Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Eesti Haigekassast ja Eesti haigekassade ajaloost; üldmõiste kohta vaata haigekassa (üldmõiste)

Eesti Haigekassa on avalik-õiguslik organisatsioon, mille ülesanne on organiseerida ravikindlustust Eestis. Eesti Haigekassa tegevuse aluseks on Eesti Haigekassa seadus.[1] Haigekassa pakub isikutele ravikindlustuse teenust, ostab kindlustatute jaoks raviasutustelt raviteenust ja kontrollib pakutava raviteenuse kvaliteeti.

ÜlesandedRedigeeri

Haigekassa visioon on tagada inimeste turvatunne võimalike terviseprobleemide tekkimisel ja lahendamisel.

Eesti Haigekassa ülesanne on tagada kindlustatutele hüvitiste kättesaadavus ja ravikindlustuse süsteemi jätkusuutlikkus.

Praegusel avalik-õiguslikul kujul loodi Haigekassa 2001 aastal. Haigekassa tööd reguleerivad mitmed seadused – organisatsiooni aluseks on Eesti Haigekassa seadus, ravikindlustuse saamist ja selle sisu reguleerib ravikindlustuse seadus, lisaks mitmed Vabariigi Valitsuse ja sotsiaalministri määrused.

Haigekassa toimib solidaarsuse põhimõttel. Vajaliku ravi saavad kõik kindlustatud isikud, ka need, kes hetkel maksude näol ise ei panusta. Vanad ja noored, vaesed ja rikkad ning haiged ja terved inimesed saavad kõik abi võrdsetel alustel.

Eesti Haigekassa peamine ülesanne on tasuda ravikindlustatud inimeste kulud haiguste raviks. Haigekassa kindlustus katab lisaks raviteenusele ka kulud ravimitele ja meditsiinilistele abivahenditele. Lisaks maksab haigekassa ravikindlustatud inimestele rahalisi hüvitisi – haigus- ja hooldushüvitist, lapsendamis- ja sünnitushüvitist, kunstliku viljastamise hüvitist, täiendavat ravimihüvitist ning hambaravi- ja proteesihüvitisi.[2]

Lisaks ravikindlustussüsteemi haldamisele Eesti Haigekassa:

  • tegeleb haiguste ennetamisega;
  • annab nõu ravikindlustusega seotud küsimustes;
  • teavitab isikuid nende ravikindlustusalastest õigustest ja kohustustest;
  • aitab kaasa ravistandardite ja ravijuhiste koostamisele;
  • motiveerib tervishoiuasutusi oma tööde kvaliteeti parandama;
  • korraldab tervisekindlustust puudutavate välislepingute täitmist;
  • osaleb tervishoiu riiklikul planeerimisel;
  • kooskõlastab oma tegevusvaldkonna õigusakte ja välislepinguid.

EelarveRedigeeri

Haigekassa eelarve peamine tulu on sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa. Selle rahastamisallika pikaajalist kestlikkust on seatud kahtluse alla (2010. aasta jätkusuutlikkuse aruanne). Haigekassa kõige suuremateks kuludeks on eriarstiabi ja üldarstiabi kulud, sellele järgnevad töövõimetushüvitiste väljamaksed ning ravimite kompensatsioonid. Täpse ülevaate kuludest saab iga-aastasest majandusaasta aruandest.[3]

StruktuurRedigeeri

Haigekassas on 13 osakonda, mille tööga saab lähemalt tutvuda haigekassa kodulehel. Haigekassa osakonnad paiknevad järgmisel aadressidel: Lastekodu 48 Tallinn; Pärnus Lai 14 ja Rüütli 40A; Põllu 1A Tartu; Nooruse 5 Jõhvi.

Eesti Haigekassas töötab (seisuga 01.11.2016) 206 töötajat.

JuhtimineRedigeeri

Eesti Haigekassa on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille kõrgeim organ on 15-liikmeline nõukogu. Nõukogus on proportsionaalselt esindatud sotsiaalpartnerid – nõukogu liikmetest viis esindavad tööandjate huve, viis kindlustatute huve ja viis riigi huve. Nõukogu esimees on tervise- ja tööminister.

Eesti Haigekassa tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse, Eesti Haigekassa seaduse[1], ravikindlustuse seaduse, oma põhikirja ja teiste õigusaktide alusel.

Eesti Haigekassat juhib igapäevaselt kolmeliikmeline juhatus. Praegune haigekassa juhatuse esimees on Rain Laane ja juhatuse liikmeteks on Maivi Parv ning Pille Banhard.

Juhatuse esimehed:

Juhatuse liikmeteks on olnud Toomas Palu, Andres Rannamäe, Rein Parelo, Arvi Vask, Maigi Pärnik-Pernik, Eliko Pedastsaar ja Kersti Reinsalu.

