Juriidiline isik

Juriidiline isik on eesmärgistatud organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. Juriidilise isiku käsitlemisel lähtutakse nn juriidilisest teooriast, mille kohaselt on juriidiliseks isikuks selline isikute ja varade ühendus, mida kehtiv õiguskord on isikuna tunnustanud. Tegemist on abstraktse süsteemimõistega, mis on õiguskorra enese poolt tuletatud.[1] Juriidilise isiku õigusliku regulatsiooni aluseks tsiviilseadustiku üldosa seaduses on eelkõige Hollandi tsiviilseadustik (Burgerlijk Wetboek), Riigikogu poolt 28.06.1994 vastu võetud tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1940. a tsiviilseadustiku eelnõu, vähemal määral Saksa tsiviilseadustik (Bürgerliches Gesetzbuch).[2]

Juriidilisi isikuid saab liigitada eraõiguslikuks või avalik-õiguslikuks. Kui füüsilise isiku substantsiks on inimene, siis juriidilise isiku substantsi moodustab isikute ja/või varade ühendus.[2]

Nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele on omaseks tunnuseks õigusvõime. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiiviilõigusi ja -kohustusi. Sellist õigusvõimet ei saa jagada ning sinna alla kuuluvad kõik õigused ja kohustused, mida juriidiline isik tema eripärasid arvestades on võimeline omama (juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja tsiviilkohustusi, v.a neid, mis on üksnes inimesele omased, TsÜS § 26 lg 1).[1]

MõisteRedigeeri

Juriidiline isik saab endast kujutada kas isikute ühendust (nt MTÜ, tulundusühistu) ja/või varakogumit (nt sihtasutus), mis moodustab ühtlasi juriidilise isiku substantsi. Juriidilise isiku õigussubjektsust peab rangelt eristama tema taga seisvate füüsiliste või juriidiliste isikute õigussubjektsusest, eelkõige tema organi liikmetest (nt AS-i aktsionäridest ja nõukogu liikmetest).[1]

AsutamineRedigeeri

Isikute või varade ühendust saab lugeda juriidiliseks isikuks arvates ajahetkest, mil viimane on täitnud kõik eeldused, mis on kehtestatud juriidiliseks isikuks saamisele (eraõiguslike juriidiliste isikute puhul kehtestatakse eeldused vastava juriidilise isiku kohta käiva seadusega ning õigussubjekti teke on seotud kande tegemisega vastavasse registrisse). Isikute või vara ühenduste juriidilise isiku staatuse omistamine saab toimuda üksnes seaduse alusel, seadusest madalamal seisva õigusaktiga (nt määrus) ei saa omistada konkreetsele ühendusele juriidilise isiku staatust. Samuti ei sõltu eraõigusliku juriidilise isiku asutamine ka avalik-õigusliku organi diskretsiooniotsusest (asutamisvabadus käib põhiõiguste tähenduses üksnes eraõiguslike juriidiliste isikute kohta).[1]

Eraõiguslik juriidiline isikRedigeeri

Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides loodud juriidiline isik, mis on suunatud teenima üksikisiku huve. Sõltuvalt juriidilise isiku liigist võib huvi olla kas tulu saamine või mittetulunduslike eesmärkide täitmine. Kehtib numerus clausus’e põhimõte: ainult neid ühendusi, mis on seaduses määratletud juriidiliste isikutena, tunnustatakse eraõiguslike juriidiliste isikutena.[2] Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses pole sätestatud teisiti (TsüS § 31 lg 1[3]).

Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud:

Avalik-õiguslik juriidiline isikRedigeeri

  Pikemalt artiklis Avalik-õiguslik juriidiline isik

Avalik-õiguslik juriidiline isik on avalikes huvides loodud isik. Avalik-õiguslik juriidiline isik teenib avalikkuse huve, pole suunatud selliste eesmärkide saavutamisele, mis teenivad üksikisiku ega isikute kogumi huve.[2] Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (nt Tartu Ülikooli seadus [1])

Riigi ja KOV üksuse erinevus teistest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest tuleneb  eelkõige avaliku võimu teostamises. Riigi ja KOV asutused ei ole avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks. Kuivõrd nimetatud asutustel on õigus sõlmida lepinguid, on lepingupooleks vastavalt kas riik või KOV üksus.[1]

Mõningad näited avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest ja nende tegevust reguleerivad seadused:

1)    ERR (Eesti Rahvusringhäälingu seadus),

2)    Eesti advokatuur (advokatuuriseadus),

3)    Tartu Ülikool (Tartu Ülikooli seadus),

4)    Eesti Pank (Eesti Panga seadus),

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri

Allikad ja ViitedRedigeeri

  • Hussar, A. Loengukonspekt kasutamiseks kursusel Sissejuhatus õigusteadusesse. Eraõigus. Tartu Ülikool 2002/2003.
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Paul Varul (2012). Tsiviilõiguse Üldosa. Tallinn: Juura. 
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Paul Varul (2010). Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne.. Tallinn: Juura. 
  3. Tsiviilseadustiku üldosa seadus