiknevat esimest kiirabiautot, mille juhtiv liige on muu eriala arst.
Enamasti on igal kiirabibrigaadil ka nn brigaadi mobiiltelefon. Erinevalt raadiosideseadmete kohustuslikkusest mobiiltelefoni olemasolu ei nõuta. Samas võimaldab mobiiltelefon märksa lihtsamini suhelda haiglatega. Samuti kasutatakse mobiiltelefone asutusesiseste administratiivküsimuste lahendamiseks. Kiirabibrigaadide mobiiltelefoninumbrid ei ole avalikud.
Koostöö teiste operatiivteenistustegaRedigeeri
Kiirabibrigaad teeb koostööd kõigi sündmust likvideerivate organisatsioonidega. Ministri määrusega on reguleeritud koostöö päästeteenistuse, politsei ja häirekeskuse vahel. Teiste sündmust likvideerivate teenistustega ei ole koostöö juriidilisest aspektist lähtuvalt reguleeritud.
Kiirabi vaatepunktist lähtuvalt võib ametkondadevahelist koostööd nõudvad sündmused jagada kaheks. Päästesündmusel tegeleb kiirabi erakorralise meditsiiniabi andmisega ning saab korraldusi päästetööde juhilt või ka demineerimistööde juhilt. Seejuures ei saa päästetööde juht ega ka demineerimistööde juht sekkuda otseselt meditsiiniabi andmisse. Näiteks võivad juhid määrata koha kus abi antakse, kuid raviotsuseid nemad ei tee. Seda teevad kiirabibrigaadi juhtivliikmed. Teiseks suureks koostööd nõudvaks sündmusterühmaks on korrakaitselise iseloomuga sündmused, kus koostööd tehakse politseiga (sh piirivalvega). Sellistel sündmustel allub kiirabibrigaad sündmust juhtivale politseiametnikule samade põhimõtete alusel nagu päästetööde juhile.
Haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi dokumenteerimineRedigeeri
Eesti Vabariigi õigusaktide terminoloogiat kasutades on kiirabi tervishoiuteenus. Võlaõigusseadusest tulenevalt peab meedik patsiendiga toimunu kohta vormistama dokumendi[65]. Kuivõrd kiirabi tuleb anda sageli kiiresti, mitmeid tegevusi omavahel kombineerides, siis on dokumenteerimise hõlbustamiseks kasutusele võetud kiirabikaart. Sisuliselt on tegemist on haigusloo blanketiga, mis oma lühiduse ja konkreetsuse poolest sobib haige seisundi dokumenteerimiseks piiratud aja jooksul. Unustamise vältimiseks ja selguse säilitamiseks on kaardil suunavad küsimused. Kaart on nähtav internetis[66]. Kaardi paberversiooni koopia sisestatakse kiirabibaasi saabumise järel arvutiprogrammi Kiira abil andmebaasi.
Eesti kiirabi toimimine eriolukorras ja erakorralises seisukorrasRedigeeri
Eriolukorras ja erakorralises seisukorras kiirabi toimimiseks plaane kehtestatud pole.
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Ingliskeelse Vikipeedia artikkel History of medicine
- ↑ Ingliskeelse Vikipeedia artikkel Kahun Gynaecological Papyrus
- ↑ Ingliskeelse Vikipeedia artikkel Edwin Smith Papyrus
- ↑ The evolution of emergency medicine Hong Kong j.emerg.med. 2001;8:84–89
- ↑ http://www.sciencemuseum.org.uk/broughttolife/techniques/valetudinaria.aspx
- ↑ http://books.google.ee/books?id=1D8QAQAAMAAJ&dq=eyewitness+guide-+medicine&focus=searchwithinvolume&q=caesar
- ↑ http://www.trauma.org/archive/history/prehospital.html#larrey01
- ↑ https://en.wikipedia.org/wiki/Selimiye_Barracks
- ↑ http://explorable.com/discovery-of-bacteria
- ↑ https://en.wikipedia.org/wiki/Renkioi_Hospital
- ↑ https://en.wikipedia.org/wiki/Medicine_in_the_American_Civil_War
- ↑ http://www.uwgb.edu/dutchs/westtech/x1stmodw.htm
- ↑ http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/14508701
- ↑ http://www.hkcem.com/html/publications/Journal/2001-2/84-89.pdf
- ↑ http://www.sciencemuseum.org.uk/broughttolife/themes/war/warzone.aspx
- ↑ http://www.basics.org.uk/about_us/a_brief_history_of_basics
- ↑ http://www.basics.org.uk/
- ↑ http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9437353
- ↑ https://en.wikipedia.org/wiki/James_Elam
- ↑ http://online.wsj.com/news/articles/SB10001424052748703298004574455011023363866?mod=WSJ_hpp_MIDDLENexttoWhatsNewsSecond&mg=reno64-wsj&url=http%3A%2F%2Fonline.wsj.com%2Farticle%2FSB10001424052748703298004574455011023363866.html%3Fmod%3DWSJ_hpp_MIDDLENexttoWhatsNewsSecond
- ↑ Border, John R. M.D.; Lewis, Frank R. M.D.; Aprahamian, Charles M.D.; Haller, J. Alex M.D.; Jacobs, Lenworth M. M.D.; Luterman, Arnold M.D. (1987). Panel: Prehospital Trauma Care-Stabilize or Scoop and Run
- ↑ Pro/con debate: Is the scoop and run approach the best approach to trauma services organization?
- ↑ Is advanced life support better than basic life support in prehospital care? A systematic review
- ↑ Oman Med J. 2010 October; 25(4): 320–323.
- ↑ http://www.leaguecity.com/index.aspx?NID=896
- ↑ http://antarcticsun.usap.gov/features/contenthandler.cfm?id=2066
- ↑ http://www.ems.gov/star.htm
- ↑ http://www.redcross.ee/et/embleem.html
- ↑ http://www.postimees.ee/660888/tallinna-kiirabi-muutis-oma-risti-kollaseks
- ↑ http://www.riigiteataja.ee/akt/129122011162
- ↑ http://en.wikipedia.org/wiki/Falck_(Denmark)
- ↑ Tervishoiuteenuse korraldamise seadus
- ↑ Tervishoiuosakonna põhimäärus p 2.1.3
- ↑ Tervishoiuosakonna struktuur
- ↑ Terviseameti põhimäärus §4
- ↑ Vabariigi Valitsuse seadus
- ↑ Tervishoiuteenuste korraldamise seadus §17 lg 4
- ↑ Kehtivad kiirabiteenuse load seisuga 31.08.2013
- ↑ Tervishoiuteenuste korraldamise seadus §17 lg 4 p 1
- ↑ Riigieelarvest rahastatavate kiirabibrigaadide arv
- ↑ http://kaart.estrescue.eu/index2.html kaardil
- ↑ http://www.riigiteataja.ee/akt/1013701?leiaKehtiv Spordiseadus §23 lg 1
- ↑ Tervishoiuteenuste korraldamise seadus §6
- ↑ Kiirabi rahastamise kord
- ↑ Ravikindlustuse seadus §70 lg 5
- ↑ Ravikindlustuse seadus § 72 lg 1
- ↑ Tervishoiuteenuse korraldamise seadus §3 lg 1
- ↑ http://mveeb.sm.ee/
- ↑ Erakorralise meditsiini tehniku ametikirjeldus.
- ↑ Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend §3
- ↑ Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend §5...7
- ↑ Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded §15
- ↑ http://www.evs.ee/tooted/evs-en-1865-2000
- ↑ http://www.evs.ee/tooted/evs-en-1865-1-2010
- ↑ http://www.evs.ee/tooted/evs-en-737-1-1999
- ↑ http://www.evs.ee/tooted/evs-en-iso-10079-1-1999
- ↑ http://www.evs.ee/tooted/evs-en-1060-2-1995+a1-2009
- ↑ http://www.evs.ee/tooted/evs-en-3-6-1998-a1-1999
- ↑ http://www.tems.ee/rattakiirabi.html
- ↑ http://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1200/3201/2002/lisa4.pdf#
- ↑ Dr A. Irsi ettekanne 2001
- ↑ Projekt GIS-112
- ↑ Teeninduspiirkondade paiknemine, arv ja brigaadide jaotus alates 01.01.2014
- ↑ Kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö kord §5
- ↑ Võlaõigusseadus §769
- ↑ Eesti Kiirabi Liidu soovitatav kiirabikaart
VälislingidRedigeeri
Vikisõnastiku artikkel: kiirabi |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kiirabi |