AjaluguRedigeeri

Esimeseks haigekassaks Eestis peetakse 23. juunil 1913 Sindi Kalewi valmistamise Ühisuse vabriku (endise nimega Wermann ja Poeg) juures asutatud haigekassat. Järgnesid Balti Puuvilla Manufaktuuri, Volta, Wiegandi ja Lutheri tööstuse ja Tallinna Linna Haigekassa. 1915. aastaks oli haigekassasid juba 33 ning 1923. aastal loodi Eesti Haigekassade Liit.

Enne Nõukogude okupatsiooni 1940. aastal oli tervishoiusüsteem Eestis võrreldav muude Lääne-Euroopa riikide tervishoiukorraldusega. Peale okupeerimist võeti kasutusele nõukogulik Semaško süsteem, mille kohaselt tervishoidu rahastati riigieelarvest ning seda juhtis valitsus tsentraliseeritult. Erasektor puudus. Kõigil kodanikel oli vaba juurdepääs tervishoiuteenustele, mida osutasid palgalised riigitöötajad. Meditsiinitöötajate tehniline ettevalmistus ning tervishoiuteenuste kvaliteet ja kättesaadavus hinnati tollaste olude kohaselt rahuldavaks.

1990. aastal tegi Eesti Vabariigi valitsus otsuse kindlustusmeditsiini rakendamiseks ning 1991 võeti vastu ravikindlustuse seadus. Reformide eesmärk oli sisse seada rahastamine solidaarse tervisekindlustuse kaudu ning soodustada detsentraliseerimist.

1992. võttis vabariigi valitsus vastu otsuse Eesti Ravikindlustuse Assotsiatsiooni moodustamise kohta. Selle liikmed olid kõiki haigekassad, kes olid kohustatud nimetatud Assotsiatsiooniga sõlmima edasikindlustuslepingud. Esialgu oli haigekassasid 22, kuid nende arv vähenes aja jooksul.

1994. loodi keskhaigekassa, mis koordineeris piirkondlike haigekassade tööd.

1999. aastal algas Eesti Haigekassa seaduse, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja uue ravikindlustusseaduse ettevalmistamine.

2001. aastal loodi Eestisse haigekassa selle tänasel kujul: üks avalik-õiguslik organisatsioon 5 osakonnaga: keskosakond Tallinnas ja neli piirkondlikku osakonda.

ArengukavaRedigeeri

Haigekassa on oma arengukavas 2015–2018 kinnitanud järgmised strateegilised eesmärgid:[4]

  • Tagame ravikindlustushüvitiste kättesaadavuse kasutades ravikindlustusvahendeid otstarbekalt.
  • Toetame kvaliteeti tervishoiusüsteemis.
  • Kujundame inimeste teadlikkust ja suuname tervisekäitumist.
  • Arendame organisatsiooni

KoostööpartneridRedigeeri

Eesti Haigekassal on ligikaudu 3000 koostööpartnerit. Haigekassa partneriteks on:

  • tervishoiuteenuste osutajad, kellelt haigekassa ostab raviteenust kindlustatu jaoks (sh haiglad, eriarstid, perearstid, hambaarstid);
  • apteegid ja meditsiiniseadmete müüjad; kellega haigekassa teeb koostööd ravimite ja meditsiiniseadmete kompenseerimisel kindlustatu jaoks;
  • erialaseltsid ja tervishoiuteenuse osutajate ühendused;
  • terviseedendajad;
  • sotsiaalministeerium ja teised riigiasutused nagu näiteks Terviseamet, Ravimiamet, Sotsiaalkindlustusamet, Tervise Arengu Instituut.

Paljude partneritega nagu tervishoiuasutused on haigekassa ka lepingulistes suhetes. Lepingud sõlmitakse kord kvartalis ning nende rahaline maht on varieeruv. Lepingupartnerite nimekiri ja info lepingute mahu kohta on avalikustatud haigekassa kodulehel.

SümboolikaRedigeeri

Eesti Haigekassa kasutab oma sümbolina kilpkonna, mis esindab pikaealisust ja püsivust eesmärkide poole püüdlemisel. Kilpkonna kuju on saanud visuaalse värskenduse mitmel korral, viimati uuendati seda aastal 2012.

TunnustusedRedigeeri

2012. aastal sai Haigekassa juhtimisstandardi ISO 9001:2008 sertifikaadi ehk tunnustuse selle kohta, et tegemist on suurepäraselt juhitud organisatsiooniga.

2011. aastal pälvis haigekassa juhtimisauhinna „Arenev riigiasutus 2011“. See auhind anti hästi juhitud ning toimiva organisatsiooni eest rahandusministeeriumi korraldatud avaliku sektori kvaliteediauhinna konkursil.

2010. aastal tööle hakanud digiretseptisüsteemi arendamise eest sai Haigekassa kaks auhinda: majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse korraldatud konkursil E-tervise ja keskkonna vallas parima e-teenuse auhinna ning rahvusvaheline kvaliteediinnovatsiooni auhinna „Quality Innovation of the Year 2011“.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri